Obsah (6)

§ 187§ 70§ 456§ 173§ 164§ 33

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-21-15715 Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 22. juuni 2022 Tsiviilasi P.V.i

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE P.V. esitas 07.10.2021 Pärnu Maakohtule hagi E.I.i vastu abielu lahutamiseks. Hageja ja kostja abielu registreeriti 2020.aastal Xxxxxxxxxxx Rahvavabariigis, Xxxxxxxxxxxi perekonnaseisuametis. I.E. saabus Eesti Vabariiki koos oma lapsega 27.juulil 2020, et alustada 2-21-15715 kooselu hagejaga. Septembris 2020 kostja teatas hagejale, et on rase ning et hageja ei ole lapse isa. Pooled proovisid ühe aasta jooksul oma abielu päästa. Abielulised suhted lõppesid 2021.aasta augustikuus, kui I.E. suundus tööle Xxxxxxxxxxx. I.E. teatas hagejale 2021.a augustikuus, et abielu on lõppenud ja ta ei kavatse Eesti Vabariiki naasta. Hageja märgib, et ei tea kostja praegust elu- ega asukohta, kostja keeldub oma andmeid hagejale avaldamast. Viimane teadaolev aadress oli Xxxxxxxxxxxs, kui kostja suundus sinna tööle. Hageja on kostjaga suhelnud e-posti teel ja läbi sotsiaalmeedia, Facebook Messengeri, kuid palvetele edastada aadress, kuhu saata menetlusdokumendid, kostja ei ole vastanud. Väidetavalt ei tea kostja asukohta ka tema poolvend Xxxxxxxxxxx Rahvavabariigis ega lähedased inimesed Eestis, kellega kostja siin olles suhtles. Abikaasade ühine ja ainus elukoht abielu ajal oli Eestis, Xxxxxxxxxxx, kus pooled elasid koos 27.juulist 2020 – 4.juuni

1. See oli ka kostja viimane elukoht enne Xxxxxxxxxxxsse tööle suundumist. Xxxxxxxxxxxs pooltel ühine elukoht puudus. Hageja viibis Xxxxxxxxxxxs 26.09.2019 – 06.10.2019 ja 04.02.2020 – 24.02.2020, elades sel ajal AirBnB üürikorteris. Kostja on Xxxxxxxxxxx kodanik ning ei ela Eestis, mistõttu ei ole võimalik abielu lahutada perekonnaseisuosakonnas. Hageja palub kohtul abielu lahutada. KOSTJA VASTUS Kohus saatis kostjale inglise keelde tõlgitud menetlusdokumendid (hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse) korduvalt e-posti aadressile xxxxxxxxxxx, kuid kostja ei ole dokumentide kättesaamist kinnitanud. 03.06.2022 on kostja saatnud kohtule samalt e-posti aadressile e-kirja, millest nähtub, et kostja on kohtu saadetud dokumendid kätte saanud. Kostja teatab, et soovib abielu lõpetada. Samuti soovib ta tagasi enda ja oma 4-aastase tütre dokumente (vaktsineerimistõend, diplom), mida hageja hoidvat enda käes selleks, et takistada kostjal õpingute jätkamist, hävitada kostja kui õpetaja tulevikku. Kohus käsitab kostja e-kirja vastusena hagile. Kohtu nõudmisel kostja 07.06.2022 saatis e-kirjaga ka enda fotoga koopia passist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus, kuulanud hageja isiklikult ära ning tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ja kostja kirjaliku vastusega, leiab, et hagi abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostjat kohus ei ole ära kuulanud. Kostja ei vastanud kohtu ettepanekule kuulata kostja ära sidevahendite abil ega teatanud, milliseid kanaleid tal oleks võimalik kasutada. Kohus leiab, et hagi on võimalik lahendada kostjat isiklikult ära kuulamata. Kohus on teinud tulutult pingutusi kostja ärakuulamiseks. Kostja on oma seisukoha abielulahutuse kohta kirjalikult esitanud. Kostja ei ela Eestis, tema viimane teadaolev elukoht oli Xxxxxxxxxxxs, kostja ei ole soostunud hagejale ega kohtule oma täpset asukohta avaldama.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 70 lg 1 kohaselt rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

§ 70

lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

§ 70

lg 4 p-st 2 tulenevalt

-is rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti Euroopa Liidu nõukogu määruses nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1-29). EL määrus nr 2201/2003 (edaspidi nimetatud ka Määrus) artikkel 3 lõige 1(a) kohaselt 2 2-21-15715 abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega seotud asjad on selle liikmesriigi kohtu alluvuses, kelle territooriumil oli abikaasade viimane alaline elukoht, kui üks neist veel elab seal.

