KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 08.07.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-83 Ha

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kohaldas 06.01.2022 käskkirjaga nr 1-22/1-2/7 (käskkirjas olnud ilmne ebatäpsus parandati 07.01.2022 käskkirjaga nr 1-22/1-2/9) kinnipeetav X (kaebaja) suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise põhjuseks oli see, et kaebaja oli vastu 06.01.2022 toimunud vanglasisesele paigutusele ega allunud vanglaametnike korraldustele.
2. X esitas Tallinna Vangla direktorile kaebusena pealkirjastatud avalduse (avaldusel kuupäev 07.01.2022; registreeritud 17.01.2022 nr 5-15/22/17-1), mille ajendiks näib olevat 06.01.2022 toimunud sündmus. Avaldustele olid lisatud taotlused nende tõlkimiseks põhjendusega, et kaebajal ei ole tõlkimiseks raha. 3-22-83
3. X esitas Tallinna Halduskohtule 10.01.2022 esialgse õiguskaitse taotluse 06.01.2022 käskkirja nr 1-22/1-2/7 kehtivuse peatamiseks (haldusasi nr 3-22-69). Halduskohus jättis taotluse 19.01.2022 määrusega rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18.02.2022 määrusega rahuldamata halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebuse.
4. X esitas Tallinna Halduskohtule 11.01.2022 avaldusena pealkirjastatud dokumendi, mida Tallinna Halduskohus käsitas kaebusena Tallinna Vangla 06.01.2022 käskkirja nr 1-22/1-2/7 peale (haldusasi nr 3-22-83). Avalduses palus kaebaja kaitsta enda õigusi ja vabadusi Tallinna Vangla direktorile ja Justiitsministeeriumile vangla tegevuse peale kaebuste esitamisel. Avaldus sisaldab etteheiteid selle kohta, et vangla nõuab kaebajalt võõrkeelsete avalduste tõlkimist, vaatamata sellele, et tal ei ole selleks raha. Nii ei ole tal võimalik läbida nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kaebaja on esitanud vanglale kaebuse seoses 06.01.2022 käskkirjaga nr 1-22/1-2/7, kuid tõenäoliselt see tagastatakse, sest kaebaja ei esita selle tõlget. Kaebaja palus tagada enda õiguste kaitse vaide esitamisel seoses 06.01.2022 käskkirjaga nr 122/1-2/
6. X esitas Tallinna Vangla direktorile vaide käskkirja nr 1-22/1-2/7 peale (vaidel kuupäev 11.01.2022; registreeritud 17.01.2022 samuti nr-ga 5-15/22/17-1). Vaidele oli lisatud taotlus selle tõlkimiseks põhjendusega, et kaebajal ei ole tõlkimiseks raha.
7. Tallinna Vangla andis 19.01.2022 kirjaga kaebajale 10-päevase tähtaja pöördumise nr 515/22/17-1 tõlke esitamiseks.
8. Tallinna Vangla vastas 07.02.2022 kohtule, et kaebaja ei kõrvaldanud tähtaegselt vaide puudusi, kuid vaiet ei ole veel tagastatud.
9. Tallinna Halduskohus tagastas 08.03.2022 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1), jättis läbi vaatamata menetlusabi taotluse kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks (resolutsiooni p 2) ning rahuldas menetlusabi taotluse osaliselt, vabastades kaebaja määruse resolutsiooni ja põhjenduste vene keelde tõlkimise kulude kandmisest (resolutsiooni p 3). Kaebaja pöördus kohtusse selleks, et tema 17.01.2022 vaie läbi vaadataks. Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimisel on tal võimalik pöörduda kohtusse tühistamiskaebusega. Vaidemenetluse läbimine on kaebuse lubatavuse eeldus, mida ei saa eraldiseisvalt nõuda. Kohtu kaudu vaide tõlkimise nõudmiseks puudub kaebajal kaebeõigus. Tõhusam on esitada kohtus sama nõue, mis vaidemenetluses. Seega tuleb kaebaja tahet tõlgendada selliselt, et ta on nõudnud 06.01.2022 käskkirja nr 1-22/1-2/tühistamist. Selle nõude osas on kaebajal siiski läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, mistõttu tuleb kaebus

§ 121lg 1 p 4 alusel tagastada.

