lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisest, s.o alates kuni põhinõude euro täitmiseni. Menetluskulud
lg 2 p-st 3, on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 €. 17.06.2021 loovutas Laenuandja oma nõuded Kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati Kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus Kostja täitma Lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi Hagejale. Lepingu p 5.3 alusel kohustub Laenusaaja maksma võlgnetavalt summalt viivist määras, mis vastab laenule kohaldatavale intressi määrale juhul, kui ta ei soorita mistahes maksmisele kuuluvaid makseid tähtaegselt. Vastavalt lepingu p-le 5.3 kohustub Kostja tasuma võlgnetavalt summast viivist määras, mis vastab Laenule kohaldatavale intressi määrale ja viivise arvestus on järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv 370 x 42,12% aastas = 1573,12 €. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni: 3694,36 € x 42,12% aastas = 1556,06 €. Hageja oma 22.04.2022 seisukohas ei nõustu kostja väitega vastutustundliku laenamise põhimõtte mittejärgimisest tulenevalt krediidi kulukuse määra puudumisest ja selgitab, et lepingujärgne krediidi kulukuse määr on 54% aastas ja krediidi kogukulu 2304,61 €, lepingu lisa 1 järgi on krediidi kulukuse määr 55,70% ja krediidi kogukulu 9193,32 € ning lepingu lisa 2 järgi on krediidi kulukuse määr 52,56% ja krediidi kogukulu 7643,75 €. Lepingu p 5 kohaselt on krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijast Laenusaajale (laenu põhiosa, intress, lepingutasu), mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast. Krediidi kogukulu on kõigi tarbijast Laenusaaja poolt Laenu tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma, mis koosneb Laenu põhiosa maksetest, intressimaksetest ja Lepingutasust. Krediidi kulukuse määra arvutamisel lähtutakse eeldusest, et Leping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et laenusaaja täidab oma kohustusi Lepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. Krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse kulusid ja tasusid, mis ei ole laenuandjale Lepingu sõlmimisel teada ning kulusid, mida laenusaaja peaks tasuma Lepingu rikkumisel. Krediidi kulukuse määra arvutamisel lähtutakse Eesti Vabariigi Rahandusministri poolt kinnitatud valemist ja saadud tulemus ümardatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. Kostja väidab oma 06.04.2022 vastuses hagile, et krediidiandja tahtlik laenuvõtja petmine on vastuolus heade kommetega ja ka seetõttu on laenuleping tühine. Laenuandja on lepingu ja selle lisade alusel kostjale laenu välja maksnud ja kostja tasus lepingujärgseid osamakseid kuni 12.11.2020 ja alates 12.12.2020 osamaksest tekkis kostjal võlgnevus. Seega jääb Hagejale arusaamatuks, milles seisnes väidetav kostja petmine. TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Hageja leiab, et nimetatud tehingut ei saa pidada kostja jaoks tehtuks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Kostja esitas oma 06.04.2022 vastuses hagile vastuväite, et krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja Kostja seisukohaga ei nõustu ja selgitab, et krediidivõimelisuse hindamiseks kontrollis laenuandja Kostja avaldatud andmeid, AS Pensionikeskuse andmeid, teostas Kostja arvelduskonto analüüsi ning kontrollis Kostjal maksehäirete olemasolu Creditinfo andmebaasis. Creditinfo andmebaasi väljavõte tõendab, et esimene maksehäire tekkis Kostjal alates 11.11.2020. Hageja rõhutab, et samal ajal tekkisid Kostjal häired ka hagiavalduse aluseks oleva lepingu täitmisega, nimelt tekkisid Kostjal hilinemised osamaksete tasumisega alates 12.09.2020 osamaksest. Hageja juhib siinjuures tähelepanu, et 02.03.2020 lepingu lisa 2 sõlmimise seisuga olid Kostjal kõik osamaksed tähtaegselt tasutud või isegi tehtud ettemaksed tuleviku osamaksete katteks. Kostjal oli seadusest tulenev kohustus esitada laenuandjale tõest infot tema krediidivõimelisuse hindamiseks (
