← Eesti

2-21-10948/18

Obsah (12)§ 100§ 101§ 142§ 145§ 143§ 144§ 65§ 396§ 399§ 397§ 113§ 1131

Tsiviilasi nr 2-21-10948 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 7. juuli 2022. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-10948 Tsiv

) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1, 6 § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja § 113 lg 1 järgi viivist. 16.

§ 142

lg 1 järgi kohustub käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg-te 1 ja 2 ning käenduslepingute p 1.2 kohaselt vastutavad käendajad tagatava kohustuse täitmise eest solidaarselt võlgnikuga, sh kohustuste rikkumisest tulenevate tagajärgede eest, käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma 25 000 euro ulatuses. 17. Kuna kostja II on füüsiline isik, on temaga sõlmitud käendusleping puhul tegemist tarbijakäenduslepinguga (

§ 143lg 1).

Käendusleping on sõlmitud kirjalikus vormis ning kokku on lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Seega ei ole tarbijakäendusleping tühine

§ 143lg 2 ega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 83 lg 1 ja

§ 144lg 2 järgi.

18. Seega vastutavad kostjad II ja III laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt kostjaga I käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma 25 000 euro ulatuses.

§ 65

lg 1 järgi võib hageja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt. 19. Hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevuse kokku summas 14 195,59 eurot, mis koosneb tagastamata laenusummast 13 564,85 eurot, intressidest summas 217,55 eurot, viivistest summas 373,19 eurot ja võlamenetlustasust 40 eurot, ning tasumata põhiosalt viivise 0,05% päevas alates hagi esitamisest kuni põhiosa täieliku tasumiseni. Kostjad ei ole nõude suurusele ega selle arvestuskäigule vastuväiteid esitanud. 20.

§ 396

lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga laenuandja andma laenusaajale rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja I kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel hiljemalt 15.07.2023. Hagiavaldusest nähtub, et alates märtsist 2021 lõpetas kostja I oma lepingujärgsete osamaksete tasumise, mis nähtub 4 hagile lisatud konto väljavõttest. Kostja ütles kooskõlas

§ 399

lg-ga 1 ja laenulepingu pga 9.1.2 laenulepingu erakorraliselt üles alates 18.05.2021, andes eelnevalt kostjatele täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Seoses laenulepingu ülesütlemisega on hagejal õigus nõuda kostjatelt kogu tagastamata laenusumma 13 564,85 euro tasumist. 21.

§ 397lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingu kohaselt oli intressimäär Euribor + 9% aastas. Hagejal on õigus nõuda kostjatelt kuni laenulepingu erakorralise ülesütlemiseni sissenõutavaks muutunud intressi võlgnevuse 217,55 euro tasumist. 22.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Laenulepingu kohaselt oli viivisemäär 0,05% päevas iga maksega viivitatud päeva eest, mida tuleb majandustegevuses sõlmitud lepingu puhul pidada kehtivaks viivise määraks. Hageja on lepingu kehtivuse ajal arvestanud viivist iga üksiku osamakse tasumisega viivitamise eest ning alates lepingu ülesütlemisest kogu tasumata põhivõlalt. Hageja viivisearvestus on seaduslik ja põhjendatud ning hagejal on õigus nõuda kostjatelt 09.07.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 373,19 euro tasumist. 23. Hagiavalduse kohaselt võlamenetlustasu 40 eurot tuleneb hageja hinnakirjast. Tegemist on oma sisult võla sissenõudmiskulude hüvitisega, mida hageja võib nõuda kostjatelt

§ 1131lg 1 alusel. 24. Kooskõlas Ts

MS §-ga 376 võib hageja nõuda hagi esitamiseks ajaks mitte veel sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et kostjatelt II ja III välja mõistetavat viivist tuleb käendaja vastutuse maksimumsummat arvestades piirata.

  1. Riigikohus on küll selgitanud, et käenduslepingus märgitud piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga nt käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete, eelkõige viivisenõude või menetluskulunõuete vastu, st need saab võlausaldaja käendaja vastu esitada ka piirsummat ületavas osas (Riigikohtu 12.03.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-13, p 12). Samuti tuleneb viidatud Riigikohtu otsusest, et tuleb arvestada, millisest õigussuhtest tulenevast raha maksmise kohustusest viivisenõue tulenes. Kui käenduslepingus on kokku lepitud käendaja vastutuse piirmääras, siis võlausaldaja ei saa nõuda käendajalt põhivõlgnikust sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest tulevat viivist, mis ületab kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäära. Küll aga on võlausaldajal õigus nõuda käendajalt sõltumata kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäärast viivist, mis tuleneb käendajast endast sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest.
  2. Kohus märgib, et kuna käenduslepingus ei ole viivises kokku lepitud, siis saaks käendajast endast sõltuva kohustuse täitmisega viivitamise eest nõuda viivist, mis ületab käendaja vastutuse piirmäära,

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Käesoleval juhul ei ole hageja aga hagiavalduses tuginenud kostjate II ja III kui käendajate enda viivitusele. Hagis on tuginetud laenulepingust tulenevate kohustuste rikkumistele, mille eest kostjad II ja III vastutavad käendajatena solidaarselt kostjaga I. Seetõttu leiab kohus, et käendajatelt välja mõistetavat edasiulatuvat viivist tuleb piirata käendaja vastutuse maksimumsummaga.

  1. Eeltoodut arvestades mõistab kohus kostjatelt II ja III hagi esitamise ajaks mitte veel sissenõutavaks muutunud viivise välja mitte rohkem kui 10 804,41 euro ulatuses (25 000 eurot - 14 195,59 eurot). Menetluskulud 5
  2. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
  3. Arvestades hagi rahuldamise ulatust ning asjaolu et hagejal ei ole muid menetluskulusid kui tasutud riigilõiv 700 eurot, mida ta oleks pidanud samas summas tasuma ka hagi esitamisel rahuldatud ulatuses, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud kostjate kanda. Riigilõiv 700 eurot tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista.
  4. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.