Obsah (6)

§ 152§ 154§ 155§ 248§ 104§ 108

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-765 Määruse kuupäev 13. juuli 2022 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Annaliisa Siimari kaebus Haljala Vallavalitsuse 8. septembri 2021.

§ 152

lg 1 p-s 1 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest, mille kohaselt ei saa isik uuesti samas asjas kohtusse pöörduda. 8) Menetlusosalised kinnitavad, et kompromissi sõlmimine on nende ühine ja vabalt kujunenud tahe ning sellest tulenevalt neil ei ole haldusasjas nr 3-22-765 vaidlustatud asjaoludega seonduvalt üksteise vastu tulevikus mingeid pretensioone ega vastuväiteid. 9) Eeltoodu alusel ja lähtudes

§ 154

lg-st 1 esitavad menetlusosalised kohtule kinnitamiseks kompromissi ja taotlevad

§ 152lg 1 p 3 alusel menetluse lõpetamist.

Menetlusosalised paluvad teha kohtumääruse kohtuistungit pidamata ja menetlusosalisi kohtusse kutsumata, kajastades kompromissi tingimused kohtumääruses.

1. Lõpetada kohtuasja menetlus. EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
2. Haljala Vallavalitsuse
3. septembri
4. a korraldusega nr 450 kinnitati Haljala vallas Koljaku külas Rännaku teel liikluse korraldamiseks paigaldatud liiklusmärgid ja nende asukohad vastavalt lisatud skeemile. Nimetatud skeemi kohaselt paigaldatakse Rännaku tee läänepoolsele teeotsale liiklusmärk 331 „Sissesõidu keeld“ lisatahvliga „Haljala vallavalitsuse loal“ ja idapoolsele teeotsale liiklusmärk 331 „Sissesõidu keeld“.
5. Annaliisa Siimar (edaspidi kaebaja) esitas
6. veebruaril 2022 Haljala Vallavalitsusele vaide Haljala Vallavalitsuse
7. septembri
8. a korralduse nr 450 „Liiklusmärkide 2 3-22-765 paigaldamine“ kehtetuks tunnistamiseks. Haljala Vallavalitsuse
9. märtsi
10. a vaideotsusega nr 84 jäeti kaebaja vaie rahuldamata.
11. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule
12. aprillil 2022 kaebuse, milles taotles järgnevat: 3.
13. Tuvastada Haljala Vallavalitsuse
14. septembri
15. a korralduse nr 450 tühisus. 3.1.
16. Alternatiivselt tuvastada Haljala Vallavalitsuse
17. septembri
18. a korralduse nr 450 õigusvastasus ja tühistada nimetatud korraldus. 3.
19. Tuvastada Haljala Vallavalitsuse
20. märtsi
21. a korralduse nr 84 (vaideotsus) tühisus. 3.2.
22. Alternatiivselt tuvastada Haljala Vallavalitsuse
23. märtsi
24. a korralduse nr 84 (vaideotsus) õigusvastasus ja tühistada nimetatud korraldus. 3.
25. Kohustada Haljala valda eemaldama ajalooliselt Haljala-Võsu maanteelt (tänaselt Rännaku teelt) sissesõitu keelavad liiklusmärgid 30 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest ning hooldama Rännaku teed selliselt, et see vastaks teele esitatavatele nõuetele 3 kuu jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. 3.3.
26. Alternatiivselt kohustada Haljala valda otsustama Greenwaldi, Sae, Jakobi, Antsu, Irma ja Kõrbe kinnistutele avalikult juurdepääsetava tee tagamise küsimus 30 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest.
27. Tartu Halduskohus võttis
28. aprilli
29. a määrusega menetlusse kaebuse Haljala Vallavalitsuse
30. septembri
31. a korralduse nr 450 ja
32. märtsi
33. a vaideotsuse nr 84 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks ning Haljala valla kohustamiseks eemaldama Haljala vallas Koljaku külas asuvalt Rännaku teelt sissesõitu keelavad liiklusmärgid ja hooldama seda vastavalt teele esitatavatele nõuetele või alternatiivselt otsustama kaebajale kuuluvatele Greenwaldi ja Sae kinnistutele avalikult juurdepääsetava tee tagamise küsimus. Kohus selgitas, et loeb vaidlustatud haldusaktidega seonduva alternatiivnõude esitamisel tuvastamisnõude hõlmatuks tühistamisnõudega. Kohus selgitas ka seda, et kuna kaebajale kuuluvad kaebuses nimetatud kinnistutest üksnes Greenwaldi ja Sae kinnistud ja seadus ei anna talle õigust kaebusega kaitsta teiste isikute õigusi, mõistab kohus kaebust selliselt, et kaebaja vaidlustab vastustaja tegevust üksnes osas, mis puudutab juurdepääsu tagamist Greenwaldi ja Sae kinnistutele.