Vastavalt
lg 1 peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Seega on nii laenuandjal kui ka laenusaajal lepingueelsetel läbirääkimistel tõese info esitamise kohustus ning laenusaajal tuleb laenu taotlemise protsessis avaldada laenuandjale relevantset, täielikku ja õiget teavet oma finantsiliste võimaluste kohta, et laenuandja saaks hinnanata laenusaaja krediidivõimelisust ja võimekust laen tagasi maksta. Kostja väidab, et laenuleping on tühine, kuna laenupõhisummale on lisatud lepingutasu. Hageja Kostja väitega ei nõustu. Eritingimuste p-s 8 on sätestatud tasu Lepingu sõlmimise eest, samuti muud Laenuandja hinnakirja alusel kohalduvad tasud Lepingu muutmise või muu sarnase eest. Lepingu tingimuste p 6.1 kohaselt kohustub Laenusaaja tasuma Laenuandjale Lepingutasu Eritingimuste p-s 8 nimetatud summas. Lepingu tingimuste p 6.2 sätestab, et juhul, kui Eritingimustes ei ole sätestatud teisiti, kohustub Laenusaaja tasuma Lepingutasu eraldi maksena Laenuandja pangakontole 2 (kahe) tööpäeva jooksul alates Laenulepingu sõlmimise päevast. Vastavalt lepingu tingimuste p-le 6.3 võivad Pooled eritingimustes kokku leppida, et Lepingutasu lisatakse Laenu põhiosale. Sellisel juhul kohustub Laenusaaja tasuma Lepingutasult Laenule kohalduvas määras intressi ning tasumisele kuuluv Lepingutasu lisatakse tagastamisele kuuluvale Laenu põhiosa summale, mille tasumine koos intressidega toimub Laenulepingu p-s 4 sätestatud korras. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud, et 10.12.2018 lepingu sõlmimise lepingutasu 75,00 €, 14.03.2019 lepingu lisa sõlmimise tasu 180 € ja 02.03.2020 lepingu lisa 2 sõlmimise tasu 39,50 € lisatakse Eritingimuste punktis 1 toodud Laenu summale. Nimetatud tingimus oli Kostjaga läbi räägitud ja Kostja soov oli lisada nimetatud tasu laenu põhisummale ning tasuda nimetatud tasu igakuiste osamaksetena. Kostja väidab oma 06.04.2022 vastuses hagile, et ei ole võlateatisi kätte saanud. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma Kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 22.07.2021, 11.10.2021 ja 10.01.2022 hagejale teadaolevale Kostja aadressile xxxxxxxxxxxxxx. PlusPlus Baltic OÜ teenuse maksumuseks antud võlateatiste edastamise eest on 25 € esimese külastuse eest ja 5 € järgmiste külastuste eest. PlusPlus Baltic OÜ on esitanud Hagejale arve summas 35 €. Seega on Hageja kandnud otseseid kulutusi võlateatiste Kostjale edastamiselt. Seetõttu juhindudes
lg 2 p-st 3 on Hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 €. Kostja väidab oma 06.04.2022 vastuses hagile, et ta ei ole lepingu ülesütlemise teateid ega meeldetuletusi saanud. Samuti ei olevat Kostjale pakutud võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. Kostja väited on hageja sõnutsi väärad. 12.02.2021 saatis laenuandja lepingu ennetähtaegse ülesütlemise hoiatuse kostja e-posti aadressil xxxxxxxxxxxxx. Nimetatud e-posti aadress on kehtiv ja kostja kasutab sama e-posti aadressi ka kohtumenetluses. Kuna kostja e-posti teel kättesaamist ei kinnitanud, siis saatis laenuandja 15.02.2021 sama hoiatuse ka Kostja posti aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxx. Hoiatuses on sõnaselgelt kirjas „Lepingu jätkamiseks või erikokkulepete tegemiseks helistage telefonil +372 6 88 205 või saatke e-mail aadressile meeldetuletus@mogo.ee“. Seega pakkus laenuandja kostjale võimalust läbirääkimisteks. Kuna kostja ei likvideerinud võlgnevust ega võtnud laenuandjaga ühendust, siis ütles laenuandja lepingu ennetähtaegselt üles alates 02.03.
