Kriminaalasi Prokuröri abi V.A süüdistuses
Diana Helila T.V (elukoht –xxxx, IK xxxxxxxxxxx, EV kodanik, keskeriharidus, emakeel –eesti keel, töötab xxxx AS, varem kohtu poolt karistamata. Tõkend- elukohast lahkumise keeld. Süüdistatavad Kaitsjad V.A (elukoht – xxxx, IK xxxxxxxxxxx, EV kodanik, keskeriharidus, emakeel –vene keel, töötab OÜ xxxx, varem kohtu poolt karistamata Tõkend- elukohast lahkumise keeld. Jaan Tedder ja Alla Jakobson RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada T.V
lg.2 p.3 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud vangistust.
lg.1, 3 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui T.V ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
20.07.2005 kuni 21.07.2005.a., s.o. 2 ( kaks) päeva vangistust. Kandmata karistus 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Süüdi tunnistada V.A
lg.2 p.3 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud vangistust.
20.07.2005 kuni 21.07.2005.a., s.o. 2 ( kaks) päeva vangistust. Kandmata karistus 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui V.A ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata V.A Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna (Tallinn, Tartu mnt.85) juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Välja mõista T.V´elt KrMS § 179 lg.1 p.1 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 7 500 (seitse tuhat viissada) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 637 ( kuussada kolmkümmend seitse) krooni ja 20 senti riigituludesse. Välja mõista V.A´ilt KrMS § 179 lg.1 p.1 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 7 500 (seitse tuhat viissada) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 509 ( viissada üheksa) krooni ja 80 senti riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia 2 Kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõend: neljaks osaks rebitud tunnistaja ülekuulamise protokoll ja paberitükk kupüüride numbritega, mis asub kriminaalasja materjalide juures- jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Asitõend: CD-mängija Alpine, mis asub A.T vastutaval hoiul- tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikule A.T´le. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega, teatades sellest kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa T.V´t süüdistatakse selles, et tema, töötades alates 10.03.2004 Põhja Politseiprefektuuri Põhja Politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaablina, so ametiisikuna
lõike 1 mõistes, 20.07.2005 grupis koos abipolitseinikuga V.Aiga, pani toime altkäemaksu võtmise liikluseeskirja rikkujalt A.Tlt alljärgnevalt: 20.07.2005 kella 05.30 paiku Põhja pst – l, Tallinnas eiras sõiduautot Mercedes Benz reg. nr. xxxx juhtinud A.T LE § 124 nõudeid, mille järel peeti teda kinni patrulli teenistuses olnud vahetuse vanema juhtivkonstaabel T.Ve ja abipolitseinik V.Ai poolt, kes kasutasid politsei teenistussõidukit Mazda 626, reg. nr xxxx. Peale peatamist kutsuti A.T eelpool nimetatud politseisõidukisse väärteoprotokolli koostamiseks LE § 124 nõuete rikkumise osas. Väärteoprotokolli koostamisel pakkus V.A võimaluse lahendada olukord trahvimäära poole summaga, so 7 500 krooni, altkäemaksu võtmisega. Kuna A.Tl oli võimalik aga saada ainult 2 000 krooni, siis abipolitseinik V.A läks A.T sõiduki juurde ning nõudis, et A.T annaks ära oma autostereo ALPINE maksumusega 3 000 krooni, mille tagajärjel A.T võttis oma sõidukist eelpool nimetatud autostereo välja ning andis selle V.Aile. Seejärel leppisid T.V ja V.A A.Tga kokkusaamise Paldiski mnt 62, Tallinnas šašlõkibaari Carmen juures kell 07.30, kuna A.Tl ei olnud kaasas 2 000 krooni. 20.07.2005 kell 07.30 toimus matkimise käigus Paldiski mnt 62, Tallinnas šašlõkibaari Carmen juures A.Tlt T.Ve ja V.Ai poolt altkäemaksu võtmine summas 2 000 krooni. Seega T.V altkäemaksu võtmisega grupi poolt LE § 124 rikkumise vormistatama jätmise eest pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav
V.A´i süüdistatakse selles, et tema, olles alates 21.10.2003 Põhja Politseiprefektuuri Põhja Politseiosakonna abipolitseinik ning abipolitseiniku seaduse § 2 lõikest 2 tulenevalt on abipolitseinik politsei tegevuses osalemise ajal riigivõimu esindaja, seega ametiisik
lõike 1 mõistes, 20.07.2005 grupis koos Põhja Politseiprefektuuri Põhja Politseiosakonna juhtivkonstaabliga T.Vega, pani toime altkäemaksu võtmise liikluseeskirja rikkujalt A.Tlt alljärgnevalt: 20.07.2005 kella 05.30 paiku Põhja pst – l, Tallinnas eiras sõiduautot Mercedes Benz reg. nr. 3 xxxx juhtinud A.T LE § 124 nõudeid, mille järel peeti teda kinni patrulli teenistuses olnud vahetuse vanema juhtivkonstaabel T.Ve ja abipolitseinik V.Ai poolt, kes kasutasid politsei teenistussõidukit Mazda 626, reg. nr xxxx. Peale peatamist kutsuti A.T eelpool nimetatud politseisõidukisse väärteoprotokolli koostamiseks LE § 124 nõuete rikkumise osas. Väärteoprotokolli koostamisel pakkus V.A võimaluse lahendada olukord trahvimäära poole summaga, so 7 500 krooni, altkäemaksu võtmisega. Kuna A.Tl oli võimalik aga saada ainult 2 000 krooni, siis abipolitseinik V.A läks A.T sõiduki juurde ning nõudis, et A.T annaks ära oma autostereo ALPINE maksumusega 3 000 krooni, mille tagajärjel A.T võttis oma sõidukist eelpool nimetatud autostereo välja ning andis selle V.Aile. Seejärel leppisid T.V ja V.A A.Tga kokkusaamise Paldiski mnt 62, Tallinnas šašlõkibaari Carmen juures kell 07.30, kuna A.Tl ei olnud kaasas 2 000 krooni. 20.07.2005 kell 07.30 toimus matkimise käigus Paldiski mnt 62, Tallinnas šašlõkibaari Carmen juures A.Tlt T.Ve ja V.Ai poolt altkäemaksu võtmine summas 2 000 krooni. Seega V.A altkäemaksu võtmisega grupi poolt LE § 124 rikkumise vormistatama jätmise eest pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid T.V ja V.A ja nende kaitsjad esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatavate poolt kokkuleppe sõlmimine oli nende tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus tunnistab T.V´e ja V.A´i süüdi neile esitatud süüdistuses ning mõistab neile karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistused vastavad T.V´e ja V.A´i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.