← Eesti

2-19-10456/47

Obsah (9)§ 286§ 285§ 1023§ 1018§ 1024§ 334§ 132§ 127§ 128

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 10. juuni 2022.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilas

) § 286 lg 1 sätestab, et kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist.

§ 286

lg 2 sätestab, et muude kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamist võib üürnik nõuda üürileandjalt vastavalt käsundita asjaajamise kohta sätestatule.

§ 285

lg 1 sätestab, et üürnik võib üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul. Üürileandja ei või keelduda nõusoleku andmisest, kui parenduste ja muudatuste tegemine on vajalik asja kasutamiseks või asja mõistlikuks majandamiseks. Hageja on esitanud kostja vastu üüritud asjale tehtud muudatuste ja parenduste hüvitamise nõude. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole kostja andnud hagejale nõusolekut parenduste ja 4

(8)muudatuste tegemiseks. Hageja koormis on välja tuua ja tõendada kostja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusoleku olemasolu parenduste ja muudatuste tegemiseks. Pooled sõlmisid 20.08.2015 eluruumi üürilepingu nr 6/2015, mille alusel andis kostja üürileandjana hageja kasutusse eluruumi asukohaga xxx, xxx küla, xxx vald, Harjumaa (I kd, tl 9, p 2.1). Üürilepingu sõlmimine on tõendatud üürilepingu dokumendiga (I kd, tl-d 9-13). Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kostja andis üürilepingu alusel eluruumi hageja kasutusse. Seetõttu ei vaja see eraldi tõendamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Üürilepingu punkt 4.3 sisaldab järgmises sõnastuses poolte kokkulepet: „4.
  1. Üürnik kohustub tasuma tema poolt üürile võetud elamispinna eest üüri 300 eurot ühe kuu eest., 4.4.
  2. millest 225.- (kakssada kakskümmend viis) eurot kuulub tasumisele sularahas. 4.4.2.75.- (seitsekümmend viis) eurot läheb remondi tarbeks, mida üürileandja on lubanud antud üüritaval pinnal üürnikul teostada, kui esitatakse kõik materjalide ostmiseks kulunud tšekid ja arved, mida üürileandjal on õigus näha ja üürnikul kohustus säilitada kuni üürilepingu kehtivuse lõpuni. [---]“ (I kd, tl 10). Pooled on avaldanud, et 15.07.2017 sõlmitud üürilepinguga vähendati 20.08.2015 lepingu punktis 4.4.2 nimetatud summat 15 euroni. Pooled ei ole kohtule 15.07.2017 lepingut tõendina esitanud, kuid ei ole vaielnud lepingu sõlmimise ja lepingutingimuste üle. Seetõttu ei vaja lepingu sõlmimine ja sisu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Pooled ei vaidle, et üürileping lõppes 02.07.2019 ja samal päeval tagastas hageja üüritud asja kostjale. Poolte vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolud eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kostja on esitanud hagile vastuväite, mille kohaselt ei ole ta andnud kirjalikku nõusolekut üüritud asjale parenduste ja muudatuste tegemiseks. Kohtu hinnangul on pooled leppinud kokku üüri tasumises selliselt, et hagejal on õigus remondikulude arvel lugeda üüri tasumise kohustus täidetuks, kui esitatakse kõik materjalide ostmiseks kulunud tšekid ja arved. 20.08.2015 üürilepingu järgi on seega aastaseks remondikulude suuruseks 900 eurot ning 15.07.2017 lepingu järgi 180 eurot. Lepingust nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et hagejal on õigus üüritud asja remontida mahus, mis 20.08.2015 lepingu järgi ei ületa 900 eurot aastas ning 15.07.2017 lepingu järgi 180 eurot aastas. Seejuures on pooled kokku leppinud, et remondikulud loetakse kokkulepitud ulatuses üürihinna tasumiseks. Kohtu hinnangul ei nähtu üürilepingust kostja nõusolek parenduste ja muudatuste tegemiseks, mille maksumus ületab kokkulepitud summat. Kohus leiab seetõttu, et hageja ei ole tõendanud kostja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekut üüritud asjale parenduste ja muudatuste tegemiseks.

§ 285

lg 1 järgi ei saa üürnik tugineda

§ 286lg-s 1 nimetatud nõude esitamisel üürileandja antud suulisele nõusolekule.

Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt üüritud asjale tehtud parenduste ja muudatuste hüvitamist

§ 286lg 1 järgi.

5.

§ 1023

lg 1 sätestab, et käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Kohus kontrollib, kas hagejal on kostja vastu parenduste ja muudatuste hüvitamise nõue

§ 286lg 2 ja 1023 lg 1 järgi.

