4-18-658/6

4-18-658 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2019, Tallinn Väärteoasja number 4-18-658 (2303,18,000054) Kohtunik Märt Toming Tõlk Natalia Senkevitš Väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärtegu U.E , ik: XXX, elukoht: xxxx. Asukoht: xxxx, kannab Saksamaa Augsburgi Maakohtu 04.10.2018 otsusega mõistetud 3 aasta ja 6 kuulist vangistust. Triinu Riigor, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON
2. U.E süüdi tunnistada LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks arest 10 (kümme) päeva.
3. Mõistetud arest 10 päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa.
4. Aresti kandmisele tuleb asuda vahetult peale menetlusalusele isikule Saksamaa Augsburgi Maakohtu 04.10.2018 otsusega nr 3 KLs 308 Js 142362/17 mõistetud ja Eesti Vabariigis kantava vangistuse ärakandmist või karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist, olenevalt milline asjaolu saabub enne. KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt otsust ei asuta täitma kui väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 27.11.
5. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. 1 Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 15.01.2018 koostatud väärteoprotokollist nr AB1539568 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 15.01.2018 kella 21:45 paiku peeti xxxx kinni sõiduk, mida juhtis U.E , juhtides mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 sätestatud keeldusid ning pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. Menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav ja tunnistas end temale süüks arvatud väärteo toimepanemises süüdi. See toimus mitu aastat tagasi, ilmselt oli vaja kuhugi sõita, omanik oli joobes ja pidi auto ümber parkima. Muidu oleks teisaldatud. Meenub, et esitas mittetõese dokumendi ja läbivaatusel avastati veel üks dokument. Juhtimisõigust ei ole ja ei ole ka kunagi olnud. Kunagi ammu on veel kinni peetud. Kannab praegu Augsburgi Maakohtu otsusega mõistetud vangistus 3 aastat ja 6 kuud. Varem on karistatud rahatrahvidega, mingid peaks olema tasutud, viimast vist ei jõudnud tasuda. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteo toime pannud teadlikult ja tahtlikult. Teadis, et tal ei ole juhtimisõigust ja pole kunagi olnud ning ning rooli asuda ei tohi ja juhina liikluses osaleda ei tohi. See kogemus teda ei mõjutanud ja 15.01.2018 väärteo toimepanemisest hoiduma ei sundinud. Varasemalt määratud rahatrahvid samalaadsete väärtegude toimepanemise eest on tasumata. Rahatrahv on end karistusliigina ammendanud ja menetlusaluse isiku mõjutamiseks tuleb kohaldada aresti. Kergendavad, raskendavad asjaolud puuduvad, menetlusalune isik on toimepandu suhtes suhtumiselt ükskõikne. Arvestades eri- ja üldpreventiivseid asjaolusid mõista karistuseks arest 12 päeva ja karistuse kandmise alguseks lugeda karistuse ärakandmiselt vabanemine või ennetähtaegselt vabanemine. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused ning kohtuvälise menetleja karistamisettepaneku, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt U.E juhtimisõigus 15.01.2018 puudus. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 nõuet, juhtides mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et tal mootorsõiduki juhtimise õigus puudub. Lisaks sellele oli ta isikuks, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuivõrd teda kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt ka 06.03.2015 kui oli kinni peetud samasuguse väärteo toimepanemiselt, s.t ta oli LS § 90 lg 1 p 3 märgitud isikuks. 06.03.2015 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt jõustub otsus alates selle tegemisest ning kehtib asjaolude äralangemiseni, s.o juhtimisõiguse omandamiseni. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust ettenähtud korras vaidlustanud ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses märgitud asjaolu ei olnud ei 15.01.2018 ega ole ka senini ära langenud, on see otsus senini kehtiv. Sellegi poolest asus menetlusalune isik, keda on samalaadse süüteo eest karistatud ja kes on üheselt teadlik teo keelatusest, taas mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja eesmärgipäraselt, s.o kavatsetult Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Karistuse mõistmine LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. 2 Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on 2 kehtivat väärteokaristust LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest, temale määratud rahatrahve ta tasunud ei ole. Seega varasemad karistused rahatrahvi näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik on jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist. Menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt puudub menetlusalusel isikul ka püsiv sissetulek, mis viidanuks võimalusele, et kohaldatav rahatrahv oleks täidetav. Kuivõrd aga menetlusalune isik on eelmised rahatrahvid jätnud tasumata, teda on karistatud erinevate varavastaste kuritegude toimepanemise eest vangistusega, mis jäeti tingimisi kohaldamata ja tal puudub töine sissetulek ning käesoleval ajal kannab ta välisriigis mõistetud vangistust varavastase kuriteo toimepanemise eest, leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes rahatrahvi kohaldamine on välistatud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Arvestades süüteo asjaolusid leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on hinnatav keskmisena. Väärteomenetluses ei ole tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, mis võiks karistust mõjutada kergendamise või karmistamise suunas. Menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt on teda karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, mis ei ole aga soovitud mõju avaldanud. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Arvestades isiku süü suurust, samuti eri- ja üldpreventiivseid eesmärke, siis leiab kohus, et arvestades seda, et eelmise samalaadse väärteo toimepanemise eest karistati menetlusalust isikut juba mõnda aega tagasi, siis aresti mõistmisel esimesel korral võiks see jääda mõnevõrra alla sanktsioonimäära keskmist määra, et sundida isikut edaspidi hoiduma samalaadsete süütegude toimepanemisest. Seejuures peaks kohtu arvates mõjutama karistust leebuse suunas ka ajavahemik, mis on väärteo toimepanemisest möödunud, mistõttu on avalik menetlushuvi süüteo menetlemise vastu vähenenud. Sellest tulenevalt peab kohus võimalikuks kohaldada karistust vaid 1/3 ulatuses ettenähtud sanktsiooni ülemmäärast. Kuivõrd menetlusalune isik kannab käesoleval ajal vangistust, siis saab karistuse kandmise algust arvestama hakata alates tema karistuse kandmiselt vabanemisest või tingimisi ennetähtaegselt vabanemisest, arvestades seejuures sellega, et karistust saab täitmisele pöörata vaid juhul, kui karistuse kandmise aja alguseks ei ole möödunud otsuse täitmise 1-aastane tähtaeg. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3