← Eesti

2-21-5806/11

Obsah (12)§ 322§ 326§ 407§ 162§ 138§ 177§ 444§ 415§ 416§ 150§ 169§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kairi Piirisild Otsuse aeg ja koht 20. mai 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-5806 Tsiviilasi X hagi Y vastu pärandi

) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

  1. X esitas 13.04.2021 (täiendatud 04.05.2021 ja 11.05.2021) Harju Maakohtule hagiavalduse Y vastu pärandi sundosa väljanõudmiseks. Hageja palub hagiavalduses mõista kostjalt kui O ja C testamendijärgselt pärijalt sundosa X kasuks 1/6 osa suuruses pärandvarast, s.o 21 760 eurot.
  2. Hagiavalduse kohaselt on hageja O ja C tütar, kes on ülalpidamist saama õigustatud isik tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 97 p
  3. Pärandajad tegid abikaasade vastastikuse testamendi, milles nimetasid pärijaks kostja. Notar väljastas hagejale 01.03.2019 sundosa saaja tunnistuse. Hageja sundosa on 1/6 mõtteline osa pärandist. Kuna pärandvara väärtus on 130 563,86 eurot, on sundosa suurus 21 760,64 eurot.
  4. Rahvastikuregistri kohaselt on kostja kehtiv elukoha aadress xxx. Kohus üritas kostjale menetlusdokumente kätte toimetada viidatud aadressil, kuid dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kohus saatis kostjale menetlusdokumendid ka rahvastikuregistris märgitud lisaaadressile xxx, kuid need tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kohus edastas menetlusdokumendid ka kostja e-posti aadressile xxx, kuid vastuseta. Seega ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohtuistungi sekretär helistas korduvalt ka kostja rahvastikuregistris märgitud telefoninumbril xxxxxx. Telefon kutsus, kuid keegi ei vastanud. Töökoht kostjal puudub.
  5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 326 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kättetoimetamine nimetatud viisil lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt ühel korral ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule

§ 322lg 1 või § 323 kohaselt.

5. Kuna kostja rahvastikuregistrijärgsele elukohale edastatud dokumentide üle andmine ebaõnnestus nii 07.03.2022 kell 09.51 kui ka 11.03.2022 kell 17.08 ning dokumentide üleandmine ei õnnestunud ka

§ 322

lg 1 nimetatud isikule, toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte postkasti panekuga

§ 326

sätestatud korras.

§ 326lg 1 kohaselt loetakse dokument kättetoimetatuks postkasti panemisega.

2 Menetlusdokumendid jäeti kostjale postkasti 14.03.

  1. Seega loetakse menetlusdokumendid kättetoimetatuks 14.03.
  2. Tulenevalt menetlusse võtmise määruses kostjale antud tähtajast (21 päeva), tuli vastus hagiavaldusele esitada 04.04.
  3. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastust esitanud. 6.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsusega.

Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. 7. Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega

§ 162

lg 1 alusel kostja kanda.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist (

§ 177lg 1 p 2).

Kohtu selgitused Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415

lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (

§ 416

). Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (

§ 150lg 31).

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (

§ 169lg 2).

Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.