Obsah (12)

§ 1002§ 22§ 171§ 31§ 3§ 29§ 1§ 108§ 173§ 176§ 2§ 91

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 21. juunil 2022. a kell 16.50, Tallinn, Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-440

§ 1002lg 1 sätestatud dokumentidega kohtule.

1. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
2. A M’ele võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik A M esitas Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik võtnud kolmandate isikute ees mitmeid kohustusi, mille peamiseks põhjuseks on tema tänaseks surnud abikaasa H M ravikulude katmisse vajadus. Võlgnikul puudub vara ja tema sissetulek ei võimalda võetud kohustusi täita. Võlgniku täitmata laenukohustused kokku on 19 471.50 eurot. võlgnik tunnistab enda püsivat maksejõuetust. Võlgnik palub välja kuulutada tema pankrot. Võlgnik palub end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtus on 21.04.2022 määrustega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Kristo Tederi. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku varaks tema töötasu, mille suurus ei võimalda sellele pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Maksu- ja Tolliameti tõendi kohaselt töötab võlgnik alates 05.01.2022 K OÜ-s, kuid pankrotiavaldusele lisatud seletuskirja kohaselt hetkel jääb võlgniku töötasu alla Eesti Vabariigi kehtestatud miinimumtasu kuus. Võlgnikul on 3 arvelduskontot, millede jääk on -4.75 eurot. Võlgnikule on avatud pensionikonto nr xxx, konto saldo 12.05.2022 seisuga on 0 osakut. Tegemist on II samba pensioniosakutega. Võlgnik on esitanud raha väljavõtmise avalduse 10.01.
3. Väljamaksed teostati septembris
4. a alljärgnevalt: 02.09.2021 A M arvelduskontole nr xxx, summas 3 700.44 eurot, 27.09.2021 A M arvelduskontole nr xxx, summas 110.12 eurot. A M ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Transpordiameti vastuse kohaselt A M nimele on registreeritud sõiduk MERCEDES-BENZ A 140, reg. märk xxx, esmane reg. aasta
5. Sõidukile on seatud 03.12.2021 täiteasjas nr xxx ja 21.02.2022 täiteasjas nr xxx kohtutäitur Hille Kudu poolt käsutamise keeld. Võlgnik ise ei ole sõidukit välja toonud varana. Ajutise halduri hinnangul arvestades sõiduki vanust ja juhul, kui see on jätkuvalt võlgniku valduses (st ei ole romuna lammutusse antud), on selle väärtus 2 2-22-4401 madal või puudub. Sõiduki registrikanne on peatatud ja sellel puudub kohustuslik liikluskindlustus. Võlgniku Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol on rahalisi vahendeid summas 0.00 eurot. Võlgnikule osalusi äriühingutes ei kuulu. Võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 19 471.50 eurot. Võlgniku suhtes on algatatud 4 täitemenetlust: täiteasi nr xxx, tsiviilasi nr 2-21-100014, AS B avalduse alusel summas 6873.23 eurot, kohtutäitur E; täiteasi nr xxx, tsiviilasi nr 2-21127182, F avalduse alusel summas 6 548.70 eurot, kohtutäitur H; täiteasi nr xxx, tsiviilasi nr 2-21-100013, B AS avalduse alusel summas 7 184.66 eurot, kohtutäitur E; täiteasi nr xxx, tsiviilasi nr 2-21-135057, O I OÜ avalduse alusel summas 2 376.70 eurot, kohtutäitur H. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid

§ 22lg 2 p 1 mõistes.

Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgnikul puudub vara, millele saaks pöörata sissenõuet ja täita võlausaldaja kohustusi, samas on võlgnikul kohustusi teadaolevalt summas 19 471 eurot. Seega asub ajutine haldur käesoleval hetkel seisukohale, et võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi. Võlgniku sissetulekutest ei piisa ajutise halduri hinnangul võlgniku kohustuste katmiseks. Võlgniku vara ja kohustuste ülevaatest nähtub, et võlgnik on maksejõuetu, võlgniku osas saadud kohtumäärused on edastatud kohtutäituritele täitmisele. Kokku on võlgniku osas algatatud neli täitemenetlust alates 2021. aastast ning nõuete algsummat ja nõuete jääki võrreldes nähtub, et ilmselgelt ei jätku võlgnikul sissetulekuid ega vara kohustuste tasumiseks. Võlgnik märgib maksejõuetuse tekkimise põhjusena erinevate laenude võtmist, mida ta ei ole olnud suuteline tagastama. Laenude võtmise peamiseks põhjuseks oli tema tänaseks surnud abikaasa H M ravikulude katmise vajadus, arvestades, et nii võlgnik ega tema abikaasa sel perioodil sissetulekuid ei omanud. Võlausaldajate pöördumine kohtu ja kohtutäiturite poole on pannud võlgniku raskesse seisu. Avaldaja on olukorras, kus tal vahendid kohustuste tasumiseks puuduvad ja selline olukord ei ole ajutine. Ajutine pankrotihaldur nõustub võlgniku poolt tooduga. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

Ajutine haldur on tutvunud võlgniku arvelduskontodega ja kogunud andmeid registritest, kuid ei ole selgeid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et esineksid

§ 171

lg 2 sätestatud asjaolud, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuivõrd võlgniku varad ületavad kohustusi ja selline seisund ei ole ajutine.