34. Haljala Vallavalitsus tunnistas
35. juuni
36. a korraldusega nr 228 kehtetuks enda
37. septembri
38. a korralduse nr
39. Vastustaja märkis, et vajadus keelumärkide edaspidiseks kasutamiseks on ära langenud.
40. Menetlusosalised esitasid
41. juulil 2022 Tartu Halduskohtule kinnitamiseks kaebaja poolt
42. juulil 2022 ja vastustaja poolt
43. juulil 2022 allkirjastatud kompromissilepingu järgmistel tingimustel: 1) Haljala vald kohustub 90 päeva jooksul alates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest seadma Rännaku tee (katastritunnus 190101:001:0453; edaspidi Rännaku tee) kasutamiseks reaalservituudi alljärgnevate kinnistute kasuks: Greenwaldi (katastritunnus 88703:001:0217), Sae (katastritunnus 88703:001:2671), Jakobi (katastritunnus 88703:001:0164), Jakobi (katastritunnus 88703:001:0162), Antsu (katastritunnus 88703:001:0235) ja Irma (katastritunnus 88703:001:0234) (edaspidi Kinnistud). 2) Käesoleva kompromissi p-s 1 nimetatud reaalservituudi sisuks on sõiduteeservituut ja selle kohaselt on Kinnistute igakordsel omanikul õigus kasutada Rännaku tee kinnistut ligipääsuks Kinnistutele mõlemapoolseks liikumiseks tähtajatult ja tasuta. Reaalservituudi alusel võivad Kinnistute igakordne omanik ja temaga seotud isikud kasutada Rännaku teed ööpäevaringselt piiramatu arv kordi sõidukitega ja jalgsi. 3 3-22-765 Rännaku tee igapäevase tavapärase korrashoiu ja hoolduse eest vastutavad Rännaku teega piirnevate kinnisasjade omanikud oma kinnisasja piiride piires, kuid Rännaku tee omanik kohustub tagama kinnisasjale juurdepääsu ja läbipääsu, sh hoolitsema selle eest, et Rännaku teel paiknev teetruup oleks hooldatud ja korras. Reaalservituut ei anna õigust Rännaku teed muul viisil kui liikumiseks kasutada (mh ei anna reaalservituut õigust parkimiseks Rännaku teel). Haljala vald kohustub välja selgitama ja kinnistute omanike soovi korral seadma p-s 2 nimetatud reaalservituudi (muutmata kujul) ka Kõrbe (katastritunnus 88703:001:0185) ja Silla (katastritunnus 88703:001:0026) kinnistute kasuks. Kusjuures, Haljala vald kohustub teavitama kaebajat asjaolust, kas Kõrbe ja Silla kinnistute omanikud soovivad, et ka nende kinnistute kasuks seatakse p-s 2 nimetatud reaalservituut. 3) Haljala vald kinnitab, et Rännaku tee kinnistu on oluline juurdepääs käesoleva kompromissi p-s 1 nimetatud kinnistutele ning hoidub edaspidi seadmast mistahes takistusi tee mõlemasuunaliseks kasutamiseks. 4) Haljala vald võtab vajadusel kasutusele temale õigusaktidega sätestatud õigused ja kohustused, et Rännaku tee kinnisasjal ei paikneks ebaseaduslikke rajatisi ega ehitisi. Haljala vald tagab, et Rännaku tee kinnisasjal ei hoitaks kolmandatele isikutele kuuluvaid asju (edaspidi rikkumine), näiteks mh varjualused, pingid, traktorid, prügi, küttepuud jms (edaspidi vara). Juhul kui ilmneb, et Rännaku teel siiski hoitakse vara, mis ei kuulu kinnistu omanikule, on kinnistu omanik kohustatud 90 päeva jooksul alates rikkumise ilmnemisest eemaldama nimetatud vara Rännaku tee kinnisasjalt. 5) Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 6) Kõik reaalservituudi seadmisega seotud kulud kannab Haljala vald. 7) Pooled kinnitavad, et on teadlikud