Hagejal saab olla kostja vastu käsundita asjaajamisest tulenev kulutuste hüvitamise nõue, kui hageja kantud kulutused tulid kostjale kasuks, tema tahe oli tegutseda kostja kasuks

§ 1018

lg 2 mõttes ning esineb vähemalt üks

§ 1018

lg 1 p-des 1-3 nimetatud eeldustest, siis on hagejal kostja vastu kulutuste hüvitamise ja tasu saamise nõue

§ 1023lg-te 1 ja 2 järgi nendes sätetes nimetatud ulatuses.

Hageja avaldas hagis järgmist: „Hageja asuski alates 01.09.2015.a. aastal üürilepinguga saadud elamispinda kasutama ning kuna elamu oli aastaringseks elamiseks kehvas seisus, siis asus Hageja seda ka korrastama, kuna elamispinnale oli tarvis majutada ka Hageja abikaasa, Hageja poeg ning Hageja ema. Seega, oli tarvis üüripinnale tekitada 2 uut tuba ning teostada hulgaliselt hädavajalikke 5

(8)remonttöid. Hageja alustas koheselt peale üürilepingu sõlmimist hoone remonttöödega [---]. alates üürilepingu sõlmimisest/pikendamisest 15.07.2017. aastal (üürilepingu algus 01.09.2015), leppisid Hageja ja Kostja suuliselt kokku, et Hageja saab hiljem (tähtajaga 01.09.2021 üürilepingu lõppemisel) üürilepingu alusel kasutusse võetava kinnisasja (xxx vald, xxx küla, xxx, kinnisturaamatu number xxxxxxxx) välja osta, kinnistut koormava hüpoteegi jääkväärtusega. Seega, tekitas Kostja kõige hiljemalt üürilepingu pikendamisel Hagejale õigustatud ootuse, omandada Harjumaal, xxx vallas, xxx külas, xxx kinnistu, sellel lasuva hüpoteegi jääkväärtusega (umbkaudu 57 000 euro eest). [---] Kuna Hageja asus peale üürilepingu pikendamist 15.07.2017.a., Kostjaga kokku lepitult, kinnistut kasutama kui tulevast omandit, siis tegi ta kinnistul asuvale hoonele osalise kapitaalremondi, et seal oleks võimalik inimväärselt elada (renoveeris san.sõlmed, kuna veetorud olid valesti ehitatud ja külmusid talvel kinni; ehitas uue dušhinurga, kuna seoses külmumisega ja torude lõhkemisega oli põranda all must hallitus; vahetas ja soojustas põrandad kolmes toas; samuti soojustas seinad nii seest kui väljast; ehitas uue küttesüsteemi, kuna vana oli tuleohtlik, jne…)“ [---] (I kd, tl-d 47-48). Kohus leiab, et hageja on hagi aluseks olevates asjaoludes kirjeldanud, milles seisnes tema tahe remonttööde tegemisel ja kapitaalremondi tegemisel. 20.08.2015 üürilepingu sõlmimise järgselt oli hageja tahe suunatud sellele, et remontida üüritud asja selliselt, et hageja ja tema pere seda saaksid kasutada. 15.07.2017 üürilepingu sõlmimise järgselt oli hageja tahe suunatud asja kasutamisele selliselt, nagu kuuluks asi hagejale. Eeltoodut arvestades ei ole hageja eesmärk olnud parenduste ja muudatuste tegemisel soodustada kostjat kui üürileandjat.

§ 1018

lg 2 sätestab, et käsundita asjaajamisega ei ole tegemist, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks. Kuivõrd hagejal puudus tahe soodustada üüritud asjale parenduste ja muudatuste tegemisega kostjat, ei olnud tegemist käsundita asjaajamisega. Hagis avaldatud asjaoludel ei saa hagejal olla kostja vastu käsundita asjaajamisest tulenevat kulutuste hüvitamise nõuet. Kuivõrd hageja tahe ei olnud tegutseda kostja kasuks, ei saa hagejal olla kostja vastu nõuet ka

§ 1024lgst 4 ja §-st 1042 tulenevalt (vt ka RKTKo 3-2-1-129-16 p 19.2).

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt üüritud asjale tehtud parenduste ja muudatuste hüvitamist nii üürilepingu, käsundita asjaajamise sätete kui ka alusetu rikastumise sätete alusel. Kohus jätab seetõttu rahuldamata hageja nõude kostja vastu 38 000 euro tasumise nõudes. 6. Kohus on seisukohal, et pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja on teinud üüritud asjal xxx ehitustöid. See nähtub muuhulgas sellest, et kostja on esitanud hageja vastu vastuhagi, mille aluseks on hageja tehtud ehitustööd hoones. Kuivõrd kohus leidis, et hagejal puudub kostja vastu nõudeõigus nii

§ 286

lg 1 kui ka 286 lg 2 järgi, ei oma asjas tähtsust üüritud asja väärtuse muutumise ulatuses hageja tegevuse tõttu või hageja tehtud kulutuste täpne suurus. Kohus ei hinda nimetatud asjaolude kohta esitatud tõendeid ega selgita välja hüvitise suurust, mida hagejal oleks olnud õigus saada, kui tema nõue oleks olnud õiguslikult põhjendatud. 7.

