← Eesti

1-21-360/73

Obsah (5)§ 175§ 202§ 180§ 301§ 306

1-21-360 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Sekretär Kriminaalasi Süüdistatav Kaitsja Tõkend Süüdistatav Kaitsja Tõkend Prokurör Kann

§ 175

lg 1 p 4 ja § 181 lg 1 alusel jätta riigi kanda Xi määratud kaitsja tasu kokku summas 4866 eurot, sealhulgas määratud kaitsja tasu summas 3070,80 eurot kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni

§ 202alusel. 3. Tunnistada Anne Tšistjakov süüdi Kar

S § 210 lg 2 - § 22 lg 3 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 80 päevamäära ulatuses, lähtudes miinimumpäevamäära suurusest 10 eurot, s.o 800 eurot.

§ 202

lg 6 alusel arvata rahalise karistuse hulka

§ 202lg 2 p 2 alusel tasutud summa ehk 584 eurot, s.o lõplik karistus on 216 eurot. 4. Kar

S § 66 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et Anne Tšistjakovile mõistetud rahaline karistus tuleb tasuda ositi 4 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 54 eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber ja selgitusena: „Anne Tšistjakov, kriminaalasi 1-21-360, rahaline karistus“. 5.

§ 175

lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Anne Tšistjakovilt riigituludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu osaliselt, s.o 3499 euro ulatuses ning teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 876 eurot, kokku 4375 eurot, millest arvata maha

§ 202lg 2 p 1 alusel tasutud summa 2575 eurot.

Tasumisele kuulub seega 1800 eurot. 6.

§ 180lg 3 4.

lause alusel määrata, et menetluskulud summas 1800 eurot tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 150 eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99920700025638 ja selgitus „Anne Tšistjakov, kriminaalasi 1-21-360, menetluskulud ja sundraha.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. 7.

§ 175

lg 1 p-de 2 ja 4 ning

§ 180lg 3 2.

lause alusel tunnistajal seoses kriminaalmenetluses osalemisega tekkinud kulu 67,47 eurot (millele lisandub tunnistaja töötasu hüvitiselt makstud sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse) ja Anne Tšistjakovi määratud kaitsja tasu 609,60 euro ulatuses jätta riigi kanda. 8. Menetlustoimingu protokollide lisad, s.o CD- ja DVD-plaadid – jätta kriminaalasja juurde. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi

