) § 286 lg 1 sätestab, et kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist.
lg 2 sätestab, et muude kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamist võib üürnik nõuda üürileandjalt vastavalt käsundita asjaajamise kohta sätestatule.
lg 1 sätestab, et üürnik võib üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul. Üürileandja ei või keelduda nõusoleku andmisest, kui parenduste ja muudatuste tegemine on vajalik asja kasutamiseks või asja mõistlikuks majandamiseks. Hageja on esitanud kostja vastu üüritud asjale tehtud muudatuste ja parenduste hüvitamise nõude. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole kostja andnud hagejale nõusolekut parenduste ja 4
lg 1 järgi ei saa üürnik tugineda
Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt üüritud asjale tehtud parenduste ja muudatuste hüvitamist
5.
lg 1 sätestab, et käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Kohus kontrollib, kas hagejal on kostja vastu parenduste ja muudatuste hüvitamise nõue
Hagejal saab olla kostja vastu käsundita asjaajamisest tulenev kulutuste hüvitamise nõue, kui hageja kantud kulutused tulid kostjale kasuks, tema tahe oli tegutseda kostja kasuks
lg 2 mõttes ning esineb vähemalt üks
lg 1 p-des 1-3 nimetatud eeldustest, siis on hagejal kostja vastu kulutuste hüvitamise ja tasu saamise nõue
Hageja avaldas hagis järgmist: „Hageja asuski alates 01.09.2015.a. aastal üürilepinguga saadud elamispinda kasutama ning kuna elamu oli aastaringseks elamiseks kehvas seisus, siis asus Hageja seda ka korrastama, kuna elamispinnale oli tarvis majutada ka Hageja abikaasa, Hageja poeg ning Hageja ema. Seega, oli tarvis üüripinnale tekitada 2 uut tuba ning teostada hulgaliselt hädavajalikke 5
lg 2 sätestab, et käsundita asjaajamisega ei ole tegemist, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks. Kuivõrd hagejal puudus tahe soodustada üüritud asjale parenduste ja muudatuste tegemisega kostjat, ei olnud tegemist käsundita asjaajamisega. Hagis avaldatud asjaoludel ei saa hagejal olla kostja vastu käsundita asjaajamisest tulenevat kulutuste hüvitamise nõuet. Kuivõrd hageja tahe ei olnud tegutseda kostja kasuks, ei saa hagejal olla kostja vastu nõuet ka
Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt üüritud asjale tehtud parenduste ja muudatuste hüvitamist nii üürilepingu, käsundita asjaajamise sätete kui ka alusetu rikastumise sätete alusel. Kohus jätab seetõttu rahuldamata hageja nõude kostja vastu 38 000 euro tasumise nõudes. 6. Kohus on seisukohal, et pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja on teinud üüritud asjal xxx ehitustöid. See nähtub muuhulgas sellest, et kostja on esitanud hageja vastu vastuhagi, mille aluseks on hageja tehtud ehitustööd hoones. Kuivõrd kohus leidis, et hagejal puudub kostja vastu nõudeõigus nii
lg 1 kui ka 286 lg 2 järgi, ei oma asjas tähtsust üüritud asja väärtuse muutumise ulatuses hageja tegevuse tõttu või hageja tehtud kulutuste täpne suurus. Kohus ei hinda nimetatud asjaolude kohta esitatud tõendeid ega selgita välja hüvitise suurust, mida hagejal oleks olnud õigus saada, kui tema nõue oleks olnud õiguslikult põhjendatud. 7.
lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis.
lg 2 sätestab, et üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.
lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. 6
lg-s 1 sätestatud kohustust tagastada üüritud asi seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kuigi hageja on rikkunud
lõikes 1 sätestatud kohustust, ei vabasta see kostjat koormisest välja tuua ja tõendada asja seisund hagejale üleandmise ajal, sest kohus saab anda hinnangu üüritud asja kahjustamise väitele selliselt, et võrdleb asja seisundit üürnikule üleandmise ajal ning üürileandjale tagastamise ajal. Samuti on asja seisundite võrdlemine vajalik, et selgitada välja kostjale tekitatud kahju suurus
lg 3 järgi.