§ 334

lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis.

§ 334

lg 2 sätestab, et üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.

§ 132

lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. 6

(8)Kostjal vastuhagi hagejana on koormis välja tuua ja tõendada järgmised asjaolud: üüritud asja seisund selle hagejale üleandmisel, üüritud asja seisund kostjale tagastamisel, millest nähtub asja kahjustumine, asja parandamise mõistlikud kulud ning asja väärtuse vähenemine. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud eluruumide seisundit hagejale üleandmisel. Kostja on esitanud tõendi selle kohta, millisele ehitusprojektile peab xxx kinnistul asuv ehitis vastama (In kd, tl-d 181184). Kohus nõustub kostja väitega, et kostjale tagastatud ehitis erineb sellest, milline see peaks olema projekti kohaselt. Kostja ei ole aga esitanud tõendeid, millest nähtuvalt vastas ehitis projektile ka sellel ajal, kui see anti üle hagejale. Kohtu hinnangul ei vaidle pooled selle üle, et hoones on teostatud ehitustöid, sealhulgas näiteks jagatud hoone ruume vaheseintega uuteks ruumideks. Seega on ilmne, et üüritud asja seisund kostjale tagastamisel erines sellest, milline see oli hagejale üleandmisel. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mille kohaselt oli tal ümberehitustöödeks kostjalt saadud nõusolek. Seetõttu leiab kohus, et hageja on rikkunud

§ 334

lg-s 1 sätestatud kohustust tagastada üüritud asi seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kuigi hageja on rikkunud

§ 334

lõikes 1 sätestatud kohustust, ei vabasta see kostjat koormisest välja tuua ja tõendada asja seisund hagejale üleandmise ajal, sest kohus saab anda hinnangu üüritud asja kahjustamise väitele selliselt, et võrdleb asja seisundit üürnikule üleandmise ajal ning üürileandjale tagastamise ajal. Samuti on asja seisundite võrdlemine vajalik, et selgitada välja kostjale tekitatud kahju suurus

§ 132

lg 3 järgi.

§ 127

lg 4 ja 132 lg 3 järgi hüvitatakse mõistlikud kulud, mille tekkimine on põhjuslikus seoses üüritud asja kahjustumisega. Selleks, et põhjusliku seose väljaselgitamine oleks võimalik, peab olema tuvastatud, milles seisneb asja kahjustumine. Kulutused, mille tekkimise põhjuseks ei ole asja kahjustamine üürniku poolt, ei kuulu

§ 334

lg 2,

§ 127lg 4 ja 132 lg 3 järgi hüvitamisele.

Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud asja seisundit selle hagejale üleandmisel ning asja seisundit selle tagastamisel. Pooled ei ole esitanud kohtule asja üleandmisakti, mille järgi oleks võimalik eeldada üüritud asja seisundit üürnikule üleandmise ajal. Kostja taotles vastuhagis algselt kulutuste 8221,22 eurot hüvitamist (I kd, tl-d 133-134). Kostja on mõistlike kulutuste suuruse tõendamiseks esitanud Rennal OÜ 08.12.2019 hinnapakkumise nr 201924 (I kd, tl 185). Kostja on avaldanud, et tööde eesmärk on ehitise viimine ehitusloaga kooskõlla (I kd, tl-d 149-150). Kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et ta andis hagejale üle ehitise, mis vastas ehitusprojektile, ei ole võimalik tuvastada põhjuslikku seost asja kahjustumise ja tegemist vajavate tööde vahel. Kohtu hinnangul ei saa seetõttu lugeda hinnapakkumises märgitud tööde maksumust kostjale tekkivaks kahjuks. Kostja on 17.09.2020 loobunud mõistlike kulutuste hüvitamise nõudest ning nõuab 8000 euro hüvitamist, mille võrra alandati kinnisasja ostuhinda elamus tehtud ümberehituste tõttu (II kd, tl 26, p 15). 18.06.2020 hoonestatud kinnistu müügilepinguga on tõendatud, et kostja ja M. H.-K. on müünud kinnisasja, millel asus üürilepingu esemeks olev eluruum, M. S.le (II kd, tl-d 31-36). Lepingu punktis 2.1.5 on müüjad ostjat teavitanud projektiväliselt ehitatud vaheseinast ja muudetud akende suurusest (II kd, tl 32, p 2.1.5). Lepingu punktis 2.3 on andnud pooled kinnituse, mille kohaselt on seoses punktis 2.1.5 nimetatud projektiväliste muudatustega vähendanud lepingu eseme ostuhinda 8000 euro võrra (II kd, tl 32, p 2.3). Pooled leppisid kokku asja ostuhinnas 70 000 eurot (II kd, tl 33).

