KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuli 2022, Tartu Haldusasja number 3-22-1480 Haldusasi Menetlusosalised Xi kaebus Tartu Vangla vastu (päri

) § 121 lg 4). ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas
2. juulil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, millest nähtuvad järgmised asjaolud. Kaebaja väitel on ta
3. mail 2022 esitanud Tartu Vanglale päringu küsimusega, miks tal puudub meditsiiniline (haigekassa) kindlustus. Kaebaja märgib, et esitas vangla vastuse nr 2-3/1327-2 peale
4. mail 2022 vaide, kuid pole kohtule kaebuse esitamise ajaks (
5. juuli 2022) sellele vastust saanud.
6. Vastuseks
7. juuli
8. a kohtunõudele selgitas Tartu Vangla
9. juulil 2022 kohtule, et
10. mail 2022 esitas kinnipeetav X Tartu Vanglale pöördumise (registreeriti Tartu Vangla poolt
11. mail 2022 numbriga 2-3/1828-1), milles soovis teada, miks tal puudub ravikindlustus. Tartu Vangla vastas kinnipeetavale
12. juuli
13. a vastuskirjaga nr 2- 3/1328-
14. Nende dokumentidega seoses ei ole kinnipeetav X Tartu Vanglale vaideid esitanud. Tartu Vangla selgitab samas vastuses ka, et
15. mail 2022 esitas kinnipeetav X Tartu Vanglale vaide Tartu Vangla
16. mai
17. a vastuskirja nr 2-3/1327-2 peale, millega Tartu Vangla jättis kinnipeetavale väljastamata tema poolt soovitud teabe Tartu Lennujaama, piletihindade ja riikide saatkondade kohta. 3-22-1480 KOHTU SEISUKOHT 3.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

1. Kaebaja äärmiselt lakooniliselt sõnastatud kaebusest koosmõjus Tartu Vangla
2. juuli
3. a vastuses nr 1-10/161-2 esitatud selgituste ja lisatud tõenditega ilmneb, et kaebaja on pöördunud
4. juulil 2022 esitatud kaebusega halduskohtusse seoses kahe probleemiga: 1) ta ei olnud saanud vastust enda
5. mail 2022 esitatud pöördumisele (selgitustaotlusele) küsimuses, miks tal puudub ravikindlustus (tl 6); 2) kaebuse esitamise ajaks ei ole lahendatud kaebaja
6. mail 2022 esitatud vaiet Tartu Vangla vastuse nr 2-3/1327-2 peale (tl 12).
7. Tartu Vangla esitatud tõenditest ilmneb, et
8. mail 2022 esitas kinnipeetav X Tartu Vanglale pöördumise (registreeriti Tartu Vangla poolt
9. mail 2022 numbriga 2-3/1828-1), milles soovis teada, miks tal puudud ravikindlustus. 5.
10. Tartu Vangla vastas kinnipeetavale
11. juuli
12. a vastuskirjaga nr 2-3/1328-2 (tl 7) järgmist. Vangistusseaduse (VangS) § 49 lg 1 sätestab, et tervishoid vanglas on riigi tervishoiusüsteemi osa. Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. VangS § 49 lg 2 sätestab, et kinnipeetavale tervishoiuteenuste osutamist rahastatakse riigieelarvest Justiitsministeeriumi kaudu ning VangS § 491 sätestab, et tervishoiuteenuseid ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamist rahastatakse riigieelarvest Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud mahus, tingimustel ja korras. Seega ei ole karistust kandvad kinnipeetavad ravikindlustatud Eesti Haigekassa poolt, kuna kinnipeetavate tervishoiuteenused rahastatakse riigieelarvest. Kõik kinnipeetavate elamiskulud, sealhulgas meditsiiniline teenindamine, kaetakse riigi poolt. 5.
13. Kohus möönab, et vangla vastus kaebaja
14. mai
15. a pöördumise peale viibis märgatavalt – selleks kulus rohkem kui kaks kuud ning kohtu hinnangul võis vastamist kiirendada
16. juuli
17. a kohtunõue käesolevas haldusasjas. Tartu Vangla on oma
18. juuli
19. a vastuses viivituse pärast ka vabandanud. Samas leiab kohus, et vastuse viibimine riivas kaebaja õigusi väga vähesel määral. Nagu nähtub Tartu Vangla vastuses viidatud normidest, on kinnipeetavale tagatud tervishoiuteenuste osutamine ja rahastamine riigieelarvest. Sama tuleneb ka tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lg 2 p-st
20. Vastava teabe hilinemisega esitamine ei kujuta endast kaebaja õiguste intensiivset riivet. Vastuse viibimisest sõltumata on kaebajale olnud tervishoiuteenused vajadusel kättesaadavad. Tervishoiuteenuste mittesaamise või nendega rahulolematuse korral on kinnipeetaval õigus seda iseseisvalt vaidlustada (vt ka Riigikohtu üldkogu
21. juuni
22. a määrus asjas nr 3-21-30). 5.
23. Kuigi kaebaja ei ole kaebuses oma nõuet selgelt sõnastanud, ei pea kohus põhjendatuks kaebust nõude täpsustamiseks käiguta jätta. Kohus möönab, et vastuse viibimise tõttu kohtusse pöördudes ei ole kaebaja saanud seni läbida ka kohustuslikku kohtueelset menetlust vastavalt VangS § 11 lg-le
24. Samas leiab kohus, et ka nõude täpsustamine ei tooks suure tõenäosusega kaasa olukorda, kus kohus kaebuse rahuldaks. Kõige asjakohasema nõude – kohustamisnõue – rahuldamiseks puuduks alus, kuna kaebaja on nüüdseks vastuse saanud. 2