  1. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS X Xi süüdistati selles, et ta osutas ainelist, füüsilist ja vaimset kaasabi soodustuskelmusele, mille panid ühiselt ja kooskõlastatult toime OÜ D juhatuse liige C, U ja Q seoses PRIA rahastatud projektiga „Kvaliteedikoolitus rannakalanduse ettevõtetele: Jaapani professionaalsed 2 praktikad“ (PRIA projekt nr 941114370860). Kohtuvaidluses loobus prokurör Xle esitatud süüdistusest. Anne Tšistjakov Anne Tšistjakovi süüdistatakse selles, et ta osutas ainelist, füüsilist ja vaimset kaasabi soodustuskelmusele, mille panid ühiselt ja kooskõlastatult toime OÜ D juhatuse liige C, U ja Q seoses PRIA rahastatud projektiga „Kvaliteedikoolitus rannakalanduse ettevõtetele: Jaapani professionaalsed praktikad“ (PRIA projekt nr 941114370860). Soodustuseks on KarS § 210 lg 1 kohaselt tasuta väljamakse majandustegevuses osalevale isikule riigieelarvest ja muudest avalikest vahenditest, mille eesmärgiks on soodustada majandustegevust. C oli alates
  2. detsembrist 2012 kuni äriühingu kustutamiseni registrist
  3. juunil 2017 D OÜ (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liige ja ainuosanik. D OÜ oli soodustuse saamise ajal majandustegevuses osalevaks isikuks ehk äriühinguks, mis oli asutatud teostamaks iseseisvalt ja püsivalt seadusega lubatud tegevust tulu saamise eesmärgil, s.t majandustegevust majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 3 lg 1 mõistes.
  4. aasta kevad-talvel koostasid Q ja U ühiselt ja kooskõlastatult ning C nõusolekul D OÜ nimel projekti pealkirjaga „Kvaliteedikoolitus rannakalanduse ettevõtetele: Jaapani professionaalsed praktikad“. Projekt nägi ette ettevõtjatest rannakaluritele mõeldud koolituse läbiviimist, mis koosneb kahest moodulist – Jaapani ja Eesti moodul – ning mille raames õpivad rannakalurid tundma Jaapanist pärit „ike jime“ teooriat ja praktikat, teevad tutvust „umami“ mõistega ja omandavad teadmisi kala saastuse puudumise olulisusest turustamise aspektist. Projekti kohaselt oli kahe erineva koolitusmooduli tellimine planeeritud kahelt erinevalt koolitajalt. Lisaks nägi projekt ette Jaapani koolituse tarbeks reisiteenuste tellimist reisibüroolt. Põllumajandusministri
  5. aprilli
  6. a määruse nr 38 pealkirjaga „Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava” meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng” raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord” (edaspidi Meetmemäärus) § 14 lg 5 kohaselt antakse koolitustegevusega seotud projekti elluviimise korral toetust kuni 100% ulatuses abikõlblike kulude maksumusest. Tegutsedes vastavalt U, Q ja C ühise teoplaanile, esitas C D OÜ juhatuse liikmena aprillis 2014 ülalnimetatud projekti hindamiseks tegevusgrupi MTÜ Harju Kalandusühing hindamiskomisjonile. MTÜ Harju Kalandusühing
  7. aprilli
  8. a juhatuse otsusega kinnitati hindamiskomisjoni paremusjärjestuse ettepanek ning otsustati anda toetust teiste projektide hulgas ka D OÜ ülalnimetatud projektile.
  9. aprillil 2014 esitas D OÜ projekti „Kvaliteedikoolitus rannakalanduse ettevõtetele: Jaapani professionaalsed praktikad“ nõuetekohase vormi, toetuse avalduse vormi ning nõutavad lisadokumendid MTÜ Harju Kalandusühing juhatuse esimehe KV kaudu PRIA Harju piirkondlikkusse büroosse. Dokumendid olid allkirjastatud C nimel. Projektitoetuse avalduse vormi kohaselt taotles D OÜ toetust summas 35 759,80 eurot, st 100% ulatuses koolitusprojekti kogumaksumusest. Avalduse kohaselt oli väljavalitud pakkujate hulgas RV FIE (registrikood xxxxxxxx) ja F OÜ (registrikood xxxxxxxx). 3 Ühiselt ja kooskõlastatult tegutsenud C, U ja Q valitsesid dokumente PRIA-le esitama volitatud KV ülekaaluka teadmisega, s.o kasutasid teda vahendina PRIA-le valeandmeid sisaldavate projektitoetuse taotluse esitamisel. D OÜ juhatuse liikme C nimel allkirjastatud ja KV kaudu PRIA-le esitatud projektitoetuse avalduse vorm kuupäevaga
  10. aprill 2014 sisaldas vastavalt C, U ja Q ühisele ja kooskõlastatud teoplaanile ebaõigeid andmeid tegelike asjaolude kohta. Nimelt kinnitas taotleja avalduse vormi punktis 29, et kõik esitatud dokumendid ja andmed on õiged. Tegelikkuses esitati PRIA-le koos projektiga FIE RV nimel koostatud ja kuupäevaga
  11. aprill 2014 dateeritud arve summas 1500 eurot selgitusega „koolitusprojekti dokumentatsioon ettevalmistus“, ehkki RV ei olnud ette valmistanud projektivormi ega ka toetuse avalduse vormi, pakkumiskutseid või korraldanud suhtlust reisibüroode ega ka koolitusteenuse pakkujatega. Samuti esitati PRIA-le vastavalt C, U ja Q ühisele teoplaanile projektitoetuse taotlemisel F OÜ nimelt justkui Anne Tšistjakovi poolt koostatud ja kuupäevaga
  12. aprill 2014 dateeritud pakkumus koolituse Eesti mooduli läbiviimiseks summas 8542,80 eurot. Tegelikkuses ei olnud F OÜ pakkumus sisult õige. F OÜ-ga oli olemas eelkokkulepe selle äriühingu poolt osutatavates teenustes ja nende maksumuses, mis erinesid oluliselt pakkumuses toodust. Viiduna eksitusse C nimel D OÜ esindajana allkirjastatud ning KV poolt PRIA-le esitatud projektitoetuse taotluses ja selle lisades märgitud asjaolude kohta, sh selle kohta, et D OÜ on ostnud sisse projekti ettevalmistuse ning kavatseb osta F OÜ-lt teenuseid pakkumuses näidatud maksumuses, andis PRIA menetleja AA
  13. augustil 2014 taotluse nõuetele vastavusele positiivse hinnangu. Tuginedes D OÜ nimel esitatud taotlusele, selles sisalduvatele andmetele ning sellele lisatud dokumentidele, otsustati PRIA peadirektori asetäitja
  14. augusti 2014 otsusega nr 17-6/438 määrata taotlejale D OÜ projekti „Kvaliteedikoolitus rannakalanduse ettevõtetele: Jaapani professionaalsed praktikad“ teostamiseks toetust summas 35 759,80 eurot. Toetuseks ettenähtud rahalised vahendid summas 26 819,85 eurot olid ette nähtud Euroopa Liidu fondist. Eesti Vabariigi eelarveline panus toetusesse oli 8939,95 eurot. Järgnevalt, tegutsedes vastavalt U, Q ja C vahelisele ühisele ja kooskõlastatud teoplaanile, küsisid ning said U ja Q Mainor Meelis OÜ-lt (registrikood 10429402) Jaapani reisi korraldamiseks hinnapakkumise summas 15 680 eurot, mis sisaldas lennupileteid, majutust, sisetransporti ning tervise- ja reisikindlustust. Seejärel esitas Mainor Meelis OÜ D OÜ-le väljavalitud reisiteenuste eest arved, mis tasuti D OÜ poolt. U ja Q ühise ja kooskõlastatud ning C teadmisel ja nõusolekul toimunud tegevuse tulemusena esitas Mainor Meelis OÜ aga seejärel kolm kreeditarvet, mille alusel tagastati osaliselt reisiteenuste eest makstud summad D OÜ-le.
  15. juunil 2015 kandis Mainor Meelis OÜ kreeditarvete alusel D OÜ-le tagasi kokku 6149,50 eurot. Seega tellis D OÜ Mainor Meelis OÜ-lt Jaapani koolitusega seoses reisiteenuseid kokku summas 9530,50 eurot. Siselende, ühistranspordi pileteid ja osasid ööbimisi loobuti U ja Q ühise ja kooskõlastatud teoplaani kohaselt ning C nõusolekul Mainor Meelis OÜ-lt tellimast. Q, U ja C ühise ja kooskõlastatud teoplaani kohaselt ning kokkuleppel Anne Tšistjakoviga, kes esindas eelnimetatud isikutega läbirääkimisi pidades F OÜ, koostas Anne Tšistjakov tema abikaasa ja äriühingu juhatuse liikme Xi suulise volituse alusel F OÜ nimelt D OÜ-le kõnealuse 4 projekti raames kuupäevaga
  16. juuni
  17. a dateeritud arve nr 146 koolituse Eesti mooduli korraldamise eest summas 8542,80 eurot. D OÜ tasus arve
  18. juunil
  19. Tegelikkuses oli Q ühiselt ja kooskõlastatult Uga ning C teadmisel ja nõusolekul F OÜ esindajaga – juhatuse liikme Xi abikaasa ja äriühingu osaniku Anne Tšistjakoviga – kokku leppinud, et F OÜ poolt peetava Jõekääru Puhkekeskuse tegelik kulu seoses koolituse Eesti mooduli korraldamisega moodustab esitatud arvest vaid osa. Vastavalt kokkuleppele, mille saavutasid omavahelises suhtluses Q ja Anne Tšistjakov U eelneva sisendi alusel ning C teadmisel ja nõusolekul, tuli F OÜ-l D OÜ-le esitatud arve alusel laekuvast rahast tasuda O OÜ poolt esitatud arve nr 82 summas 576,20 eurot (sh käibemaks). Selle arve tasus F OÜ