lg 4 ja 132 lg 3 järgi hüvitatakse mõistlikud kulud, mille tekkimine on põhjuslikus seoses üüritud asja kahjustumisega. Selleks, et põhjusliku seose väljaselgitamine oleks võimalik, peab olema tuvastatud, milles seisneb asja kahjustumine. Kulutused, mille tekkimise põhjuseks ei ole asja kahjustamine üürniku poolt, ei kuulu
lg 2,
Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud asja seisundit selle hagejale üleandmisel ning asja seisundit selle tagastamisel. Pooled ei ole esitanud kohtule asja üleandmisakti, mille järgi oleks võimalik eeldada üüritud asja seisundit üürnikule üleandmise ajal. Kostja taotles vastuhagis algselt kulutuste 8221,22 eurot hüvitamist (I kd, tl-d 133-134). Kostja on mõistlike kulutuste suuruse tõendamiseks esitanud Rennal OÜ 08.12.2019 hinnapakkumise nr 201924 (I kd, tl 185). Kostja on avaldanud, et tööde eesmärk on ehitise viimine ehitusloaga kooskõlla (I kd, tl-d 149-150). Kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et ta andis hagejale üle ehitise, mis vastas ehitusprojektile, ei ole võimalik tuvastada põhjuslikku seost asja kahjustumise ja tegemist vajavate tööde vahel. Kohtu hinnangul ei saa seetõttu lugeda hinnapakkumises märgitud tööde maksumust kostjale tekkivaks kahjuks. Kostja on 17.09.2020 loobunud mõistlike kulutuste hüvitamise nõudest ning nõuab 8000 euro hüvitamist, mille võrra alandati kinnisasja ostuhinda elamus tehtud ümberehituste tõttu (II kd, tl 26, p 15). 18.06.2020 hoonestatud kinnistu müügilepinguga on tõendatud, et kostja ja M. H.-K. on müünud kinnisasja, millel asus üürilepingu esemeks olev eluruum, M. S.le (II kd, tl-d 31-36). Lepingu punktis 2.1.5 on müüjad ostjat teavitanud projektiväliselt ehitatud vaheseinast ja muudetud akende suurusest (II kd, tl 32, p 2.1.5). Lepingu punktis 2.3 on andnud pooled kinnituse, mille kohaselt on seoses punktis 2.1.5 nimetatud projektiväliste muudatustega vähendanud lepingu eseme ostuhinda 8000 euro võrra (II kd, tl 32, p 2.3). Pooled leppisid kokku asja ostuhinnas 70 000 eurot (II kd, tl 33).
lg 2 ja 132 lg 3 järgi kuuluvad üürileandjale hüvitamisele asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. TsÜS § 65 sätestab, et eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Müügilepingu kohaselt oli asja ostuhinnaks 70 000 eurot. Müügilepinguga kokkulepitud ostuhind ei ole TsÜS § 65 mõistes asja väärtus. Asja väärtuseks on kohalik keskmine turuhind. Kui kostja on leppinud algselt kokku ostuhinnas 78 000 eurot ning seda vähendanud 8000 euro võrra, ei tähenda 7
lg 4 mõistes saamata jäänud tulu.
lg 2 on sätestatud üürileandjale tekkiva kahju ärahoidmiseks, mis seisneb üüritud asja kahjustuste kõrvaldamise kuludes ning võib kaasa tuua asja väärtuse vähenemine. Kohus leiab, et tulenevalt
lg-st 2 ei saa üürileandja nõuda üürnikult saamata jäänud tulu hüvitamist, mida üürileandja oleks võinud saada asja müümisel. Üürileandja õigused on kaitstud sellega, et tal on võimalik nõuda asja väärtuse vähenemise hüvitamist. Üürnik saab tuginedes
lg-le 2 ja 132 lg-le 3 näha ette, et asja kahjustamise korral vastutab ta asja parandamise mõistlike kulude ja asja väärtuse vähenemise ulatuses. Kostja on esitanud tõendina hindamisakti xxx kinnistu väärtuse kohta 01.09.2015 seisuga (II kd, tl-d 5-22). Hindamisakti kohaselt oli asja väärtuseks 58 000 eurot. Müügilepingu kohaselt oli asja ostuhinnaks 70 000 eurot. Kohus leiab, et müügilepinguga kokkulepitud ostuhind ei ole TsÜS § 65 mõistes asja väärtus. Seetõttu ei tõenda 18.06.2020 müügilepingus kokkulepitud ostuhind 70 000 eurot asja väärtust selle kostjale tagastamise ajal. Seetõttu ei saa kohus hindamisakti ja müügilepingu põhjal hinnata, kas üüritud asja väärtus on vähenenud. Kohtu hinnangul pole erinevate asjas esitatud hindamisaktide (hageja esitatud hindamisaktid, I kd, tl-d 14-40; kostja esitatud hindamisakt, II kd, tld 5-22) põhjal võimalik hinnata, kas üüritud asja väärtus on vähenenud hageja teostatud ümberehitustööde tõttu. Kohus märgib, et samuti ei ole võimalik hindamisaktide põhjal välja selgitada, kas ja millises ulatuses on kinnisasjade väärtus suurenenud hageja tegevuse tõttu. Kohtu hinnangul ei nähtu hindamisaktidest asjatundjate arutluskäiku ja põhjendusi selle kohta, milline on olnud hageja tegevuse mõju üüritud asja väärtusele. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et kostja ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtub asja kahjustumise iseloom ja ulatus. Samuti ei ole kostja tõendanud põhjuslikku seost asja kahjustumise ja kulude vahel, mida tuleb teha ehitise projektiga kooskõlla viimiseks. Kostja ei ole tõendanud asja väärtuse vähenemist võrreldes asja hagejale üleandmise aja ning kostjale tagastamise aja seisuga.
lg 2 järgi esitatav kahjunõue ei hõlma saamata jäänud tulu, mis võib üürileandjale tekkida asja võõrandamisel. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud oma kahjunõuet hageja vastu. Kohus jätab vastuhagi 8221,22 euro tasumise nõudes rahuldamata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.