Obsah (4)

§ 436§ 414§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Bome Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-11326 Tsiviilasi N. T. hagi P. S. vastu korteriom

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 414

lg 1 sätestab, et kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. PKS § 210 lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kui vara omandati enne

1. aasta
2. jaanuarit, kohaldatakse vara kuuluvuse küsimustele enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud perekonnaseadust. PKS § 210 lg 3 sätestab, et kui abielusuhted lõppesid enne
3. aasta
4. juulit, moodustus ühisvara abielusuhete lõppemiseni. Antud juhul jääb kogu vaidlusalune abielusuhtest tulenev varaküsimus ajaperioodi mis oli enne praeguse Perekonnaseaduse jõustumist (
5. juuli 2010). Alates praeguse perekonnaseadus jõustumisest tuleb poolte ühisvara jagada kehtiva seaduse kohaselt, kuid poolte ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtutakse vara omandamise ajal kehtinud seadusest, s.o enne
6. juulit 2010 kehtinud perekonnaseadusest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-42-13 ja ka 3-2-1-31-14). Riigikohus on lahendis 3-2-1-31-14 märkinud, et enne
7. juulit 2010 kehtinud PKS § 14 lg 1 järgi oli abielu kestel abikaasade omandatud vara küll abikaasade ühisvara, kuid abielusuhete lõppemise järel omandatud vara oli PKS § 15 lg 1 järgi selle abikaasa lahusvara, kes varaeseme omandas. Kui ühisvara jagati pärast abielusuhete lõppemist, määrati ka ühisvara PKS § 18 lg 2 teise lause järgi kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Seega kuulus üldjuhul abikaasade ühisvara hulka vaid see vara, mis omandati abielu sõlmimisest abielusuhete lõppemiseni (vt ka nt Riigikohtu
8. märtsi
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-113-07, p 17). Kuna abielusuhete lõppedes lõppes ka seaduse alusel abikaasade ühise omandi tekkimine, on abielusuhete lõppemise aja tuvastamine asjas olulise tähendusega. 2 Seega kui kohus tuvastab, et poolte abielusuhted lõppesid enne hageja poolt xxx xx-xx xx omandamist, kuulub vaidlusalune kinnisasi hagejale lahusvarana. Hageja väidab, et hageja ja kostja abielusuhted lõppesid 1992.a ning umbes 1992.a novembris lahkus kostja poolte ühisest kodust. Alates 1992.a sügisest elas hageja koos enda lastega korteris xxx xx-xx, xxx, mille hageja erastas vallasvarana 29.11.1994.a. Erastamisel kasutas hageja erastamisväärtpabereid. Kostja korteri erastamises ei osalenud. Kuna poolte abielusuhted olid pöördumatult lõppenud 1992.a sügisest, pöördus hageja kostja poole abielu lahutamiseks 1996.a. Abielu lahutati xx.xx.1996.a. Pärast abielulahutust ei tea hageja kostjast midagi. 13.02.2003.a erastas hageja korteriomandi juurde kuuluva maa ja kanti registrisse kui kinnisvara ainus omanik. Hageja leiab, et lähtudes eespool esitatust ei saa korteriomandit xxx xx-xx xxx lugeda hageja ja kostja ühisvaraks ja see korter on hageja lahusvaraks. 08.06.2022.a kohtuistungil andis kohtule tunnistajana ütlusi G. T., kes on hageja poeg eelmisest abielust ja kes elas käsitletaval ajaperioodil koos hagejaga vaidlusaluses korteris ning oli sel ajal juba täisealine. G. T. tunnistas, et hageja ja kostja ei elanud koos enam alates 1990-date algusest ja pakkus erinevaid aastaid 1992, 1993, 1994, täpselt ei mäletanud. Kohus leiab, et hagi aluseks olevad asjaolud on otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Esitatud tõenditest on tuvastatud: - Hageja ja kostja abiellusid xx.xx.1987.a Tallinnas; Hageja erastas 29.11.1994.a korteriomandi aadressil xxx xx-xx, xxx vallasvarana; Hageja ja kostja abielu lahutati xx.xx.1996.a; Hageja erastas 13.02.2003.a korteriomandi juurde kuuluva maa ja kanti registrisse kui kinnisvara ainus omanik. Kohus tuvastab lähtudes menetluses esitatud asjaoludest, et hageja ja kostja abielusuhted lõppesid hiljemalt 1992.a lõpuks. Kohus leiab, et kuna korteriomandi xxx xx-xx xxx omandas hageja 29.11.1994.a vallasvarana ja 13.02.2003.a kinnisvarana, s.o. pärast abielusuhete lõppu, siis tulenevalt Riigikohtu lahendist 3-2-1-31-14 ja (1994.a redaktsioonis) PKS § 15 lg 1 ning PKS § 18 lg 2 tuleb korteriomand xxx xx-xx xxx lugeda hageja lahusvaraks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele ning kohus tunnistab hageja lahusvaraks korteriomandi aadressil xxx xx-xx, xxx (registriosa number xxxxxxxx). Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 164lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-12-07 sedastanud, et „Kolleegium peab ka ühisvara jagamisel põhjendatuks jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda, sest eelduslikult on ühisvara jagamine mõlema poole huvides. Kui ühisvara jagamisel lähtuda menetluskulude jagamisel reeglina sellest, kas ja millises ulatuses hagi rahuldati, oleks õigusabikulude jaotamisel põhjendamatult soodsamas olukorras abikaasa, kes tegutses kiiremini ja esitas ühisvara jagamise hagi kohtusse enne teist abikaasat.“ Eeltoodust tulenevalt jätab kohus asja menetluskulud mõlema poole enda kanda. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub põhjendatud alus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Bome Kohtunik 4