  20. juunil
  21. Q, U ja C ühise ja kooskõlastatud tegevuse tulemusena ning Anne Tšistjakovi poolt F OÜ nimel antud nõusolekul esitas C poolt juhitav B OÜ (registrikood xxxxxxxx) F OÜ-le seejärel tegelikkusele mittevastava arve nr 26 selgitusega „müügitugi
  22. a
  23. poolaasta“. Anne Tšistjakov, kasutades selleks temale Xi poolt usaldatud pin-kalkulaatorit, tasus F OÜ pangakontolt nimetatud arve, tehes vahemikus
  24. juuni 2015 –
  25. juuli 2015 ülekandeid B OÜ (registrikood xxxxxxxx) kontole kokku summas 5411,66 eurot. Järgnevalt, tegutsedes vastavalt U ja Qga kokkulepitud ühisele teoplaanile, koostas C augustis 2015 D OÜ projekti „Kvaliteedikoolitus rannakalanduse ettevõtetele: Jaapani professionaalsed praktikad“ kuludeklaratsiooni. Deklaratsiooni koos lisadega esitas ta ülevaatamiseks Qle ja Ule. 10.08.2015 esitas D OÜ C isikus ning kokkuleppel Q ja Uga projekti „Kvaliteedikoolitus rannakalanduse ettevõtetele: Jaapani professionaalsed praktikad“ kuludeklaratsiooni koos lisadega e-kirja teel PRIA-le. Kuludeklaratsioonis deklareeris C kooskõlastatuna U ja Qga abikõlblikku kulu summas 35 682,80 eurot. Kuludeklaratsiooni lisadena esitas C D OÜ esindajana PRIA-le järgnevad eksitavad dokumendid: - Mainor Meelis OÜ arve nr 2151144 summas 7300 eurot ning maksekorraldus vastava arve tasumise kohta; - Mainor Meelis OÜ arve nr 2151178 summas 2230,50 ning maksekorraldus vastava arve tasumise kohta; - Mainor Meelis OÜ arve nr 2151249 summas 6149,50 ja maksekorraldus vastava arve tasumise kohta; - F OÜ arve nr 146 summas 8542,80 eurot ning maksekorraldus vastava arve tasumise kohta; - RV FIE arve nr 2014-04/01 summas 1500 eurot ning maksekorraldus vastava arve tasumise kohta. Esitatud kuludeklaratsioon sisaldas ebaõigeid andmeid tegelike asjaolude kohta ning deklaratsiooni lisadena olid esitatud sisult ebaõiged dokumendid. Nimelt: - Deklaratsioonis oli projekti abikõlbliku kuluna märgitud 35 682,80 eurot, ehkki tegelikkuses oli D OÜ abikõlblik kulu nimetatud projektile väiksem; - Täpsemalt varjas D OÜ PRIA eest fakti, et 30.06.2015 esitas Mainor Meelis OÜ D OÜ-le kreeditarved nr 2156070, 2156071 ja 2156072 ning tagastas nende alusel D OÜ pangakontole 5 osa äriühingu poolt varem makstud reisikuludest väärtuses 6149,50 eurot. Sõltumata sellest, et tagastatud summat võidi osaliselt või täielikult kasutada Jaapani reisi kulude katmiseks, ei ole nende kulude näol tegu abikõlblike kuludega meetmemääruse § 7 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd need kulud on kantud sularahas. - Deklaratsiooni lisana esitati F OÜ arve nr 146 koolituse korraldamise eest summas 8542,80 eurot, ehkki F OÜ tegelik kulu projekti Eesti koolitusmooduli organiseerimisega seoses oli väiksem, piirdudes vaid majutus- ja toitlustusteenuse ning ruumide rendiga. Tegeliku kulu ületava summa väärtuses 5411,66 eurot tagastas F OÜ vastavalt eelnevale kokkuleppele D OÜ juhatuse liikmega seotud teisele juriidilisele isikule B OÜ-le. B OÜ teenuste kulu ei olnud abikõlbulik meetmemääruse § 7 lg 1 p-s 21 sätestatud välistuse tõttu. - Deklaratsiooni lisana esitati RV FIE arve nr 2014-04/01 projekti ettevalmistava töö eest, ehkki nimetatud isik ei osutanud D OÜ-le teenuseid kõnealuse projekti ettevalmistavas faasis. Ülalkirjeldatuga esitas D OÜ juhatuse liige C U ja Qga ühiselt ja kooskõlastatult tegutsedes PRIA-le tegelike asjaolude kohta ebaõigeid andmeid sisaldava kuludeklaratsiooni ning ülalpool märgitud ebaõigeid andmeid sisaldavad lisadokumendid – F OÜ ja RV FIE arved. Sellega lõi C U ja Qga kooskõlastatuna PRIA-le ebaõige ettekujutuse tegelikest soodustusrelevantsetest asjaoludest. Kuludeklaratsioonis ja selles osundatud lisades sisalduvates ning neist järelduvatest valeandmetest tingituna tegi PRIA kuludeklaratsiooni menetleja ES
  26. septembril 2015 otsustuse, et kuludeklaratsioonis näidatud investeeringu sisu on abikõlblik ning et toetuse saaja on esitanud kõik vajalikud ning nõuetekohased dokumendid toetuse saamiseks. Tuginedes kuludeklaratsioonile, selle lisadele ning PRIA menetleja poolt teostatud kuludeklaratsiooni kontrollimise tulemusele, tegi peadirektori asetäitja JH
  27. detsembri
  28. a otsuse nr 17-6/405, millega otsustati maksta D OÜ projektile „Kvaliteedikoolitus rannakalanduse ettevõtetele: Jaapani professionaalsed praktikad“ toetust summas 35 682,80 eurot. Viidatud otsuse alusel tegi Rahandusministeerium 10.12.2015 D OÜ Swedbanki kontole XXXXXXXXXXXXX ülekande toetusele vastavas summas. Euroopa Kalandusfondi toetus on Euroopa Liidu Nõukogu määrusega nr 1198/2006 „Euroopa Kalandusfondi kohta“ asutatud fondi vahenditest ning Eesti riigi eelarvelistest vahenditest antav rahaline abi. Anne Tšistjakov, tegutsedes OÜ F nimel, ning andes nõusoleku selleks, et F OÜ nimelt koostatakse PRIA projekti raames sisult ebaõige hinnapakkumise OÜ-le D, samuti osaledes hiljem läbirääkimistes OÜ F nimelt OÜ-le D sisult ebaõige arve koostamise teemal ning koostades eelkirjeldatud viisil F OÜ nimelt sisult ebaõige arve, tegi toiminguid, mis olid suunatud PRIA-le F OÜ poolt osutatud teenustest ning nende maksumusest vale ettekujutuse loomisele. Samuti oli Anne Tšistjakovi tegevus suunatud lõpptulemusena sellele, et toetuse taotleja OÜ D saaks PRIA-lt pettuse teel soodustust taotletavas ulatuses. Selline Anne Tšistjakovi tegevus on käsitletav ainelise kaasaabi osutamisena ehk kuriteo toimepanemise vahendi võimaldamisena soodustuskelmuse täideviijatele, so Cle, Ule ja Qle. 6 Anne Tšistjakovi poolne osalemine rahaülekandeid puudutavates läbirääkimistes ja rahaülekannete tegemine F OÜ pangakontol vastavalt eespool kirjeldatule, sh ülekannete tegemine OÜ-le B viimase poolt esitatud sisult ebaõige arve alusel, on käsitletav füüsilise kaasaabi osutamisena soodustuskelmuse toimepanemisele. Sisult ebaõige arve nr 146 tasumise vastuvõtmisega F OÜ-le loodi PRIA-le ebaõige ettekujutus D OÜ poolt projektiga seotud koolitusteenuse soetamisest F OÜ-lt ja selle eest tasumisest arvetel näidatud ulatuses, mis oli toetuse saamise eelduseks. Antud tegevusega kergendas Anne Tšistjakov soodustuskelmuse täideviijatel soodustuskelmuse toimepanemist, tehes selle võimalikuks eelkirjeldatud viisil. Lisaks eelnevale, nõustudes lubama Cl, Ul ja Ql kasutada äriühingut F OÜ, mille osanikuks ja juhatuse liikme abikaasaks ta oli, eelkirjeldatud viisil tegelikkusele mittevastava hinnapakkumise ja arve esitamiseks ning raha läbikandmiseks, tugevdas Anne Tšistjakov C, U ja Q teo toimepanemise tahet, mis on käsitletav vaimse kaasabi osutamisena soodustuskelmuse toimepanemisele. Osutades Cle, Ule ja Qle ainelist, füüsilist ja vaimset kaasabi tegutses Anne Tšistjakov otsese tahtlusega. Nimelt teadis ta, et temaga seotud äriühingu F OÜ nimelt on vaja ebaõigete andmetega hinnapakkumist ja arvet esitamaks neid PRIA-le, ning et hiljem on tarvis osa kõnesoleva arve alusel laekunud rahast kuriteo toimepanijate osutatud isikutele üle kanda. Anne Tšistjakov vähemalt möönis, et ebaõiget arvet koostades ning teostades raha ülekandeid vastavalt kuriteo toimepanijatega kokkulepitule, annab ta oma panuse sellesse, et PRIA-le jääks mulje nagu korraldanuks Jaapani koolitusprojekti Eesti koolitusmooduli F OÜ. Anne Tšistjakov vähemalt möönis, et eelkirjeldatud viisil annab ta oma panuse soodustuskelmuse toimepanemisse C, U ja Q poolt. Eelkirjeldatuga aitas OÜ F esindaja Anne Tšistjakov kaasa OÜ D poolt pettuse teel soodustuse saamisele soodustuse kogusummast 35 682,80 eurot 8542,80 euro ulatuses. Seega osutas Anne Tšistjakov tahtlikult ainelist, füüsilist ja vaimset kaasabi soodustuskelmuse toimepanemisele, s.o pani toime KarS § 22 lg 3 - § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1.