1. Hagiavalduse ja rahvastikuregistrisse kantud andmete kohaselt poolte abielu registreeriti xxxxxxxxxxx Xxxxxxxxxxx Rahvavabariigis. Asjas ei ole vaidlust, et P.V.i ja I.E.i abielulised suhted lõppesid 04.06.2021, mil kostja suundus tööle Xxxxxxxxxxxsse. Ühiseid lapsi pooltel ei ole, hageja ei ole kostja lapse isa. Samuti ei ole vaidlust, et poolte ainus ühine elukoht abielu ajal oli Xxxxxxxxxxx, Eesti Vabariik. Rahvastikuregistri andmetel on see aadress jätkuvalt kostja elukoht. Kostja teadaolevaks viimaseks elukohaks on Xxxxxxxxxxx. Kostja on Xxxxxxxxxxx kodanik. Hageja on Eesti Vabariigi kodanik, ta elab jätkuvalt Eestis ning Eestis oli ka abikaasade ühine elukoht. Seega rahvusvahelise kohtualluvuse reeglite kohaselt allub abielulahutuse nõude lahendamine Eesti kohtule.
2. Kuna õigussuhtes esineb kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega, tuleb õigussuhtele kohalduva õiguse kindlaksmääramisel lähtuda rahvusvahelise eraõiguse seadust (REÕS). REÕS § 60 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisele kohaldatakse REÕS §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse alustamise ajal. REOS § 57 lg 3 kohaselt kui abikaasade elukohad on eri riikides ja neil on erinev kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õiguse alusel, kus oli nende viimane ühine elukoht, kui ühe abikaasa elukoht on selles riigis. Seega kuulub kohaldamise Eesti Vabariigi õigus.
3. Eesti Vabariigi perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 65 lg 2 kohaselt tuleb praegusel juhul abielu lahutada kohtus, kuna kostja ei ela Eestis ning seetõttu perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 punktist 2 tulenevalt kohtus lahutamise korral lõpeb abielu päeval, millal kohtuotsus jõustub.

§ 456

lg 1 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil, kui teistmismenetluses. Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud.

1. Tänaseks on pooled elanud lahus ühe aasta. Hageja hagiavalduses ja suuliselt kohtuistungil kinnitas, et ei pea abielu taastamist võimalikuks ega soovi seda. Samuti kostja on nii oma sõnumites hagejale, kui ka e-kirjas kohtule kinnitanud, et soovib abielu lahutamist. Hagiavaldusele on lisatud väljavõte FB Messengeri sõnumivahetusest poolte vahel. Nii selles sõnumivahetuses, kui ka kohtule saadetud e-kirjas kostja avaldab, et soovib abielu lahutamist. Kostja sotsiaalmeedia kaudu hagejale saadetud sõnumites küsib hagejalt abieludokumentide lõpetamise kohta, soovib tagasi saada hageja käes olevaid dokumente. Sõnumivahetusest nähtub samuti, et hageja on ka kohtumenetluse dokumente kostjale edastanud Messengeri kaudu ning selgitanud vajadust nende kättesaamist kinnitada. Pooled elavad erinevates riikides, suhtlevad ainult sotsiaalmeedia või e-kirja teel, pooltevahelised suhted ilmselgelt ei ole head, mistõttu kohus leiab, et poolte lepitamine ei ole võimalik. Eeltoodu alusel kohus on veendunud, et P.V.i ja I.E.i abielu on pöördumatult lõppenud, abielu taastamine ei ole võimalik ning nende Xxxxxxxxxxx Vabariigis Xxxxxxxxxxxi perekonnaseisuametis xxxxxxxxxxx registreeritud abielu tuleb lahutada.
2. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt kohus määrab kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 164lg 1 kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seetõttu kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. 3 2-21-15715 Teadaolevateks menetluskuludeks asjas on hageja poolt juba kantud kulud (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, dokumentide tõlkimise kulud ja hagiavalduse koostamisega seotud võimalikud kulud). Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu ei ole vajadust kindlaks määrata menetluskulude suurust. 8. Kohus toimetab I.E.ile kohtuotsuse kätte eestikeelsena. Kostjal tuleb endal korraldada kohtuotsuse tõlkimine talle arusaadavasse keelde.

§ 33

lg 4 kohaselt kohus korraldab menetlusosalise jaoks kohtulahendi võõrkeelde tõlkimise üksnes menetlusosalise soovil ja tingimusel, et menetlusosalist ei esinda menetluses esindaja ja talle on antud menetlusabi tõlkekulude kandmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 4