§-le
lg-s 1 ja §-s 404 sätestatud tingimustele ja leping on
§-st 408, eelkõige lg-st 1 tulenevalt, tühine. Kostjaga on sõlmitud tarbijakrediidileping
tähenduses.
sätestab tarbijakrediidilepingus avaldamiseks kohustuslikud andmed.
lg 21 sätestab, et käesoleva seaduse § 4031 lõike 1 punktides 7 ja 9 nimetatud krediidi kulukuse määr ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma arvutatakse tarbijakrediidilepingu sõlmimise aja seisuga ning lepingusse märgitakse kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused. Lepingust puuduvad krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatud andmed ja eeldused.
lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on tühine, kui järgimata on jäetud käesoleva seaduse § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni käesoleva seaduse §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. Eeltoodust tulenevalt on kostjaga sõlmitud leping tühine. Kostjaga sõlmitud lepingute puhul on tegemist laenu refinantseerimisega, kus olemasolevale võlgnevusele (nn. uus laenusumma) on lisatud juurde kõrvalnõuded. Selline tehing on tühine ja kostjat kahjustav ainuüksi seetõttu, et tegemist on tehinguga, mis rikub
sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet, samuti on antud tehing vastuolus
Kostja hinnangul krediidiandja tahtlik laenuvõtja petmine on vastuolus heade kommetega ja ka seetõttu on laenuleping tühine. Hageja kohustus on hagi aluseks olevate laenulepingute kohta oma nõude kujunemise detailseid aritmeetilisi arvestusi esitada, arvestades kostja teostatud laekumisi. Hageja seda teinud ei ole. Hageja on nõude arvestamisel üritanud sisse nõuda kõik võimalikud lepingust tekkivad kõrvalnõuded, liigitades kõik maksed, mis kostja on teinud, enda kasuks
Hageja on ära kasutanud kostja rasket olukorda ning hoolimata sellest, et kostja on tasunud piisavalt palju, siiski üritab kostjalt veel kõikvõimalikke tasusid kätte saada. Hageja on arvestanud kostja tehtud maksed endale kasulikumal moel. Hageja on nõudnud võlga, mis on kostjat kahjustav ja liigkasuvõtlik. Kostja hinnangul krediidiandja tahtlik laenuvõtja petmine on vastuolus heade kommetega ja see tõttu on laenuleping tühine. Hagiavaldusele lisatud 22.07.2021 loovutamisteate kohaselt loovutati hagejale hagi aluseks olevast laenulepingust tulenev nõue. Juhul kui kohus nõustub, et laenuleping on tühine, ei kuulunud algsele võlausaldajale laenulepingu alusel mingit nõuet, sest tühisel tehingul ei ole õiguslikke tagajärgi. Juhul, kui kohtu hinnangul ei ole laenuleping tühine, vaidlustab kostja hageja nõude algse krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõttest (
Krediidiandja ei oleks tohtinud kostjaga tarbijakrediidilepingut sõlmida, kuna kostja ei olnud lepingu sõlmimise ajal krediidivõimeline. Kostjal olid kohustused teiste võlausaldajate ees ja polnud piisavat sissetulekut nende täitmiseks. Kostja oli makseraskustes ja tal olid maksehäired. Krediidiandja ei kontrollinud kostja maksevõimet, ei kogunud piisavaid andmeid ega teostanud analüüsi kostja krediidivõimelisuse hindamiseks, s.t ei hinnanud kostja krediidivõimelisust. Krediidiandjal ei saanud kujuneda veendumust selle suhtes, et kostja on krediidivõimeline. Juhul kui kohus ei nõustu kostja seisukohaga lepingu tühisuse suhtes, tuleb eeltoodust tulenevalt kohaldada
lg-t 4, mille kohaselt samuti ei võlgne kostja hagejale rohkem kui saadud laenu tagastamise ja intressi 0 % aastas ning hagejal on kohustus kostjale uus maksegraafik koostada. Juhul kui kohus loeb lepingu siiski kehtivaks, tuleb lepingule
lg 4 alusel kohaldada
intressimäära 0 % aastas, kuivõrd krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatud andmed ja eeldused kujutavad endast samuti
lg-s 4 nimetatud andmeid krediidi kulukuse määra kohta e on krediidi kulukuse määra puudutavad andmed. Intressimäär 0 % aastas kuulub kostja arvates kohaldamisele ka
lg 2 p-st 2, 4031 lg 1 p-st 7 ja lg-st 3 ning
lg-st 4 tulenevalt seetõttu, et lepingus puuduvad andmed kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta. Juhul kui kohus ei nõustu kostja seisukohaga lepingu tühisuse või 0 %-lise intressimäära kohaldamise suhtes, sõltub kostja intressi maksmise kohustuse suurus õigesti avaldatud krediidi kulukuse määrast.