§ 301

näeb ette, et kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Kuna prokurör loobus kohtuvaidluses Xle esitatud süüdistusest, teeb kohus selles osas

§ 301

, § 309 lg 2 ja § 314 alusel õigeksmõistva otsuse, lisamata selles osas täiendavaid põhjendusi. 2. Kohtuasja materjalidest nähtub, et X täitis talle kriminaalmenetluse lõpetamisel

§ 202

alusel määratud kohustuse tasuda 584 eurot (kohtutoimik, kd 1, tl 102-104), mistõttu selles osas tuleb isikule tasutud summa tagastada (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. oktoobri
  2. a otsus kriminaalasjas nr 1-20-3046/33, p 51).
  3. Anne Tšistjakovile esitati süüdistus KarS § 210 lg 2 - § 22 lg 3 alusel, s.o soodustuskelmusele kaasaaitamises. Praegusel juhul heidetakse süüdistuse kohaselt teo täideviijatele ette süüteokoosseisu esimest alternatiivi ehk pettuse teel soodustuse saamist. Seega käsitleb kohus esmalt süüdistuses kirjeldatud põhiteo ja seejärel kaasaaitamisteo asjaolusid ning annab neile õigusliku hinnangu. Seejuures käsitleb kohus põhiteo seda osa, mis 7 puudutab praeguses asjas A. Tšistjakovile esitatud kaasaaitamissüüdistust, käsitledes muid soodustuskelmuse kui terviku etteheitega seotud asjaolusid vaid määral, mil see on vajalik A. Tšistjakovile etteheidetava teo tuvastamist. Süüdistuse kohaselt on PRIA-le seoses projektiga „Kvaliteedikoolitus rannakalanduse ettevõtetele: Jaapani professionaalsed praktikad“ ebaõigete andmete esitamine jagatav kolme ossa (projekti ettevalmistus, Jaapani reis ja Eesti koolitusmoodul). A. Tšistjakovile heidetakse ette nn Jaapani projekti Eesti koolitusmooduli osas PRIA-le ebaõigete andmete esitamisele kaasaaitamist, mistõttu tuvastab kohus ka põhiteost asjaolusid, mis puudutavad selles osas pettuse toimepanemist ja soodustuse saamist.
  4. Kohtu hinnangul on kriminaalasjas uuritud tõenditega esmalt tuvastatud, et OÜ D (kustutatud) vastas teo toimepanemise ajal KarS § 210 lg-s 1 sätestatud majandustegevuses osaleva isiku definitsioonile. OÜ D (kustutatud) äriregistri väljavõttest (kd I, tl 130), nähtub, et tegemist on osaühinguga ehk äriühinguga (vt äriseadustiku § 135 lg 1), kelle tegevusalaks on ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine. Kohtu hinnangul vastab selline tegevus majandustegevuse definitsioonile majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 3 lg 1 tähenduses, s.o iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus.
  5. Samuti on kindlaks tehtud, et Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet määras ja seejärel ka maksis OÜ-le D (kustutatud) „Kvaliteedikoolitus rannakalanduse ettevõtetele: Jaapani professionaalsed praktikad“ (PRIA projekt nr 941114370860) kulude katteks välja toetust avalikest vahenditest, s.o Euroopa Ühenduse ja Eesti Vabariigi rahalistest vahenditest kokku lõppsummas 35 628,80 eurot, millest Eesti koolituse mooduli osa maksumus oli 8542,80 eurot. Seda tõendavad PRIA kalandustoetuste büroo juhataja tunnistaja PI kohtumenetluses
  6. juulil 2021 toimunud istungil antud ütlused ja
  7. märtsi
  8. a PRIA taotlustoimikute vaatlusprotokolli lisa 80 ehk PRIA peadirektori asetäitja
  9. augusti
  10. a otsus nr 17-6/438 koos lisaga 1 „Meetme 4.1 rahuldatud taotlused“ (vt tõendite kd 1, tl 69-71 – taotluse rahuldamine algselt summas 35759,80 eurot) ning PRIA peadirektori asetäitja
  11. detsembri
  12. a otsus nr 17-6/405 koos lisaga 1 „Kalanduspiirkondade säästva arengu toetuse maksmine“ (vt tõendite kd 1, tl 16-17 – toetuse maksmine). D OÜ (kustutatud) pangakonto vaatlusest (
  13. mai
  14. a vaatlusprotokoll, tõendite kd 1, tl 156, tabel 37) nähtub, et PRIA tegi selle ja teiste D OÜ (kustutatud) taotlustega seonduva väljamakse
  15. detsembril
  17. Euroopa Kalandusfondi toetus on Euroopa Liidu Nõukogu määrusega nr 1198/2006 „Euroopa Kalandusfondi kohta“ asutatud fondi vahenditest ning Eesti riigi eelarvelistest vahenditest antav rahaline abi. Põllumajandusministri
  18. aprilli
  19. a määruse nr 38 pealkirjaga „Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava” meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng” raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord” (edaspidi Meetmemäärus) § 14 lg 5 kohaselt antakse koolitustegevusega seotud projekti elluviimise korral toetust kuni 100% ulatuses abikõlblike kulude maksumusest. D OÜ (kustutatud) sai Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori asetäitja JH
  20. detsembri
  21. a otsuse nr 17-6/405 alusel PRIA-lt Euroopa Kalandusfondi vahenditest 35 682,80 eurot toetust projekti „Kvaliteedikoolitus rannakalanduse ettevõtetele: Jaapani professionaalsed praktikad“ (PRIA projekt nr 941114370860) kulude katteks, s.o lõppkokkuvõttes 100 % ulatuses – summa muutus oli tingitud taotleja enda kuludeklaratsioonis 8 tehtud parandustest. Seega oli tegemist soodustusega – avalikest vahenditest tehtud tasuta väljamaksega KarS § 210 tähenduses D OÜ-le.
  22. Järgnevalt eeldab KarS § 210 lg 2 süüteokoosseis, et soodustus maksti OÜ-le D (kustutatud) pettuse toimel, s.o ebaõigete andmete esitamise tagajärjel. Selleks tuleb kohtul kindlaks teha täideviimistegu ehk et PRIA-le esitati ebaõigeid andmeid, mis olid olemuselt soodusrelevantsed ehk võimelised mõjutama PRIA otsust toetuse väljamaksmisel.
  23. Taotluse ja kuludeklaratsiooni esitamist PRIA-le tõendab
  24. märtsi
  25. a vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud PRIA-le esitatud D OÜ (kustutatud) taotluse toimik nr 941114370860 (vaatlusprotokolli lisad 68-99, tõendite kd 1, tl 16-129), kust nähtub, et kõiki taotlusega ja kuludeklaratsiooniga seotud dokumente esitas D OÜ (kustutatud) esindajana C (vt toetuse taotlusega seonduvalt
  26. aprillil 2014 - tõendite kd 1, tl 107-129, ja kuludeklaratsioon
  27. augustil 2015 - tõendite kd 1, tl 67). Samuti nähtub D OÜ (kustutatud) äriregistri väljavõttest (tõendite kd 1, tl 112, 130), et selle juhatuse ainuliige on C, kes oli ka ainuosanik (tõendite kd 1, tl 78). MTÜ Harju Kalandusühingu
  28. aprilli
  29. a otsuse kohaselt kinnitatakse projektide paremjärjestuse ettepanek muu hulgas D OÜ (kustutatud) kõnealuse taotluse osas (tõendite kd 1, tl 105-106). Tunnistaja KV andis
  30. juulil 2021 kohtuistungil ka ütlusi, mille kohaselt MTÜ Harju Kalandusühing esitab toetuse taotlusi PRIA-le (ehk et tegemist on tegevusgrupiga meetmemääruse tähenduses) ja tema isiklikult viib neid PRIA-sse või saadab meilitsi. Tunnistaja kinnitas, et edastas PRIA-le ka praeguse asjas arutluse all olnud taotluse.
  31. D OÜ taotlusest ja kuludeklaratsioonist nähtub, et n-ö Eesti mooduli ehk siis väidetavalt OÜ F (Jõekääru puhkekeskuse) korraldatud koolituse maksumuseks oli 8542,80 eurot (OÜ F arve nr 46, tõendite kd 1, tl 49, 95 ja 123). Kohtu hinnangul on kriminaalasjas kogutud tõenditega tuvastatud, et taotluses ja kuludeklaratsioonis kirjeldatud OÜ-ga F seotud kulu ei vasta tegelikkusele ja seda järgmistel põhjustel.
  32. Teo toimepanemise ajal olid OÜ F osanikud süüdistatavad X ja A. Tšistjakov ja juhatuse liige X. Samuti selgitasid nii A. Tšistjakov kui ka X, et kõiki OÜ-ga F tehtavaid makseid pangakontolt teeb A. Tšistjakov, kasutades selleks Xi nimele väljastatud pangakontole juurdepääsuvahendeid, sh PIN-kalkulaatorit. X usaldab A. Tšistjakovi ja viimane saab korraldada kõiki üritusi Jõekäärus, s.o nende ettevõttes. Samuti kinnitasid süüdistatavad, et Jaapani projektiga seotud läbirääkimistega tegeles A. Tšistjakov.
  33. Esmalt tuleneb andmete ebaõigsus süüdistatava A. Tšistjakovi
  34. augustil
  35. a kohtuistungil antud ütlustest, kes selgitas, et ta oli teo toimepanemise ajal F OÜ osanik ja praegu on ka OÜ F juhatuse liige. Ta kasutab meiliaadresse xxx ja xxx. Süüdistatava poole pöördus
  36. a esimese pooles Q, kes selgitas, et neil on selline (Jaapani) projekt käsil ja küsis, kas koolitust saab teha Jõekäärus (F OÜ ettevõte). A. Tšistjakovi ütluste kohaselt edastas ta seejärel pakkumuse meilitsi (meiliteksti sees, mitte blanketil), kusjuures pakkumuse summa oli 1400 eurot ja sisaldas ruume, ööbimist ja toitlustust. Uuesti võttis Q temaga ühendust
  37. aasta aprillis või mais. Koolitus toimus 27-
  38. juunil 2015 Jõekääru 2 ruumides.
  39. Süüdistatav A. Tšistjakov selgitas kohtuistungil esmalt, et tema ei ole koostanud PRIA toimikus sisalduvat pakkumust (tõendite kd 1, lisa 92, tl 95), vaid selle saatis Q talle pärast koolituse toimumist,
  40. juunil
  41. Süüdistatav väitis, et ta ei mäleta pakkumuse nägemist 9 enne seda kuupäeva. Prokuröri taotlusel näidati süüdistatavale C arvuti vaatlusprotokolli lisa, s.o (tõendite kd 4, lisa 78, tl 315 pöördel) kirja, mille kohaselt saadeti
  42. aprillil 2014 aadressile xxx