§ 334

lg 2 ja 132 lg 3 järgi kuuluvad üürileandjale hüvitamisele asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. TsÜS § 65 sätestab, et eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Müügilepingu kohaselt oli asja ostuhinnaks 70 000 eurot. Müügilepinguga kokkulepitud ostuhind ei ole TsÜS § 65 mõistes asja väärtus. Asja väärtuseks on kohalik keskmine turuhind. Kui kostja on leppinud algselt kokku ostuhinnas 78 000 eurot ning seda vähendanud 8000 euro võrra, ei tähenda 7

(8)see, et asja väärtus oli 78 000 eurot ning on seejärel vähenenud 8000 euro võrra 70 000 euroni. Seetõttu ei tõenda 18.06.2020 müügileping, et asja väärtus on vähenenud 8000 euro võrra. Asja loodetava ostuhinna ja tegeliku ostuhinna vahe võib olla

§ 128

lg 4 mõistes saamata jäänud tulu.

§ 334

lg 2 on sätestatud üürileandjale tekkiva kahju ärahoidmiseks, mis seisneb üüritud asja kahjustuste kõrvaldamise kuludes ning võib kaasa tuua asja väärtuse vähenemine. Kohus leiab, et tulenevalt

§ 127

lg-st 2 ei saa üürileandja nõuda üürnikult saamata jäänud tulu hüvitamist, mida üürileandja oleks võinud saada asja müümisel. Üürileandja õigused on kaitstud sellega, et tal on võimalik nõuda asja väärtuse vähenemise hüvitamist. Üürnik saab tuginedes

§ 334

lg-le 2 ja 132 lg-le 3 näha ette, et asja kahjustamise korral vastutab ta asja parandamise mõistlike kulude ja asja väärtuse vähenemise ulatuses. Kostja on esitanud tõendina hindamisakti xxx kinnistu väärtuse kohta 01.09.2015 seisuga (II kd, tl-d 5-22). Hindamisakti kohaselt oli asja väärtuseks 58 000 eurot. Müügilepingu kohaselt oli asja ostuhinnaks 70 000 eurot. Kohus leiab, et müügilepinguga kokkulepitud ostuhind ei ole TsÜS § 65 mõistes asja väärtus. Seetõttu ei tõenda 18.06.2020 müügilepingus kokkulepitud ostuhind 70 000 eurot asja väärtust selle kostjale tagastamise ajal. Seetõttu ei saa kohus hindamisakti ja müügilepingu põhjal hinnata, kas üüritud asja väärtus on vähenenud. Kohtu hinnangul pole erinevate asjas esitatud hindamisaktide (hageja esitatud hindamisaktid, I kd, tl-d 14-40; kostja esitatud hindamisakt, II kd, tld 5-22) põhjal võimalik hinnata, kas üüritud asja väärtus on vähenenud hageja teostatud ümberehitustööde tõttu. Kohus märgib, et samuti ei ole võimalik hindamisaktide põhjal välja selgitada, kas ja millises ulatuses on kinnisasjade väärtus suurenenud hageja tegevuse tõttu. Kohtu hinnangul ei nähtu hindamisaktidest asjatundjate arutluskäiku ja põhjendusi selle kohta, milline on olnud hageja tegevuse mõju üüritud asja väärtusele. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et kostja ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtub asja kahjustumise iseloom ja ulatus. Samuti ei ole kostja tõendanud põhjuslikku seost asja kahjustumise ja kulude vahel, mida tuleb teha ehitise projektiga kooskõlla viimiseks. Kostja ei ole tõendanud asja väärtuse vähenemist võrreldes asja hagejale üleandmise aja ning kostjale tagastamise aja seisuga.

§ 334

lg 2 järgi esitatav kahjunõue ei hõlma saamata jäänud tulu, mis võib üürileandjale tekkida asja võõrandamisel. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud oma kahjunõuet hageja vastu. Kohus jätab vastuhagi 8221,22 euro tasumise nõudes rahuldamata.

  1. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
  2. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis rahuldamata hagiavalduse ja vastuhagi. Seega tegi kohus otsuse nii hageja kui ka kostja kahjuks. Kohus jätab seetõttu poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.