Kaebaja esitas kaebuse enne vaide esitamist. Vaidemenetlus ei olnud lõppenud ka ajaks, mil vangla kohtunõudele vastas. Kaebaja võib pöörduda kaebusega kohtusse alles pärast seda, kui vangla on teinud tema vaide kohta otsuse (vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5). Vaide tagastamisel kontrollib kohus, kas seda tehti õigesti. Kui vaide tagastamiseks puudus alus, loetakse kohtueelne menetlus läbituks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 9. X palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 08.03.2022 määrus. Kaebaja pöördus kohtusse selleks, et saada kaitset Tallinna Vangla ametnike omavoli vastu 06.01.2022 käskkirja nr 1-22/1-2/7 vaidlustamisel kohtueelses menetluses. Vangla ei täida justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 491 lg-tes 1, 2 ja 4 sätestatud nõudeid. Kaebaja ei nõudnud 06.01.2022 käskkirja tühistamist. Kaebaja pöördus kohtusse avalduse, mitte kaebusega. Kaebaja läbis eespool nimetatud käskkirja osas kohtueelse menetluse ja nõudis selle tühistamist 23.02.2022 esitatud kaebuses. Halduskohus viivitas avalduse lahendamisega. 2

§ 207lg 1 alusel menetlusse võtta.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, mis võimaldab määruskaebuse lahendada. Määruskaebuse eesmärgi saavutamiseks tuleb taotleda Tallinna Halduskohtu 08.03.2022 määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 tühistamist ja kohtuasja tagasisaatmist halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks (

§ 205lg 1 p 3).

Ringkonnakohus tõlgendab

§ 2lg 4 alusel kaebaja tahet esitada vastav taotlus.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

11. Kaebaja on määruskaebusele lisanud mitmeid dokumente: Tallinna Vangla 07.02.2022 vastuse kohtunõudele, halduskohtule 11.01.2022 esitatud avalduse, sellele lisatud ülevaate nõuetest ja rahalistest vahenditest, menetlusabi taotluse ning vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtte ajavahemiku 01.09.2021–10.01.2022 kohta. Ringkonnakohus järeldab, et kaebaja soovib nende dokumentide asja juurde võtmist. Dokumendid tuleb kaebajale tagastada, sest need on haldusasja toimikus juba olemas. Ringkonnakohus võtab asja sisulisel lahendamisel arvesse kõiki eelnevalt asjas kogutud tõendeid (

§ 198lg 1).

Seega ei ole määruskaebuse menetluses vaja esitada uuesti halduskohtule esitatud dokumente. Korduvate dokumentide esitamine koormab asjatult toimikut ja muudab selle raskesti jälgitavaks. Ringkonnakohus palub kaebajal juba esitatud dokumente uuesti mitte esitada. II

1. Halduskohtumenetlus käivitub kohtule kaebuse esitamisega, erimenetluste puhul protesti või taotluse esitamisega. Kui isik leiab, et tema õigusi rikutakse, võib ta pöörduda kaebusega kohtusse. Seda X tegi. Halduskohus lähtub avalduse saamisel selle eesmärgist, mitte pealkirjast, ja tõlgendab vastavalt esitaja tahet. Kuna X soovis kohtule esitatud avalduses kaitset Tallinna Vangla tegevuse vastu kohtueelse menetluse läbiviimisel ja seda eesmärki on võimalik saavutada kaebusega, käsitas halduskohus avaldust õigesti kaebusena.
2. Halduskohus eksis siiski kaebuse eesmärgi ja sellest tulenevalt vaidluse eseme väljaselgitamisel ning kaebaja tegeliku tahte tõlgendamisel (

§ 2lg 4, § 120 lg 1 p-d 1 ja 3).