lg 9 kohaselt kui krediidi kulukuse määr on tarbijakrediidilepingus märgitud tegelikust madalamana, alaneb tarbijakrediidilepingus kokkulepitud intressimäär protsendimäära võrra, mille võrra krediidi kulukuse määr on avaldatud tegelikust madalamana. Käesoleval juhul on väljaspool kahtlust, et krediidi kulukuse määr ei ole avaldatud õigena, kuna krediidi kogukuluna ei ole arvestatud lepingutasuga ja kuna lepingutasu pidi krediidi kulukuse määra suurendama. Hagimenetluses on hageja kohustus oma nõuet põhistada ja tõendada. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud laenusumma väljamaksmist kostjale. Kostja esitab vastuväite põhivõla nõudele, vaidlustab laenusumma kättesaamise ja sellest tulenevalt ka kõrvalnõuded. Kuivõrd kostja on vaidlustanud põhivõla nõude põhjendatuse, vaidleb kostja vastu ka viivise nõudele. Viivise nõue saab õige olla vaid juhul, kui see on arvestatud õigelt põhivõla summalt. Juhul kui kohus otsustab hagi rahuldada ja kostjalt viivise välja mõista, palub kostja kohtul viivist vähendada võimalikult suures ulatuses ja lisaks piirata viivist selliselt, et kõrvalnõuded kokku ei ületaks väljamõistetud põhivõlga. Viivise määr on ebamõistlikult kõrge. Asjaolu, et hageja nõuab viivist intressimääraga võrdse määra alusel, on siiski kostjat ebamõistlikult kahjustav. Riigikohus on põhjendatult asunud seisukohale, et kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ületav viivis on tühine. Hageja on esitanud sissenõudmiskulude nõude saadetud kirjade eest. Kostja ei ole saadetud kirju kätte saanud. Hageja peab tõendama kirjade kättesaamist kostja poolt. Laenulepingud ei ole kehtivalt üles öeldud. Hagiavaldusest nähtub, et kostjapoolsete maksete tasumata jätmise tõttu öeldi laenulepingu kostjaga üles. Kostja ei ole lepingu ülesütlemise teateid ega meeldetuletusi saanud. Seetõttu ei ole lepingust tulenev võlg täies ulatuses sissenõutavaks muutunud ja seda ei saa hagis nõuda. Hagis nõutud summad ei lange kokku ka maksekäsu avalduses nõututega. Hageja poolt esitatud maksekäsuavalduses ja hagiavalduses kajastatavad nõude summad on erinevad. Hageja peab selgitama millest tuleneb erinevus. TsMS § 376 lg 1 kohaselt ei ole andnud kostja hagejale nõusolekut hagi aluse võimalikuks muutmiseks. TsMS § 376 lg 4 p 2 mõtteks on lubada üksnes nõude suuruse ja hagi aluseks olevate asjaolude ebaolulisi muudatusi. Nõude olulise suurendamise ja laiendamise korral on tegemist hagi muutmisega (RKTKm 28.05.2008 nr 3-2-1-48-08, p 14). Ebaselge on ka nõude loovutamise aeg. Laenulepingu ülesütlemise teatises on märgitud, „hoiatame, et juhul, kui laenusaaja ei tasu viidatud tähtaja jooksul võlgnevust või pooled ei jõua muule kokkuleppele, loovutab laenuandja nõude 09.03.2021..