  43. aprillil 2014 e-kirja elektronpostilt xxx, mille manuses oli F OÜ nimelt koostatud pakkumus summas 8542,80 eurot. Kohtuistungil ei osanud süüdistatav seda kuidagi selgitada ega mäletanud kirja saamist, kuid möönis, et Q võis pärast süüdistatava saadetud esialgset pakkumust rääkida, et nad lisavad sinna ka „oma koolitused ja asjad“. Süüdistatav lisas, et alguses pidid nemad (s.o OÜ F) „koolitajaid ja asju“ otsima, kuid siis „nad“ – pidades silmas ilmselgelt Q ja temaga seotud isikuid – mõtlesid ringi. Süüdistatava teada oli ühist pakkumust vaja PRIA nõuete tõttu – nii selgitas Q. Kokkuvõttes kinnitas süüdistatav, et kuigi ta ei mäleta detaile, siis ilmselt mingi suhtlus Qga siiski oli. Prokuröri küsimusele, kas süüdistatav oli nõus, et selline nn ühispakkumus PRIA-le esitatakse, vastas ta, et kui „inimene palub ja seletab asja“, siis ta usaldas Q.
  44. Süüdistatav A. Tšistjakov andis seejuures PRIA-le esitatud projektitaotluses sisalduva ja näilikult OÜ F tehtud pakkumuse kohta ütlusi, mille kohaselt on selles võrreldes A. Tšistjakovi enda koostatud algse pakkumusega on suurendatud summasid ka nende tegevuste osas, mida osutas OÜ F ehk ööbimine, toitlustus ja ruumide rent. Süüdistatav täpsustas, et PRIA-le esitatud pakkumuses on „pandud öömaja koos toitlustusega“, tema ise eristab neid. Samuti on need summad (ehk siis ööbimine ja toitlustus“ suuremad, kui algses pakkumuses. A. Tšistjakovi algses pakkumuses ei olnud koolitajaid, koolituskava, modereerimist ja õppematerjali ning selliseid teenuseid Jõekääru puhketalu ka ei osutanud, süüdistatava sõnul: „osad sõnad on täiesti võõrad siin nagu umami“. Ka süüdistatav X kinnitas kohtuistungil antud ütlustes, et majutus ühele inimesele ei maksa nende Jõekääru puhkekeskuses erinevalt arvel märgitust 55 eurot, vaid maksab üldjuhul 18 eurot, millele võib lisanduda hommikusöök kuni 18 eurot.
  45. Samuti kinnitas A. Tšistjakov, et pärast üritust koostas ja saatis ta D OÜ-le F OÜ arve koolituse eest (arve nr 146). D OÜ kandis F OÜ arvelduskontole arves nimetatud summa. Seejärel tasus süüdistatav A. Tšistjakov F OÜ arveldusarvelt temale Q poolt edastatud OÜ O arve Jõekäärus asetleidnud sushikoolituse eest. Järgnevalt tasus ta U poolt lähetatud B OÜ (kustutatud) arve, mille selgitusse oli märgitud „müügitugi
  47. poolaastal“.
  48. Kohus peab A. Tšistjakovi ütlusi sündmuste käigu kohta üldjoontes usaldusväärseks. Kohtu hinnangul soovis küll süüdistatav vältida selle tunnistamist, et ta oli juba enne koolituse toimumist teadlik sellest, et OÜ F nimel esitatakse PRIA-le ebaõigeid andmeid sisaldav pakkumus, kuid möönis siiski lõppkokkuvõttes, et sellekohast infot sisaldav jutt Qga oli ka enne
  49. juuni
  50. Kohtu hinnangul saab järeldada, et süüdistatav andis nõusoleku n-ö muudetud pakkumuse kasutamiseks projektis juba enne projektitaotluse esitamist PRIA-le
  51. aprillil 2014, isegi kui ta ei teadnud n-ö muudetud pakkumuse täpseid detaile. Nimelt ei ole usutav, et PRIA-le esitatakse OÜ F nimel valeandmetega pakkumus ilma sellest äriühingu esindajat teavitamata – PRIA võinuks OÜ-ga F kontrolliks ühendust võtta ja ka tulevikus ei oleks sel juhul projekti tingimuste täitmine kindel. Seda kinnitab kohtu hinnangul ka Clt (või vähemalt nii on meilis väidetud)
  52. aprillil 2014 A. Tšistjakovi kasutuses olnud meiliaadressile saadetud meil, milles on 10 lakooniliselt märgitud, et on „vormistatud pdf“ ja millele on lisatud PRIA-le esitatud näiliselt OÜ F poolt tehtud pakkumus.
  53. Täiendavalt kinnitab PRIA-le esitatud andmete ebaõigsust
  54. novembri
  55. a asitõendi vaatlusprotokoll, milles vaadeldi U e-postkasti sisu. Sellest nähtub, et
  56. juunil 2015 saatis U meiliaadressile xxx e-maili pealkirjaga „arvetest veel“ ja mille sisus pöördutakse Anne poole ja selgitatakse, et kirja lisas on B OÜ (kustutatud) arve ning tuuakse välja ka arvutus „kuidas summad kujunesid“. Kirjast selgub, et Jõekääru tegelik kulu oli koos käibemaksuga 1473,60 eurot, sellele lisanduvad arve Jaapani kokkadelt 576,20 eurot ja B OÜ (kustutatud) arve 5410,83 eurot (tõendite kd 3, lisa 69, tl 248 ja 248 pöördel). A. Tšistjakov kinnitas kohtuistungil antud ütlustes, et kasutab muu hulgas meiliaadressi xxx. Samuti nähtub F OÜ ka B OÜ (kustutatud) pangakontode väljavõttest, et F OÜ kandis
  57. juunil 2015 B OÜ-le alguses 510,83 ja seejärel 500 eurot ning
  58. juulil 2015 4400,83 eurot, mis võeti seejärel sularahas välja (tõendite kd 8, tl 40 ja tõendite kd I, tl 191- 191 pöördel).
  59. Eelnevast tulenevalt esitati PRIA-le valeandmed nii Jaapani projekti taotluses kui ka kuludeklaratsioonis, luues PRIA-le ekslik ettekujutus, justkui oleks Eesti koolitusmooduli korraldanud ja läbi viinud F OÜ, kes tegelikult pakkus vaid majutuse, toitlustuse ja koolitusruumide rendi teenust ning seda ka odavamalt, kui PRIA-le esitatud dokumentides kajastus (kui PRIA-le esitatud arvel liita majutus, toitlustus ja koolitusruum, on summa tunduvalt suurem ja seda isegi arvutades sinna sisse Jaapani kokkade arve, mis võiks teoreetiliselt olla toitlustuse osa). Tegemist on kohtu hinnangul soodusrelevantsete andmetega, sest analüüsitud tõenditest ilmneb selgelt, et väidetav teenuse tasu ei vastanud tegelikkusele. Kohus märgib täiendavalt, et isegi olukorras, kus B OÜ-l (kustutatud) olnuks mingi tegelik roll Eesti koolitusmooduli läbiviimisel, ei olnud PRIA-l esitatud andmete pinnalt võimalik seda kontrollida. Igal juhul aga välistanuks D OÜ (kustutatud) puhul B OÜ (kustutatud) teenuste ja nendega seotud kulu abikõlblikkuse meetmemääruse § 7 lg 1 p 21, kuna tegemist olnuks tulumaksuseaduse § 8 lg 1 p 5 ja 7 tähenduses seotud isikutega (C oli mõlema ainuosanik ja juhatuse liige).
  60. Kohtu hinnangul ei ole kahtlust ka selles, et C, kes allkirjastas nii PRIA-le esitatud taotluse kui ka kuludeklaratsiooni oli teadlik sellest, et esitab valeandmeid. Esmalt on tegemist B OÜ (kustutatud), kellele A. Tšistjakov kandis pärast koolitust raha tagasi, juhatuse ainuliikme ja osanikuga (tõendite kd 4, tl 8-10). Samuti nähtub kriminaalasjas kogutud tõenditest, et nn Jaapani projekti korraldamisega tegutsesid lisaks Cle ka Q ja U, kellel oli samuti tahtlus valeandmete esitamise suhtes. Kuigi praeguse kriminaalasja raames puudub kohtul vajadus üksikasjalikult analüüsida iga täideviija panust, kuna kohus ei lahenda nende vastutuse küsimust, nõustub kohus süüdistuse etteheitega, mille kohaselt tegutsesid nimetatud isikud soodustuskelmuse toimepanemisel ühiselt ja kooskõlastatult.
  61. Nimelt Q sülearvutis leitud meilide vaatlusprotokolli (vt tõendite kd 7,
  62. juuli
  63. a asitõendi vaatlusprotokoll) lisas 162 toodud kirjavahetusest nähtub, et
  64. aprillil 2014 edastab Q U e-posti aadressile nn Jaapani projekti lühikirjelduse, milles sisaldub projekti kahe erineva mooduli kirjeldus, kusjuures juba algselt oli Eesti mooduli käigus väga olulisena planeeritud nii U (s.o U) kui ka Q roll, kes kahepeale kokku pidid korraldama ike jime teooria koolituse, ike jime 11 esmatootmisskeemide koostamise, umami teooria ja töötoa ning samuti otseturundusstrateegiaalase koolituse osa. Kohus peab usutavaks, et kõnealune e-kiri on Q poolt saadetud Ule, sest see on kaasas hilisema kirjavahetusega, mis on toimunud e-posti aadressi xxx ja Q vahel. Eelnimetatud e-posti aadressi xxx on kriminaalasja materjalidest nähtuvalt kasutanud isik, kes on enda e-kirjade lõppu pannud „t. U“ (vt ka sama vaatlusprotokolli lisa 167).
  66. juuli
  67. a asitõendi (Q sülearvuti) vaatlusprotokolli lisast 177 (tõendite kd 7, tl 149150 ja
  68. novembri
  69. a asitõendi (U e-postkasti sisu) vaatlusprotokolli lisast 87 (tõendite kd 3, tl 273 ja 273 pöördel) nähtub, et OÜ F nimelt esitatud hinnapakkumine liikus esmalt U ja Q postkasti KVlt
  70. aprillil 2014 kell 15:
  71. Sealjuures on dokumendi koostajaks märgitud A. Tšistjakov ning hinnapakkumise summaks 8040 eurot. Samal päeval kell 16:30 edastab Q Ule ja KVle info Jaapani reisieelarve suuruse, K OÜ, mille ainsaks osanikuks ja juhatuse liikmeks on Q ise (tõendite kd 1, tl 133-134), pakkumuse ning Eesti koolitusmooduli (Jõekääru) eelarve kohta (tõendite kd 7, vaatlusprotokolli lisad 178–180). Seejuures on ta Eesti mooduli maksumuseks märkinud 8028 eurot. Seejärel saadab U Qle ja KVle tagasi väidetavalt OÜ F hinnapakkumise, millel summaks peal juba seesama 8028 eurot (tõendite kl 7, lisa 181). Sama vaatlusprotokolli lisast 164 nähtub, et 28.04.2014 kell 12:07 edastas Q Ule OÜ F hinnapakkumise veelgi muudetud versiooni, millel seekord summana kirjas 8542,80 eurot. Sama e-kirjaga on Q edastanud A. Tšistjakovi e-posti aadressi. C kasutuses olevate postkastide xxx ja xxx vaatlusprotokollist nähtub, et U edastas selle info koos hinnapakkumisega D OÜ (kustutatud) üldmeilile xxx (tõendite kd 4, lisa 79, tl 316 pöördel - 317), kust see saadeti koheselt edasi ka A. Tšistjakovile aadressile xxx (tõendite kd 4, lisa 78, tl 315 pöördel - 316). Tegemist on sama hinnapakkumise versiooniga, mis esitati lõpuks