§ 121

lg 2 p 21 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul on praegusel juhul kaebaja 10. mail 2022 esitatud pöördumisele vastamisega viivitamisega seonduvalt täidetud mõlemad

§ 121lg 2 p 21 kohaldamise eeldused.

1. Kaebuse kohaselt ei olnud Tartu Vangla lahendatud kaebuse esitamise ajaks kaebaja
2. mail 2022 esitatud vaiet Tartu Vangla vastuse nr 2-3/1327-2 peale. 6.
3. Kaebaja on esitanud
4. mail 2022 (registreeritud
5. mail 2022 nr-ga 1-11/173-1) vaide haldusakti nr 2-3/1327-2 peale (tl 12-12p). On tõsi, et vaiet ei olnud lahendatud kohtusse kaebuse esitamise ajaks, vaid Tartu Vangla tegi vaideotsuse nr 1-11/173-2 alles
6. juulil
7. Vangla vabandas samas a vaideotsusega viivitamise pärast. 6.
8. VangS § 11 lg-st 7 tulenevalt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. VangS § 11 lg 5 kohaselt võib kaebuse halduskohtule esitada ka juhul kui vangla on vaide tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega oli kaebajal õigus
9. juulil 2022 kaebus kohtule esitada. 6.
10. Vastustaja on jätnud kaebaja teabenõuetena pealkirjastatud pöördumised (tl 8-10) (vangla poolt nimetatud selgitustaotluseks)
11. mai
12. a vastusega nr 2-3/1327-2 (tl 11) läbi vaatamata põhjusel, et nende sisu ei olnud seotud vangistuse täideviimisega. Nimetatud pöördumistes soovis kaebaja teavet, kus asub Tartumaal lennujaam, kui palju maksavad kõige odavamad piletid ning kuhu lennukid sealt lendavad. Samuti soovis kaebaja teada saada Tansaania ja Lõuna- Aafrika Vabariigi saatkonna aadressi ning telefoninumbrit. Vastustaja tugines avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 lg-le 1, mille kohaselt on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Vastustaja selgitas, et teabenõudega saab küsida asutuses olemasolevaid dokumente, mis on saadud või loodud avalikke ülesandeid täites, kuid Xi selgitustaotlustele vastuseid sisaldavaid dokumente ei ole Tartu Vangla koostanud, sest vanglal puudub seadusandlusest tulenev kohustus selliseid dokumente koostada. 6.
13. Tartu Vangla selgitas ka
14. juuli
15. a vaideotsuses nr 1-11/173-2 (tl 13), et ei ole soovitud teabe valdaja ning see ei puuduta vangistust, mistõttu puudub vanglal kohustus seda väljastada. Eeltoodut arvestades ei ole vangla hinnangul rikutud vaide esitaja õigusi ning samuti ei saa vaide rahuldamise põhjuseks olla vaide esitaja mittenõustumine vangla vastusega. 6.
16. Hoolimata vaide lahendamisega viivitamisest ja asjaolust, et vangla on kaebaja pöördumisi käsitades olnud ebajärjekindel selles, kas tegemist on teabenõuete või selgitustaotlustega, on kohus veendumusel, et kaebaja õiguste riive tema teabenõudena pealkirjastatud pöördumiste lahendamisel on olnud väga vähene. Vastustaja on õigesti leidnud, et teave, mida kaebaja vanglalt küsis, ei ole avalik teave AvTS mõttes, mille kogumine või loomine ja väljastamine oleks Tartu Vangla ülesanne. Arvestades, et kaebaja kannab Tartu Vanglas eluaegset vanglakaristust (Harju Maakohtu
17. mai
18. a otsus asjas nr 1-13-1833), ei saa kaebaja õiguste kaitseks olla kuidagi vajalik ka tema soovitud teave Tartu Lennujaama lennuplaani, piletihindade ega välisriikide saatkondade kohta. 3

§ 121lg 2 p 21 kohaldamise mõlemad eeldused 7.

Eelnevat arvesse võttes tuleb kaebus tervikuna

§ 121lg 2 p 21 alusel tagastada.

Kohus selgitab, et kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

Kaebusega uuel kohtusse pöördumisel tuleb aga arvestada

§ 46lg-s 4 sätestatud kohtusse pöördumise tähtajaga.

8. Kohus asendab

§ 175lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik 4