§ 152

lg 1 p-s 1 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest, mille kohaselt ei saa isik uuesti samas asjas kohtusse pöörduda. 8) Menetlusosalised kinnitavad, et kompromissi sõlmimine on nende ühine ja vabalt kujunenud tahe ning sellest tulenevalt neil ei ole haldusasjas nr 3-22-765 vaidlustatud asjaoludega seonduvalt üksteise vastu tulevikus mingeid pretensioone ega vastuväiteid. 9) Eeltoodu alusel ja lähtudes

§ 154

lg-st 1 esitavad menetlusosalised kohtule kinnitamiseks kompromissi ja taotlevad

§ 152lg 1 p 3 alusel menetluse lõpetamist.

Menetlusosalised paluvad teha kohtumääruse kohtuistungit pidamata ja menetlusosalisi kohtusse kutsumata, kajastades kompromissi tingimused kohtumääruses. 7.

§ 154

lõige 1 sätestab: „Pooled võivad kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui kompromiss piirab kolmanda isiku õigusi, peab kompromissiga nõustuma ka kolmas isik. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.“

§ 155

lõige 4 sätestab: „Kompromissi kinnitab kohus määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.“ Praegusel juhul on kompromiss sõlmitud lubatud tähtaja jooksul, kompromiss ei ole õigusvastane ega riiva menetlusse kaasamata isiku õigusi ning kompromissi on võimalik täita. Kohus selgitab, et ehkki kompromissilepingu punktis 1 on nimetatud ka kinnistud, mille omanik kaebaja ei ole, ei takista see praegusel juhul kompromissi kinnitamist. Nimelt ei ole selle punktiga pandud kinnistu omanikele siduvat kohustust sõlmida reaalservituudi seadmise lepingud, vaid see on soovi korral nende võimalus, millega vastustajal tuleb vastava soovi 4 3-22-765 avaldamise korral nõus olla. Samuti täpsustab kohus kompromissilepingu punkti 2 kolmanda lause kohta, et see saab käsitleda üksnes kaebaja ja vastustaja kohustuste jaotust Rännaku tee korras hoidmisel. Kaebaja ja vastustaja ei saa nende vahel sõlmitava kompromissilepinguga panna kohustusi kolmandatele isikutele, kes pole praeguses kohtumenetluses osalenud. Kohus selgitab, et see ei välista vastustaja võimalusi kolmandate isikutega reaalservituudi seadmise lepingute sõlmimisel samasuguses kohustuste jaotuses kokku leppida. Kohus kinnitab menetlusosaliste kompromissi ja lõpetab haldusasja menetluse (

§ 152lõike 1 punkt 3).

Menetluse lõpetamise korral puudub õigus pöörduda sama nõudega ja samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (

§ 155lõige 6, § 43 lõike 1 punkt 2).

Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (

§ 154lõige 2).

Kohtuliku kompromissiga võetud kohustuste täitmata jätmise korral võib kohus menetlusosalist

§ 248alusel trahvida.

8. Kaebaja märkis, et kuna kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud, siis taotleb ta

§ 152lõike 1 punkti 4 alusel asjas tasutud riigilõivu tagastamist.

Kohus selgitab, et praegusel juhul ei lõpetanud kohus menetlust

§ 152

lõike 1 punkti 4 alusel, vaid

§ 152lõike 1 punkti 3 alusel.

Seetõttu ei saa kaebajale tagastada riigilõivu

§ 104

lõike 5 punkti 4 alusel, vaid asjakohane on lähtuda

§ 104

lõike 6 punktist 1, mis sätestab, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 50 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kaebaja tasus asjas riigilõivu 40 eurot, mistõttu talle riigilõivu tagastada ei saa. 9.

§ 108

lõike 7 teises lauses on sätestatud, et kui menetlusosalised ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste kanda. Praegusel juhul leppisid menetlusosalised kokku, et menetluskulud jäävad nende endi kanda. Seetõttu puudub kohtul vajadus menetluskulude jagamist täiendavalt otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) 5