  72. aprillil 2014 projektitoetuse taotluse materjalidega ka PRIA-le (tõendite kd 1, tl 95). Samuti leiti Q arvuti vaatlusel fail nimega „Hind_Eesti Moodul_F.xls“, millest nähtub veel üks näiliselt A. Tšistjakovi poolt OÜ F nimel koostatud hinnapakkumine summas 8865,60 eurot, mis on viimati muudetud
  73. aprillil 2014 kell 20:01 kasutaja „liis“ poolt (tõendite kd 6, tl 56 ja lisa 34 – tl 127).
  74. Seega nähtub eelnimetatud tõenditest, et kuigi OÜ F tegeliku panuse (s.o. toitlustus, majutus, ruumid) maksumus püsis muutumatuna (1349 eurot ilma käibemaksuta), tegelesid nii U kui Q aktiivselt OÜ F hinnapakkumise redigeerimisega. PRIA-le esitatud F OÜ hinnapakkumise lõpliku versiooni koostas Q, kes saatis selle teadmiseks ja edasisaatmiseks Ule. Viimane omakorda saatis hinnapakkumise edasi D OÜ meilile ja sealt saadeti see A. Tšistjakovile. Seega olid meilivahetuse osalised teadlikud sellest, et tegemist ei ole A. Tšistjakovi esitatud pakkumusega ja selles esitatud summasid sai muuta vastavalt enda soovile.
  75. Q oli ka süüdistatava A. Tšistjakovi ütluste kohaselt Jõekäärus toimunud koolituse organiseerijaks, kes algselt A. Tšistjakovi poole koolituse korraldamise sooviga Jõekäärus pöörduski ning kellelt sai A. Tšistjakov info, et enamus F OÜ-le D OÜ-lt (kustutatud) laekuvast rahast tuleb edasi kanda B OÜ-le (kustutatud). Viimane fakt on tõendatud ka kirjavahetusega, täpsemalt näiteks Q meilide vaatlusprotokollis (tõendite kd 7, lisa 147) esitatud Q e-kiri. B OÜ (kustutatud) arve edastas A. Tšistjakovile U (nii vaatlusprotokolli kui ka A. Tšistjakovi ütluste kohaselt). B OÜ (kustutatud) ise – nagu ka eelnevalt tuvastatud – oli aga Cle ainuisikuliselt 12 kuuluv ning tema poolt juhitav äriühing ja tema allkirjastas taotlused. Eelnevaga on seega tõendatud kõigi kolme soodustuskelmuse kaastäideviija teadlik panus valeandmete esitamisse.
  76. Isikute ühine ja kooskõlastatud tegevus jätkub ka kuludeklaratsiooni ettevalmistamisel: Q otsib välja ja edastab vajalikud materjalid, tegevust koordineerib C, kuid lõppsõna kokkupandud dokumentide kontrolliks jääb Ule. Nii liikusid Cle Q kaudu F OÜ hinnapakkumine (
  77. juuli
  78. a vaatlusprotokoll, tõendite kd 7, lisa 134 ja
  79. veebruari
  80. a vaatlusprotokoll, tõendite kd 4, lisa 62) ja Eesti koolitusmooduli programm (vastavalt tõendite kd 7, vaatlusprotokolli lisa 137 ja tõendite kd 4, vaatlusprotokolli lisa 58). Juba eespool käsitletud F OÜ arve nr 146, mis jõudis D OÜ (kustutatud) üldmeili kaudu Cni
  81. juunil 2015 MS Excel formaadis (tõendite kd 4, vaatlusprotokolli lisa 70), saadab C
  82. augustil 2015 Qle .pdf formaadis ning palub uuesti üle vaadata (tõendite kd 7, vaatlusprotokolli lisa 135 ja tõendite kd 4, vaatlusprotokolli lisa 61).
  83. augustil 2015 päeva lõpus esitab C KVle, Qle ja Ule ülevaate juba olemasolevatest materjalidest ning loetleb üles need, mis on vaja veel hankida (tõendite kd 7, vaatlusprotokolli lisa 140; tõendite kd 4, vaatlusprotokolli lisa 56; tõendite kd 3, vaatlusprotokolli lisa 65 – seega on sama kiri leitav nii C, Q kui ka U kasutuses olnud postkastidest). Järgmisel päeval, s.o
  84. augustil 2015, võtab C taas ühendust Q, KV, RV ja Uga ning jagab kätte tööülesanded, kes peavad millised puuduolevad materjalid hankima (tõendite kd 7, vaatlusprotokolli lisa 141). Muu hulgas saadab Q aruande ka Eesti koolitusmooduli kohta ning ühtlasi ka Jaapani koolitusmooduli programmi (tõendite kd 4, vaatlusprotokolli lisa 52). Sama päeva õhtul esitab C juba allkirjastatud kuludeklaratsiooni veel ülevaatamiseks Ule (tõendite kd 3, vaatlusprotokolli lisa 63) ning seejärel edastab D OÜ (kustutatud) üldmeili alt PRIA-le, teavitades sellest ka KV, Ut ja Q (tõendite kd 7, vaatlusprotokolli lisa 152; tõendite kd 4, vaatlusprotokolli lisa 51 ja tõendite kd 3, vaatlusprotokolli lisa 62).
  85. Seega on kohtu hinnangul tuvastatud, et PRIA-le projektitaotluses ja seejärel kuludeklaratsioonis on kavatsetusega esitatud valeandmeid OÜ F osutatud teenuste kohta, mille tagajärjel tehti D OÜ-le tasuta väljamakse avalikest vahenditest ja tegu on toime pandud kaastäideviimise vormis, s.o tegu vastab soodustuskelmusele KarS § 210 lg 2 tähenduses. A. Tšistjakovi tegu (kaasaaitamine)
  86. Järgnevalt hindab kohus, kas A. Tšistjakovi tegu vastab soodustuskelmusele kaasaaitamise tunnustele KarS § 210 lg 2 - § 22 lg 3 tähenduses.
  87. Süüdistuse kohaselt aitas A. Tšistjakov kaasa soodustuskelmusele nii aineliselt, füüsiliselt kui ka vaimselt. Aineline kaasabi seisnes OÜ F nimel ebaõige pakkumise koostamisega nõustumises ja OÜ F nimel ebaõige arve koostamises ning selle esitamises. Füüsiline kaasabi hõlmas osalemist läbirääkimistes, kuidas Jõekääru (OÜ F) esitatava ebaõige arve alusel laekuvat raha jagada, F OÜ võltsitud arve tasumise vastuvõtmisega nõustumises ja võltsitud arve alusel laekunud summade edasikandmises vastavalt eelnevatele kokkulepetele. Vaimne kaasabi seisnes täideviijate tahte tugevdamises, mis omakorda väljendus selles, et A. Tšistjakov nõustus F OÜ nimel ebaõige pakkumuse ja arve koostamisega ning koolitusraha läbikandmisega F OÜ konto kaudu. Seega põimuvad süüdistuses eristatud kaasabi liigid 13 omavahel ja puudutavad tervikuna OÜ F nimel pakkumuse ja arve esitamise ning tasumisega seotud asjaolusid, mistõttu kohus käsitleb neid koos.
  88. Alustada tuleb PRIA-le esitatud pakkumuse kujunemise asjaoludest. A. Tšistjakov andis kohtumenetluses ütlusi, mille kohaselt ta ei ole F OÜ nimel ebaõiget hinnapakkumist koostanud ja sai selle esmakordselt Q käest vahetult enne arve koostamist juunis
  89. Seejärel prokuröri küsimustele vastates möönis süüdistatav siiski, et Qga oli pärast algse pakkumuse koostamist juttu „ühispakkumusest“, kuhu oleks F OÜ nime alt lisatud ka teiste isikute osutatud teenused. Kohtu hinnangul ei ole kriminaalasjas tõepoolest tõendeid selle kohta, et A. Tšistjakov oleks PRIA-le esitatud pakkumust sel kujul ise koostanud. Küll on aga kohtu hinnangul tuvastatud, et A. Tšistjakov teadis vestlustest Q kõige hiljemalt alates
  90. aprillist 2014, kui tema meiliaadressile edastati PRIA-le saadetud pakkumus (seega enne taotluse esitamist PRIA-le) teadlik sellest, et F OÜ nimel on koostatud ebaõige sisuga pakkumus. Kohtu hinnangul on ka usutav, et PRIA-le poleks esitatud sellekohast pakkumust ilma F OÜ esindajaid teavitamata ja nende kasvõi nõusolekut saamata. Kohus leiab, et ainelise kaasaaitamisena on iseenesest tõlgendatav ka nõusolek kasutada pakkumuse esitamisel enda äriühingu rekvisiite, luues mulje, et pakkumuse esitaski see äriühing ehk F OÜ. Lisaks leiab kohus, et isegi kui eitada selles olukorras ainelist kaasabi, kuna tegemist ei ole vahetult vahendi või objekti andmisega, siis igal juhul on tegemist vaimse kaasabiga. Kuna A. Tšistjakov nõustus sellise pakkumuse esitamisega ja väljendas seda enda ütluste kohaselt ka Qle, kui viimane teavitas teda vajadusest lisada pakkumusse F OÜ osutatavate teenuste alla ka teiste isikute teenuseid (selline nõusolek on tuletatav ka asjaolust, et pakkumus saadeti ka A. Tšistjakovi kasutatavale meilile xxx
  91. aprillil 2014 ehk vahetult enne taotluse esitamist), siis on see tegu käsitatav täideviija(te) tahte tugevdamisena, sest täideviijad said olla kindlad, et sellise valeandmetega pakkumuse esitamine ei tule välja OÜ F kaudu.
  92. Samuti on kohtu hinnangul tuvastatud, et A. Tšistjakov tegutses aktiivselt seoses PRIA-le ebaõige arve esitamisega, rääkides läbi selle tingimusi ja esitades arve D OÜ-le aidates seega ka oma tegevusega kaasa soodustuskelmuse toimepanemisele. Kohus ei pea siinkohal vajalikuks eraldi välja tuua arve tasumise aktsepteerimist, kuna kohtu hinnangul on see hõlmatud vastava arve esitamisega. Nimelt nagu tuvastatud mõlema süüdistatava ütlustega, siis dokumentatsiooniga ja raamatupidamisega tegeles F OÜ-s A. Tšistjakov. Dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et palve A. Tšistjakovile F OÜ nimel arve koostada tuli Qlt 29.06.2015 meilitsi ühes konkreetse juhisega, mida arvele kirjutada. Seejärel küsis Anne Tšistjakov Qlt veelkord üle, kas arve tekst on sama mis pakkumuses, ja palus saata talle meiliaadressi (tõendite kd 7, vaatlusprotokolli lisa 150). A. Tšistjakov saatis enda meililt 29.06.2015 xxx meiliaadressile ka MS Exceli vormingus F OÜ nimelt koostatud arve nr 146 kuupäevast 29.06.2015 summas 8542,80 eurot, mis sisaldas erinevaid teenuseid, sh koolituskava koostamist, koolituse läbiviimist ja modereerimist, mida nagu tunnistasid süüdistatavad kohtus, nemad ei osutanud (vt tõendite kd 4, vaatlusprotokolli lisa 70-71). Arvele oli A. Tšistjakov küll koostajana märkinud Xi, kuid süüdistatavad kinnitasid kohtus, et selline oli F OÜ puhul arve blankett ning ka arusaam sellest, kelle nimi peab arvelt nähtuma. Süüdistatav A. Tšistjakov andis ütlusi, mille kohaselt koostas ta vastava arve ja esitas selle D OÜ-le. 14
