Obsah (6)

§ 405§ 230§ 4§ 5§ 229§ 162

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Otsuse tegemise aeg ja koht 2. märts 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-14121 Tsiviilasi K. R. hagi Eesti Vaba

) § 124 lg 1 kohaselt 400 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses

§ 405lg 1 alusel.

4. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. 5.

§ 230

lg 1 esimese lause järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendeid oma nõude rahuldamiseks (vt ka Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19 teine lõik).

§ 4

lg 2 kohaselt määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Juhindudes

§ 5

lg-st 1 menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

1. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja ostis 10.05.2021 XXX kauplusest halvaad ning hagejale müüdud halvaapartii kutsuti tagasi.
2. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagejale on tekkinud väidetavalt riknenud halvaa tarbimise tõttu tervisekahju ja kas kostja peab hagejale hüvitama mittevaralise kahju.
3. Vangistusseaduse § 48 lg-s 1 kinnipeetavatele tagatud võimalus osta teatud kaupu tähendab vangla kohustust võimaldada kinnipeetaval astuda vastavatesse 2 tsiviilõigussuhetesse. Kaupade ostmine ise aga toimub eraõiguslikule regulatsioonile alluva müügilepingu alusel (vt Riigikohtu
4. detsembri 2011 otsus haldusasjas nr 3-31-72-11, p 10).
5. Kohtu hinnangul vastab pooltevaheline võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 mõistes. leping müügilepingu tunnustele
6. VÕS § 134 lg 1 järgi võib lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.
7. Seega on lepingulise suhte puhul VÕS § 134 lg 1 järgi mittevaralise kahju hüvitamise nõudeõigus piiratud. Kohus leiab, et kauba müügilepingu puhul võib olla võimalik tervisekahju hüvitamise nõue.
8. Tervisekahjustuse tekitamise korral eeldatakse mittevaralise kahju tekkimist, st kahjustatud isik peab tõendama üksnes kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamist, mitte aga mittevaralise kahju (hingelise ja füüsilise valu) olemasolu (vt Riigikohtu
9. juuni 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-13, p 13).
10. Kannatanu peab seega tõendama rikkumise fakti ja kahju tekitaja vastutuse kannatanule tervisekahju tekitamise eest. Kahju tekitaja vastutuse tekkimiseks tuleb võlaõigusseaduse alusel tuvastada kahju ja VÕS § 127 lg 4 järgi ka põhjuslik seos teo ja kahju vahel (vt Riigikohtu
11. septembri 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 11). Kahju hüvitamise ulatuse kindlakstegemisel tuleb arvestada rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), lepingu rikkumise puhul ka ettenähtavusega (VÕS § 127 lg 3) (vt ülalviidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 13).
12. Kohus on hagejale 28.10.2021 ja 31.01.2022 määrustes selgitanud tõendamiskoormust.
13. Esmalt märgib kohus, Põllumajandus- ja Toiduameti 19.05.2021 läbi viidud kontrolli tulemusena tuvastati, et 11.05.2021 hankijalt XXX saabunud halvaal, mis oli kontrolli hetkel lattu jäänud, esines toodet maitsnud ja tema lõhna hinnanud isikute arvates rääsunud päevalilleõli lõhn ja maitse (tl 45-46). Samas ei ole nimetatud otsusega tuvastatud kauba ohtlikkus tervisele. Pealegi ei pruukinud partii olla muutunud lõhna ja maitsega täies ulatuses. Asjas puudub vaidlus selle üle, et hageja sõi ära järjestikku kolm halvaapakki. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et hageja, tajudes endale tuttava maitse ja lõhnaga maiustusel (halvaal) ebatavalist lõhna ja/või maitset, ei katkesta maiustuse manustamist, vaid sööb väikese vahega järjest ära kolm 210-grammist halvaapakki.
14. Kohtu hinnangul on hageja väide temal tervisekahjustuse ehk toidumürgistuse esinemise kohta jäänud paljasõnaliseks. Kohus nõustub kostjaga, et toidumürgistus on objektiivselt diagnoositav terviseseisund ja seda on võimalik diagnoosida tervishoiuteenuse osutamise käigus. Nii näiteks on bakteriaalse nakkuse teel saadud toidumürgistused rahvusvahelise haiguste klassifikaatori RHK-10 järgi kirjeldatud rühmas A05 (muud baktertoidumürgistused). Hageja ei ole tõendanud, et tal diagnoositi ajavahemikul 11.14.05.2021 toidumürgistus või muu toiduga seotud haigus. 3
15. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja halva enesetunde tõttu meediku poole ei pöördunud. Hageja sõnul pidas ta oma enesetunnet normaalseks magusa liigsöömise tagajärjeks ja ei julgenud distsiplinaarsanktsiooni hirmus vangla tervishoiutöötajate poole pöörduda. Kohus leiab, et hageja väide on arusaamatu, sest kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamine on vangla üks ülesannetest.
16. Kohus selgitab, et hageja subjektiivne arvamus väidetava toidumürgistuse esinemise kohta ei ole tõend

§ 229lg 2 esimese lause tähenduses.

Seega ei ole hageja tõendanud, et talle oleks tekkinud tervisekahju ning järelikult puudub ka põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 tähenduses.

1. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud asjaolusid, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude ning hageja nõue tuleb jätta rahuldamata.
2. Menetluses esitatud muud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad, mis on otsuse põhjendavas osas kajastamata, ei omanud kohtu hinnangul tsiviilasjas lahendamisel sisulist tähtsust, mistõttu kohus neid täiendavalt ei analüüsinud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda (

§ 162lg 1).

Hageja enda menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostja on kinnitanud, et kostjal menetluskulud puuduvad. Seega kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 4