“. Loovutamise teatises on aga märgitud, et „omandiõigus nõudele on PlusPlus Capital AS-le üle läinud 17.06.2021“. Loovutamise teatis on aga 22.07.2021 kuupäevaga. Seega jääb ebaselgeks, millisel kuupäeval on tegelikult nõue loovutatud. Hageja on kostja suhtes käitunud pahatahtlikult. Hageja töötaja on käinud kostja kodus ja nõudnud hagi aluseks oleva võla osas võlatunnistuse allkirjastamist kostja poolt. Võlatunnistusel kajastus võlgnevus üle 11000 euro, olukorras kus kostja on laenu saanud 5890 eurot ning on seda ka tagastanud. Võlatunnistuse mitteallkirjastamisel ähvardas hageja töötaja kostjat temale kuuluva sõiduki äratoimetamisega võlgnevuse katteks. Kostja, olles hirmunud, allkirjastas hageja poolt vormistatud võlatunnistuse, kuid hageja ei ole võlatunnistuse eksemplari kostjale andnud. Tühise lepingu alusel on hageja õigustatud tagasi nõudma ainult antu. Kuna krediidiandja on rikkunud ka vastutustundliku laenamise põhimõtteid, on kostja õigustatud nõudma intressi vähendamist seadusjärgse määrani (lepingu sõlmimise ajal oli intressimäär 0%), seega tuleb kostja tehtud maksed arvestada laenusummast maha ning võlajäägiks pidada 0,00 eurot. Lisaks laenusummale peab tarbijakrediidileping sisaldama hulga muid tingimusi peale laenusumma (
lg 2), mille kõigi suhtes peab tarbija tegema kirjalikult taasesitatavas vormis heakskiitva tahteavalduse, et leping oleks sõlmitud.
Juhul kui kohus mistahes alusel leiab, et lepingule kohaldub intressimäär 0 %, pidi kostja maksegraafiku täitmiseks tegema vaid põhiosamaksed. Lepingu ülesütlemise sisuga oleks kostjal pidanud olema tasutud kõik põhiosamaksed. Kostja on saanud laenu 5890 eurot ning teostanud tagasimakseid summas 6213,20 eurot. Seega on kostja tasunud 323,20 eurot rohkem. Seega ei olnud laenuandjal õigust laenulepingut makseviivituse tõttu üles öelda, ülesütlemine rikkus
Hagi tuleb täielikult rahuldamata jätta. Eeltoodud põhjustel ei olnud alust kostjale ka tasulisi meeldetuletuskirju saata, nende eest tasu nõuda ega makseid sissenõudekulude katteks arvestada. Pooltel ei õnnestunud menetluse käigus kompromissi saavutada. 07.06.2022 määrusega otsustas kohus lahendada asja kirjalikus menetluses ja määras kindlaks tähtajad ja lahendi teatavaks tegemise aja. Kohtu seisukoht
) § 402 lõikest 1, mis sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lõike 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 punktide 1 ja 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt
lõikele 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lõigete 1 ja 2 järgi võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kohtu hinnangul ei ole kostja kohtuni toonud asjaolusid, millest võiks järeldada laenuandja hea usu põhimõtte vastast käitumist. Isegi juhul, kui laenuandja on rikkunud hea usu põhimõtet, ei ole see lepingute tühisuse aluseks. 12. Kostja on olnud menetlusdokumentides seisukohal, et 16.08.2018 sõlmitud leping ei vasta
lg 1 ja §-s 404 sätestatud tingimustele ja leping on
§-st 408, eelkõige lõikest 1 tulenevalt kas osaliselt või täielikult tühine.