  93. Pärast arve esitamist aitas A. Tšistjakov soodustuskelmuse toimepanemisele kaasa ka seeläbi, et ta nõustus Q juhistega arve nr 146 alusel F OÜ arvelduskontole kantud raha edasi maksmisega OÜ O ja OÜ-le B ja talitas vastavalt nendele juhistele. Süüdistatav kinnitas oma ütlustes, et ta teadis, et F OÜ poolt on vaja koolituse rahastajale esitamiseks ühist arvet, kuid osad teenused soetab tegelikult klient ise. Ta arutas seda Qga ja oli sellise olukorraga päri. Seejärel tegutses ta vastavalt juhistele, esmalt koostades ja saates D OÜ-le F OÜ arve. Seejärel tasus ta F OÜ nimel ära temale Q poolt edastatud OÜ O arve Jõekäärus asetleidnud sushikoolituse eest. Ning viimaks võttis ta vastu ning tasus U poolt lähetatud B OÜ arve, mille selgitusse oli märgitud „müügitugi
  95. poolaastal“. Seda kinnitavad ka dokumentaalsed tõendid, mille kohaselt
  96. juunil 2015 saatis Q A. Tšistjakovile e-kirja (tõendite köide 7, vaatlusprotokolli lisa 147), kus tõi välja järjekorra, kuidas tuleb edaspidi arvete esitamisel ja arveldamisel tegutseda. A. Tšistjakov vastas kirjale, milles palus saata talle meiliaadress ja küsides: „kas arve tuleb sama, mis pakkumises“, selgitades, et muidu ta ei saa asju ära teha (vt tõendite köide 7, lisa 150). Teiseks nähtub F OÜ pangakonto väljavõttest, et 29.06.2015 laekus Fle D OÜ-lt 8542,80 eurot. Samal päeval tasutakse OÜ F arvelduskontolt OÜ O arve summas 576,20 eurot ning tehakse ka kaks ülekannet summades 510,83 ja 500 eurot OÜ-le B viitega arvele nr
  97. Lõplik OÜ B arve tasumine leiab aset 01.07.2015 ning seda summas 4400,83 eurot (tõendite köide 8, tl 39 pöördel- 40), Et mõlemad F OÜ kontolt tasutud arved (OÜ O ja OÜ B) ning juhised nende tasumiseks laekusid otse A. Tšistjakovi elektronpostkasti, ei jäägi ruumi kahtlusele, et F OÜ konto tehingud tegi just tema.
  98. Ühtlasi nõustub kohus sellega, et esitades D OÜ-le valeandmetega arve ja OÜ-le F kantud raha edasikandmisega OÜ O ja B OÜ-le tugevdas A. Tšistjakov täideviijate tahet kelmuse toimepanemisel, kinnitades, et sel viisil OÜ F kasutamine n-ö skeemis on võimalik. Kui A. Tšistjakov OÜ F esindajana ei oleks nõustunud kohtumenetluses tuvastatud viisil arve esitamisega ja raha edasikandmisega pidanuks täideviijad otsima muud viisi koolituse korraldamiseks ja vähemalt sel kujul soodustuskelmuse toimepanemisest loobuma.
  99. Järgnevalt analüüsib kohus, kas A. Tšistjakov tegutses kaasabi osutamisel vähemalt kaudse tahtlusega ja kas ta oli vähemalt kaudne tahtlus teo asjaolude suhtes. Kaasaaitamise subjektiivse koosseisu realiseerimiseks peab kaasaaitajal olema nn kahekordne tahtlus. Kohtu hinnangul on eespool tuvastatud, et A. Tšistjakov teadis juba enne PRIA-le taotluse esitamist, aga igal juhul hiljemalt alates
  100. aprillist 2014, et F OÜ nimel on koostatud ebaõigeid andmeid sisaldav pakkumus, samuti oli ta teadlik esitatavas arves ebaõigete andmete sisaldumises ja iseenesest mõistetavalt ka sellest, et kannab edasi raha teisele osaühingutele. Nagu eespool kirjeldatud, teadis A. Tšistjakov väga hästi, milliseid teenuseid F OÜ tegelikult koolituse läbiviimise tarvis osutas ning milline on F OÜ teenuste hind. Vaatamata sellele koostas ta arve, mis sisaldas hoopis teisi hindu teenustele, mida F OÜ reaalsuses osutas. Lisaks sisaldas arve ka teenuseid, mida F OÜ ei osutanud ega ka ise ei soetanud, vaid mille osas oli A. Tšistjakovi ja Qi vahel olemas kokkulepe, et need näidatakse PRIA-le F OÜ-lt soetatuna. Ebaõige arve koostamist A. Tšistjakov kui ka ei soovinud, siis vähemalt möönis, s.t suhtus sellesse ükskõikselt. Analoogne on olukord F OÜ kontolt raha läbikandmisega. A. Tšistjakov teadis, et F OÜ ebaõige arve tasutakse D OÜ poolt F OÜ kontole ning nõustus sellega. Samuti 15 teadis ta vähemalt alates
  101. juunist 2015, et laekuva raha arvelt tuleb A. Tšistjakovil kanda need kulud, mida soodustuskelmuse täideviijad on talle ette öelnud. Kui ta ka ei soovinud seda, siis vähemalt nõustus ta olukorraga ehk möönis seda. Seega pani süüdistatav kaasaaitamisteo toime vähemalt otsese tahtlusega. Kohus märgib seejuures, et A. Tšistjakovi ütlus selle kohta, et ta uskus Q selgitusi selle kohta, et üks pakkumus ja arve on PRIA nõue ning teisiti ei saagi rahastust taotleda, ei välista iseenesest isiku tahtlust teo toimepanemiseks, vaid on hinnatavad vaid teo keelatusest teadmise tasandil, kus kohus seda väidet analüüsibki.
  102. Kohus leiab, et A. Tšistjakov kujutas vähemalt üldjoontes ette ka põhiteo asjaolusid. Nimelt möönis süüdistatav ise oma kohtus antud ütluses, et teadis, et F OÜ-lt koolituse soetamist näidatakse PRIA-le. Ise PRIA-lt F OÜ-le toetust taotlenuna (vt tõendite kd 9) sai A. Tšistjakov aru, et PRIA-le esitatakse andmed ja dokumendid selleks, et saada rahastust. Isegi kui A. Tšistjakov ei olnud detailselt kursis PRIA-lt toetuse taotlemise protsessi üksikasjade ja vastava regulatsiooniga, pole vähimatki põhjust kahelda, et argiteadvuse tasemel sai ta vägagi hästi aru, et rahastajale tuleb esitada õiged andmed osutatava teenuse sisu ja maksumuse kohta. Kuna just tema vastutas OÜ-s F ka arvete väljastamise eest oli ta teadlik ka raamatupidamise üldpõhimõtetest, mille kohaselt arvele tuleb kanda õigeid andmeid. Seega hõlmas A. Tšistjakovi tahtlus ka D OÜ kui toetuse taotleja nimelt Q, U ja C poolt toime pandud põhiteo, s.o soodustuskelmuse ebaõigussisu. Sealjuures on oluline, et kaasaaitaja tahtlus ei pea ulatuma põhiteo detailideni. A. Tšistjakov ei pruukinud teada, milline on Q, ja C teopanus, nendevaheline tööjaotus, regulatsioon, mida toetuse taotlemisel rikutakse, ent ta sai kindlasti aru, et PRIA rahastuse saamiseks esitatakse eelnimetatud isikute poolt PRIA-le valeandmed ning suhtus sellesse vähemalt ükskõikselt. Seega oli tal teo suhtes vähemalt kaudne tahtlus. Seega kaasaaitajalt nõutav kahekordne tahtlus on A. Tšistjakovi puhul täielikult tõendatud.
  103. Seega on A. Tšistjakovi tegevuses on tõendatud soodustuskelmusele tahtliku kaasabi osutamise objektiivne ja subjektiivne koosseis. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid tema teos ei esine, kuid kaaluda tuleb, kas süüdistatav sai aru oma teo keelatusest KarS § 39 tähenduses. Süüdistatav ise kinnitas kohtuistungil, et lähtus Qi ütlustest selle kohta, et sel kujul pakkumuse ja arve esitamine oli PRIA nõue, mistõttu ei pidanud ta oma tegu keelatuks. Muu hulgas väitis A. Tšistjakov, et ta ei osanud OÜ B (kustutatud) arve selgituses näha midagi taunimisväärset. Ta küll möönis, et OÜ B (kustutatud) ei osutanud OÜ-le F müügitoe teenust, s.t ei edendanud F OÜ teenuste müüki. See ei tekitanud temas siiski mingeid kahtlusi, sest oli selgitus, et B OÜ teeb „koolitused ja asjad“. Ta uskus Q selgitust, et PRIA-le tuleb esitada üks pakkumus ja üks arve.
  104. Kohus leiab, et A. Tšistjakov, olles varem ise F OÜ nimel tegelenud PRIA kaudu toetuse taotlemisega, sai väga hästi aru, et kui on vaja ühte arvet, siis enne kui arvet üldse esitada saab, peab PRIA-le esitama mitmeid dokumente toetuse määramiseks, sh hinnapakkumise. Süüdistatava selgitus ei riimu A. Tšistjakovi enda ütlusega osas, kus ta kõneles F OÜ-le toetuse taotlemisest. Nimelt mainis A. Tšistjakov, et F OÜ toetuse saamise tarvis hankis hinnapakkumised just tema. F OÜ projektitoetuse taotlusdokumentidest ilmneb, et F OÜ esitas PRIA-le toetust taotledes 8 erinevat hinnapakkumist, kusjuures iga hinnapakkumine puudutas eraldiseisvat asja, nt suitsuahju, pliiti, korvpalliväljakut jne. Sarnaselt, nagu F OÜ küsis erinevate asjade jaoks hinnapakkumisi erinevatelt koostööpartneritelt, võinuks ka D OÜ PRIAlt toetust taotledes küsida eraldi hinnapakkumist koolitusruumide rendi ning majutuse ja 16 toitlustuse tarvis F OÜ-lt ning teist hinnapakkumist kelleltki teiselt koolituse sisulise poole läbiviimiseks. Oluline on siinjuures ka ajaline mõõde. OÜ F projektitoetuse taotlus anti sisse juulis 2013, samas kui D OÜ taotluse tarvis hinnapakkumise koostamine toimus aprillis
  105. Selleks ajaks oli A. Tšistjakovil olemas värske kogemus PRIA-lt toetuse taotlemisega. Igal juhul leiab aga kohus, et isegi võimalik eksimus ei olnud süüdistatava jaoks kuidagi vältimatu – kõige lihtsam oleks selles küsimuses pöörduda PRIA poole, kes saanuks A. Tšistjakovile hõlpsasti selgitada vajadust esitada asutusele õigeid andmeid. Lisaks nagu eespool mainitud, on valeandmetega arve esitamine vastuolus raamatupidamise algtõdedega. Kohtu hinnangul ei ole seetõttu usaldusväärne ka A. Tšistjakovi selgitus, et OÜ-le F teenuseid osutav raamatupidaja KS ütles talle, et sisult vale selgitus B OÜ arvel on „sobiv“ või vähemalt ei ole ka süüdistatav ise avanud seesuguse „sobivuse“ tähendust. Seega ei esine A. Tšistjakovi käitumises ka süüd välistavaid asjaolusid.
  106. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes

