lg 2 p 2, 3 ja
lg 1 järgi kiirmenetluse korras kokkuleppemenetluses Prokurör Jüri Vissak Süüdistatav K.V , isikukood: XXX; XXX; kriminaalkorras karistamata. Tõkend – ei ole kohaldatud. Kahtlustatavana oli kinni peetud alates 09.08.2018.a kell 15.20 kuni 10.08.2018.a kell 15.15. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 2561 , 2565 lg 1 p 2, 248 lg 1 p 5, 249, 313 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada K.V
Süüdi tunnistada K.V
lg 1 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista K.V-le liitkaristuseks 5 (viis) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestada K.V eelvangistuses viibitud aeg 09.08.2018.a – 10.08.2018.a, so 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning lugeda K.V kandmata karistuseks 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust K.V suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui K.V ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid. Määrata K.V katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima
lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas - XXX; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 8 alusel määrata K.V-le käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.
MS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1, 189 lg 2 ja 2565 lg 2 alusel mõista K.V-lt välja menetluskulu järgmiselt: sundraha 375 eurot; kaitsjatasu 60 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et K.V on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot tasuda vabatahtlikult 3-e kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt menetluskulu katteks 145 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99918700041239 ning selgituse “K.V , otsus nr 1-18-6362, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3. KrMS § 313 lg 1 p 101 ja KrMS § 38 lg 5 p 1, 2 alusel teavitada kannatanut K. B. (isikukood XXX) K.V vahistamisest, vahi alt vabastamisest, ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebe kord ja tähtaeg 2
Peale selle süüdistatakse K.V selles, et tema, olles 09.08.2018 kella 12-14 paiku tunginud XXX asuvas korteris kallale oma elukaaslasele K. B. , ta pikali paisanud, tema ülakeha peale istunud ja toetanud oma põlvedega kannatanu kätele, mille tagajärjel ei saanud kannatanu käsi liigutada ning seejärel kannatanu peast kinni haaranud ning mitmel korral kannatanu pead kuklapiirkonnaga vastu põrandat ning koridoris olevat vannitoa ust löönud, karjus K.V kannatanule: „Ma löön su maha“, pani kannatanu käe tagasi enda põlve alla ning surus käsivarrega kannatanu kõri peale. Võttes arvesse seda, et K.V oli juba ühel korral 3
Kiirmenetluses sõlmitud kokkuleppe sisu
lg 2 p 2 ja 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust.
§-de 120 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel moodustada liitkaristus lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ning mõista K.V-le karistuseks 5 kuud vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 2 päeva (9.-10.august 2018), mille vältel K.V oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud ja 28 päeva vangistust. Lähtudes
§-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui K.V ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et K.V on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud: Riigi õigusabi tasu – kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu suurus on 60 eurot, millele lisandub kohtumenetluses välja mõistetav kaitsjatasu; Kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 375 eurot; Vastavalt kokkuleppele tulevad eelnimetatud kriminaalmenetluse kulud – kokku 435 eurot - ära tasuda 3 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav K.V aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav K.V , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. 4
lg 2 p 2, 3 ja
MS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. K.V menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 60 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot (alates 1. jaanuarist 2018.a on kuupalga alammäär 500 eurot), mida tuleb KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendada poole võrra. K.V on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist 3 kuuks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades süüdistatava sissetulekuid, käib temale ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades K.V varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda süüdistatavale KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel võimalus menetluskulu kokku 435 eurot tasuda 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Marju Persidskaja kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.