§ 31lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Vastavalt

§-ile 31 lg 4, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Nimetatust tulenevalt on põhjendatud võlgniku 3 2-22-4401 pankroti väljakuulutamine.

§ 171

lg 1¹ kohaselt, kui esineb käesoleva seaduse § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Antud hetkel ei ole võlgnik esitanud avaldust kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, kuid selle esitamisel ei esine ajutisele haldurile teadaolevalt selgeid PankS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, millest tulenevalt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine võimalik. Juhul kui kohus otsustab võlgniku pankroti välja kuulutada, on ajutine pankrotihaldur nõus jätkama pankrotihaldurina. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 3

lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

§ 171

lg 11 sätestab, et kui esineb

§ 29

lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine

§ 171lõikes 2 sätestatud aluseid.

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Maksu- ja Tolliameti tõendi kohaselt töötab võlgnik alates 05.01.2022 K OÜ-s, kuid pankrotiavaldusele lisatud seletuskirja kohaselt hetkel jääb võlgniku töötasu alla Eesti Vabariigi kehtestatud miinimumtasu kuus, mille suurus ei võimalda sellest kinnipidamisi teha täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võlgnikul on 3 arvelduskontot, millede jääk on -4.75 eurot. Võlgnikule on avatud II samba pensionikonto nr xxx, konto saldo 12.05.2022 seisuga on 0 osakut. Võlgnik on esitanud raha väljavõtmise avalduse 10.01.

1. Väljamaksed teostati septembris
2. a alljärgnevalt: 02.09.2021 A M arvelduskontole nr xxx, summas 3 700.44 eurot, 27.09.2021 A M arvelduskontole nr xxx, summas 110.12 eurot. A M ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Transpordiameti vastuse kohaselt A M nimele on registreeritud sõiduk MERCEDES-BENZ A 140, registrimärgiga xxx, esmane registreerimisaasta
3. Sõidukile on seatud 03.12.2021 täiteasjas nr xxx ja 21.02.2022 täiteasjas nr xxx kohtutäitur H poolt käsutamise keeld. Võlgnik ise ei ole sõidukit välja toonud varana. Ajutise halduri 4 2-22-4401 hinnangul arvestades sõiduki vanust ja juhul, kui see on jätkuvalt võlgniku valduses, on selle väärtus madal või puudub. Sõiduki registrikanne on peatatud ja sellel puudub kohustuslik liikluskindlustus. Võlgniku Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol on rahalisi vahendeid summas 0.00 eurot. Võlgnikule osalusi äriühingutes ei kuulu. Võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 19 471.50 eurot. Võlgniku suhtes on algatatud 4 täitemenetlust. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid ja seetõttu on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi ja võlgniku sissetulekust ei piisa olemasolevate kohustuste täitmiseks. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 19 471.50 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul puudub vara, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning kuna ka tema igakuine sisstulek ei võimalda tal olemasolevad kohustusi täita ja võlgnik tunnistab enda maksejõuetust, siis on võlgnik

§ 1

lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 108

lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

§ 108

lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise tunnuseid. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus.

§ 29

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks.

§ 171

lg 11 sätestab, et kui esineb

§ 29

lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine

§ 171lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot

§ 171lg 11 alusel välja kuulutada.

Kohus selgitab võlgnikule, et

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

§ 2

kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgnik on maksejõuetuse tekkimise põhjusena välja toonud 5 2-22-4401 erinevate laenude võtmist, mida ta ei ole olnud suuteline tagastama. Laenude võtmise peamiseks põhjuseks oli tema tänaseks surnud abikaasa ravikulude katmise vajadus, arvestades, et nii võlgnik ega tema abikaasa sel perioodil sissetulekuid ei omanud. Võlausaldajate pöördumine kohtu ja kohtutäiturite poole on pannud võlgniku raskesse seisu. Avaldaja on olukorras, kus tal vahendid kohustuste tasumiseks puuduvad ja selline olukord ei ole ajutine. Ajutine pankrotihaldur nõustub võlgniku poolt tooduga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab A M, et tulenevalt

§ 91

lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui A M soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Kristo Teder on andnud nõusoleku enda nimetamiseks A M pankrotihalduriks. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 6