lg 1 järgi tarbijakrediidileping on tühine, kui järgimata on jäetud käesoleva seaduse § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni käesoleva seaduse §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. Kostja leiab, et lepingutes puudub
lg 2 sätestatud kohustuslikest andmetest krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatud andmed ja eeldused, mistõttu võib leping olla tervikuna tühine. Kohus on tuvastanud, et kõnealuses lepingus ja selle lisades on esitatud laenu kogusumma, laenu tagasimaksegraafik, millest nähtub koguintress, lepingutasu, intressimäär, samuti laenu väljanõudmiskulude hinnakiri ja viivise määr. Nende alusel saab üheselt välja arvutada krediidikulukuse määra, seega on kohtu hinnangul hageja tõendanud, et seadusest tulenevad andmed on kostjale esitatud, niisiis puudub kostja poolt viidatud
13. Kostja on seisukohal, et laenuandja on eiranud ka vastutustundliku laenamise põhimõtteid, millega on rikkunud
Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 punktides 1–7, lg 2 punktides 1–3, lg3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.
lõike 6 järgi krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja krediidivõimekus laenulepingu ja selle lisade sõlmimisel oli hea, probleemid tekkisid umbes kaks aastat pärast algse lepingu sõlmimist. Kohus nõustub hagejaga selles osas, et ka kostjal oli
Samuti pidi kostja ka ise hindama enda võimekust kohustusi täita. Kohus nõustub hagejaga ka selles osas, et laenuandmisel ja -võtmisel on teatavad olemuslikud riskid, mis on vältimatud ja kostja hilisem makseraskustesse sattumine ei tähenda, et laenuandja oleks laenu väljastamisse suhtunud hooletult. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Kuigi kostja väidab, et hageja ei ole tõendanud, et seda teinud on, on hageja menetlusdokumentides piisava põhjalikkusega tõendatud kostja pangakonto analüüs ja vastavus muudest allikatest pärinevale teabele, seega leiab kohus, et laenuandjale ei saa käesoleval juhul vastutustundetut laenamist ette heita. Sellest tulenevalt ei ole kõnealune leping koos lisadega
14. Kostja leiab, et olemasolevale võlgnevusele on lisatud juurde tasumata intress, lepingutasu ja sissenõudmiskulu, mistõttu on tehing vastuolus
lõikega 6.
lõike 6 järgi ei ole lubatud nõuda viivist intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Seega tuleb kohtul hinnata võlgnevuse kujunemist ja välja selgitada, kas sõlmitud lepingute põhivõlgnevus sisaldas endas juba eelmiste lepingute intressi, viivist ja muud raha kasutamise tasu. Hageja on kostjale esitanud maksekorraldused, millega on kostja kontole tasutud laenusummad 1500 eurot, 3600 eurot ja 790 eurot. Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et kostja on laenuandjalt laenu saanud. Kohus kontrollis hageja 30.05.2022 esitatud seisukoha punktis 1 esitatud tagasimaksete arvestust ja leiab, et laenuandja ei ole arvestust tehes ülal toodud sätte vastu eksinud ning laenu põhiosa võlgnevus on 3414,36 eurot ja sissenõutav intress 440,30 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja heitis hagejale ette ka nõude muutmist ja leidis, et tegu on nõude muutmisega, mis vajab tulenevalt TsMS § 376 lõikest 1 kostja nõusolekut. Kohus leiab, et tegu on TsMS § 376 lg 4 punktide 1 ja 2 raamesse mahtuva hagi mitte muutmisega. Nende sätete kohaselt ei peeta hagi muutmiseks esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid; hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Käesoleval juhul on tegu sama õigussuhte alusel tehtud nõude arvutuste muutmisega, mistõttu kostja ega kohtu nõusolek ei ole vajalik. 15. Kostja leiab, et hageja eelpool analüüsitud rikkumistest tulenevalt peaks võlasummale kohalduma
Kuna kohus jõudis järeldusele, et hageja ei ole nimetatud rikkumisi toime pannud, leiab kohus, et lepingujärgne intressimäär on õiguspärane. 16. Hageja palub kostjalt välja mõista
lg 2 punkti 3 kohaselt 35 eurot.