§ 306, 309 lg-st 3 ja § 311-313 mõistab kohus A. Tšistjakovi süüdi Kar

S § 210 lg 2 - § 22 lg 3 järgi. Karistus 36. KarS § 210 lg 2 näeb karistusena ette rahalist karistust või vangistust kuni 5 aastani. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS §-s 56 sisalduvatest üldpõhimõtetest. Kohtu hinnangul on A. Tšistjakovi süü suurus keskmisest väiksem, võttes arvesse, et OÜ F teenis teo toimepanemisel vaid tavapärast teenuse osutamisega seotud tulu ja ka täideviijate saadud soodustuse summa OÜ-d F puudutavas osas ei olnud väga suur (ka OÜ D saadud soodustus tervikuna jääb muu hulgas alla suure kahju määra KarS § 121 p 2 tähenduses). Kuigi kohtuistungil ei kahetsenud A. Tšistjakov ühemõtteliselt teo toimepanemist, kinnitas ta siiski, et edaspidi teeb arveid ainult reaalsete andmetega ehk mis teenuseid ta ise on osutanud. Muid karistust suurendavaid ja kergendavaid asjaolusid ei esine. A. Tšistjakov ei ole varem ega ka pärast teo toimepanemist kuritegude toimepanemise eest karistatud (tõendite kd VI, tl 1). Ka prokuratuur on varasemalt pidanud võimalikuks süüdistatava suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist

§ 202alusel (vt kohtutoimik, kd 1, tl 89-96).

Teo toimepanemisest on praeguseks möödunud peaaegu 7 aastat. Kõik eeltoodut arvestades tuleks A. Tšistjakov karistada rahalise karistusega, mis jääks alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 120 päevamäära ulatuses. Lisaks aga võtab kohus arvesse käesolevas asjas kohtumenetluse pikkust. Praeguses asjas edastati süüdistusakt kohtusse detsembris 2018 (vt kohtutoimik kd 1, tl 1-56). Seoses kohtunik Raedla pensioneerumisega, jagati kriminaalasi ümber kohtunik Partsile, kes andis süüdistatavad kohtu alla 8. oktoobril 2019 (kohtutoimik, kd 1, tl 69-71). Praeguses kohtuasjas (1-21-360) kestab kohtumenetlus alates 8. veebruarist 2021, mil toimus korraldav istung. Samas ei toimunud kriminaalmenetlust Xi ja A. Tšistjakovi suhtes ajavahemikus 16. juuni 2020 – 18. jaanuar 2021 nende suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu

§ 202

alusel ja kriminaalmenetlus uuendati süüdistatavate poolt kohustuste täitmata jätmise tõttu (vt kohtutoimik, kd 1, tl 109-110). Seda arvesse võttes ja juhindudes

§ 306p-st 61 tuleb kohtu hinnangul karistada A.

Tšistjakov rahaline karistus 80 päevamäära ulatuses, lähtudes miinimumpäevamäära suurusest 10 eurot (tõendite kd VIII, tl 6-7), s.o 800 eurot.

§ 202

lg 6 alusel arvata rahalise karistuse hulka

§ 202

lg 2 p 2 alusel tasutud summa ehk 584 eurot (vt kohtutoimik, kd 1, tl 105-107), s.o lõplik karistus on 216 eurot. 17

  1. Võttes arvesse A. Tšistjakovi sissetulekuid (vt tõendite kd VIII, tl 6-7) KarS § 66 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et Anne Tšistjakovile mõistetud rahaline karistus tuleb tasuda ositi 4 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 54 eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber ja selgitusena: „Anne Tšistjakov, kriminaalasi 1-21-360, rahaline karistus“. Menetluskulud
  2. Seoses õigeksmõistmisega ja juhindudes

§ 175

lg 1 p-st 4 ja § 181 lg-st 1 tuleb jätta riigi kanda Xi määratud kaitsja tasu kokku summas 4866 eurot, sealhulgas määratud kaitsja tasu summas 3070,80 eurot (vt kohtutoimiku kd 1, tl 89-96 ja tl 148; kd 2, tl 26-27, 58 ja 87) kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni

§ 202alusel.

Kohtuasja materjalidest nähtub, et X täitis talle kriminaalmenetluse lõpetamisel

§ 202

alusel määratud kohustuse tasuda menetluskulud, mistõttu selles osas tuleb isikule tasutud summa tagastada (vt nt mutatis mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. oktoobri
  2. a otsus kriminaalasjas nr 1-203046/33, p 51).
  3. Kuna kohus tunnistab A. Tšistjakovi KarS § 210 lg 2 - § 22 lg 3 alusel süüdi, siis

§ 175

lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Anne Tšistjakovilt riigituludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu osaliselt, s.o 3499 euro ulatuses ning teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 876 eurot, kokku 4375 eurot, millest arvata maha

§ 202

lg 2 p 1 alusel tasutud summa 2575 eurot (vt kohtutoimiku kd 1, tl 89-96, kd 2, tl 59-60, 88-89). Tasumisele kuulub seega 1800 eurot. 40.

§ 180lg 3 4.

lause alusel määrata, et menetluskulud summas 1800 eurot tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 150 eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99920700025638 ja selgitus „Anne Tšistjakov, kriminaalasi 1-21-360, menetluskulud ja sundraha.“ 41.

§ 175

lg 1 p-de 2 ja 4 ning

§ 180lg 3 2.

lause alusel tunnistajal seoses kriminaalmenetluses osalemisega tekkinud kulu 67,47 eurot (millele lisandub tunnistaja töötasu hüvitiselt makstud sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse) ja A. Tšistjakovi määratud kaitsja tasu 609,60 euro ulatuses jätta riigi kanda (kohtutoimiku kd 2, tl 59-60 osaliselt). Kohus leiab, et kohtumenetluses kulus osa ajast ka konkreetsetelt isiku tegudega mitteseotud asjaoludele (sh soodustuskelmuse toimepanemise asjaolud, mis ei seondu Jaapani projekti Eesti mooduliga) ja arvestada tuleb ka isiku majanduslikku olukorda (eelnevalt viidatud tõendite kd VIII, tl 6-7 ja süüdistatava enda selgitused kohtuistungil, samuti täitmiskohtuniku kohtumäärustes sisalduvad süüdistatavate selgitused kohustuste täitmata jätmise ja kriminaalmenetluse uuendamisega seoses – kohtutoimiku kd 1, tl 102-108), mistõttu on põhjendatud menetluskulude osaline jätmine riigi kanda. 42. Menetlustoimingu protokollide lisad, s.o CD- ja DVD-plaadid – tuleb jätta kriminaalasja juurde. Kohus leiab, et iseenesest ei eeldagi kriminaalmenetluse seadustik, et vastavad salvestised eraldatakse kohtutoimikust. 18 Elina Elkind Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 19

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.