Kaebuses viidatakse küll 06.01.2022 käskkirjale nr 1-22/1-2/7, ent seda seoses sellega, et kaebaja soovib kaitset käskkirja vaidlustamisel kohtueelses menetluses. Teisisõnu ei olnud kaebaja eesmärk vaidlustada 06.01.2022 käskkirja, vaid ennetada või takistada temalt võõrkeelse avalduse tõlke nõudmist kohtueelses menetluses ning seeläbi tagada kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohane läbimine, misjärel oleks tal võimalik pöörduda tühistamiskaebusega kohtusse. Teadupoolest ei loeta kohtueelset menetlust läbituks, kui vaie tagastatakse õiguspäraselt, ning selline kaebus tagastatakse

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Ka asjaolu, et kaebaja oli esitanud halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse 06.01.2022 käskkirja kehtivuse peatamiseks vaidemenetluse ajal (haldusasi nr 3-22-69), osutab, et ta ei soovinud praeguses menetluses 06.01.2022 käskkirja tühistamist, vaid kaitset vangla tegevuse vastu kohtueelses menetluses. 14. Kaebuse esitamise ajal ei olnud kaebajalt veel vaide tõlget nõutud, kuid kohtumenetluse ajal andis vangla kaebajale 19.01.2022 kirjaga võimaluse tõlke esitamiseks, hoiatades, et selle tegemata jätmisel jäetakse pöördumine läbi vaatamata. Kaebuse eesmärk oli järelikult keelata kaebajalt tõlke nõudmine kohtueelses menetluses ja kaebuse esemeks olid Tallinna Vangla menetlustoimingud vaidemenetluse läbiviimisel. VangS § 11 lg-t 5 ei ole eesmärgipärane tõlgendada selliselt, et see hõlmab üksikuid vaidemenetluse menetlustoiminguid. 3

§ 45

lg 3 järgi võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Vaidemenetluse kontekstis tähendab see eelkõige vaide esemeks olevast haldusaktist või toimingust sõltumatute õiguste rikkumist, mida ei ole võimalik kõrvaldada vaide esemeks olevat haldusakti vaidlustades (vt ka

§ 45lg 4).

16. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eespool kirjeldatud menetlustoimingu vaidlustamise eeldused praeguses asjas täidetud, mistõttu võis kaebuse tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Vaidemenetluses tehtud menetlustoimingu õigusvastasus ei mõjuta vaide esemeks oleva haldusakti vaidlustamise võimalusi. Kaebaja õiguste efektiivne kaitse on tagatud seeläbi, et kui tema vaie tagastatakse vääralt, sh kui tõlke nõudmiseks puudus alus, loetakse vaidemenetlus läbituks ning kaebust ei saa

§ 121lg 1 p 4 alusel tagastada.

Praegusel juhul ongi nii läinud. Haldusasja nr 3-22-69 materjalidest nähtuvalt tagastas Tallinna Vangla kaebaja vaide 06.01.2022 käskkirja peale 24.02.2022 kirjaga nr 5-15/22/17-3, sest kaebaja ei esitanud vaide tõlget. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 25.02.2022 kaebuse 06.01.2022 käskkirja tühistamiseks. Halduskohus tagastas kaebuse kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu, kuid Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 03.06.2022 määrusega kaebaja määruskaebuse ning saatis kohtuasja tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 04.07.2022 määrusega menetlusse.

1. Eelnevat arvestades jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.03.2022 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata. Ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele.
2. Halduskohtu 08.03.2022 määruse resolutsiooni p-ga 3 anti kaebajale menetlusabi ja ta vabastati kohtumääruse resolutsiooni ja põhjenduste tõlkimise kulude kandmisest. Menetlusabi jätkuvuse põhimõttest lähtuvalt (

§ 114lg 2) tuleb menetlusabi andmist jätkata. Vene keelde tuleb tõlkida ringkonnakohtu määruse resolutsioon ja põhjendused. (allkirjastatud digitaalselt) 4