lg 2 punkti 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Antud juhul on hageja nõue kostja vastu üle 1000 euro. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et hageja saatnud kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile meeldetuletuskirjad 22.07.2021, 11.10.2021 ja 10.01.2021. Hageja selgitab, et nõuab esimese kirja eest 25 eurot ja kahe järgmise kirja eest 5 eurot, seega kokku 35 eurot. Kohus selgitab, et
Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid tõendama. Sissenõudmiskulude jaoks sätestatud ülempiir hõlmab lisaks meeldetuletuskirjadele kõikvõimalikud võla sissenõudmiseks tehtavate toimingute kulud. Kuna kogusummas ei ole sissenõudmiskulud suuremad kui seaduses sätestatud ülempiir, siis rahuldab kohus hageja nõude kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamiseks vastavalt
lg 2 punktile 3 ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud summas 35 eurot.
lõige 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Hageja on nõude loovutamiseks esitanud laenuandja kinnituse nõude loovutamise kohta, seega nõustub kohus, et nõue on loovutatud õiguspäraselt. 19. Pooled vaidlevad viivise õiguspärase määra üle. Viivise kohta on Riigikohus oma lahendis asjas nr 3-2-1-25-16 öelnud, et kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ületav viivisekokkulepe on eelduslikult igal juhul tühine. Käesoleval juhul on laenulepingus kokku lepitud viivisemäär võrdne intressimääraga (ja kõrgem kui kolmekordne seadusjärgne viivisemäär (
lause mõttes 24% aastas) ning seega tühine. Kohus mõistab kostjalt seega välja viivise seadusjärgses määras ehk 8% aastas ning arvutab selle kuni hagiavalduse esitamiseni nõude sissenõutavaks muutumisest välja viivisekalkulaatoriga. Võlgnik on viivituses olnud perioodil 03.03.2021–07.03.2022 ehk 370 päeva, mis teeb põhinõudest 3694,36 eurost 276,89 eurot, mis on põhjendatud kostjalt välja mõista. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 3694,36 eurot
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisest, s.o alates 11.06.2022 kuni põhinõude 3694,36 euro täitmiseni.
MS § 177 lg 1 punkti 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks tsiviilasja menetluskulude välja mõistmist: riigilõiv 665 eurot ja õigusabikulu 960 eurot (16 tundi, tunnihind 60 eurot), samuti mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kostja leiab, et hageja nõue õigusabikulude (lepingulise esindaja tasu) osas on põhjendamatu põhjusel, et hageja ei ole tõendanud menetluskulude kandmist esindaja kontole. Kostja lepingulisel esindajal on kulunud nõude maksekäsu avalduse ja vastuväite koostamiseks, kohtule vastuväite esitamiseks; asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks, hagiavalduse ja selle lisade tutvumiseks, analüüsimiseks, hagivastuse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks), koostamiseks ning vastuse kohtusse esitamiseks (lisade komplekteerimiseks); kliendi nõustamiseks; täiendavate seisukohtade koostamiseks, lisade kogumiseks ja komplekteerimiseks ning kohtusse esitamiseks; hageja seisukohtade ja nende lisadega tutvumiseks; kokku 25 tundi ja 20 minutit, maksumusega 1415,50 eurot. Seega taotleb kostja määrata käesolevas tsiviilasjas kostja menetluskulude suuruseks 1415,50 eurot ja mõista see kostja kasuks välja hagejalt; samuti mõista hagejalt menetluskulude suurust kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni kostja kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses. Hageja on seisukohal, et kostja esindaja õigusabi maht on ülepaisutatud. Kostja on mitmes menetlusdokumendis korranud oma seisukohti (mh asjasse puutumatut), samuti on dokumendi koostamisele kulunud aeg ebamõistlik. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et esitatud õigusabikulud on põhjendatud, arvestades nii tsiviilasja mahtu kui ka poolte esindajate tunnihinda. Hageja on teinud vajaliku kulutuse tasutud riigilõivu kokku 665 eurot. Kokku on hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks seega 1625 eurot. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, on põhjendatud sellest kostjalt välja mõista seega 80% ehk 1300 eurot. 22. TsMS § 177 lõikest 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.