Obsah (12)

§ 1002§ 22§ 171§ 31§ 3§ 29§ 1§ 108§ 173§ 176§ 2§ 91

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 21. juunil 2022. a kell 18.10, Tallinn, Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-482

§ 1002lg 1 sätestatud dokumentidega kohtule.

1. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
2. J M’ile võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik J M esitas Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt sai võlgniku maksejõuetus alguse laenude võtmisest
3. aasta kevadel. Võlgnik sattus võlgadesse, sest võttis mitmeid laenukohustusi kuni
4. a suveni. Lõpuks ükski laenufirma võlgnikule enam laene ei andnud ja tänaseks on võlgnik kantud maksehäireregistrisse. Uusi laenukohustusi võttis võlgnik peamiselt sellepärast, et uue laenuga tasuda vanu laenumakseid. Võlgnik elab üksinda sotsiaalkorteris. Ta töötab laeval stjuuardina firmas OÜ H. Lisaks on võlgnikule määratud Eesti Töötukassa poolt osaline töövõime perioodiga 18.12.2020 17.12.
5. Samuti on võlgnikul tuvastatud keskmine puude raskusaste samaks perioodiks. Võlgniku terviseprobleemid on avaldunud lapseeast saadik. Võlgnik mõistis lõpuks millisesse tupikusse ta on sattunud ja suutis lõpuks õe abil pöörduda võlanõustaja vastuvõtule. Võlgnik tunnistab oma püsivat maksejõuetust. Võlgniku sissetulek kuus on keskmiselt 1100 - 1200 eurot, see sõltub töökoormusest. Võlgnik tasub korteriüüri 160 -250 eurot, elektri eest 15 eurot, telekommunikatsioonikulud on ca 50 eurot. Laenukohustusi võlgnik täita ei suuda. Kaks võlausaldaja AS A P võlanõuet on esitatud Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna menetlusse. Võlgnik soovib alustada nö puhtalt lehelt ja saada enda elu kontrolli alla. Ta tunnistab, et laenude võtmisel käitunud mõtlematult ja vastutustundetult, kuna ta ei osanud kunagi ette näha seda, et jääb seetõttu maksejõuetuks. Täitmata kohustusi on võlgnikul kokku 33 091.97 eurot. Vara võlgnikul puudub. Võlgnik tunnistab, et tal ei ole võimalik mitte kunagi sellist võlga tasuda. Võlgnik palub välja kuulutada tema pankrot. Võlgnik palub end vabastada täitmata jäänud kohustustest. 2 2-22-4825 Harju Maakohtus on 21.04.2022 määrustega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Kristo Tederi. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt töötab võlgnik laeval stjuuardina firmas OÜ H. Eesti Töötukassa on võlgnikule määranud osalise töövõime ja tuvastatud keskmine puude raskusaste perioodiga 18.12.2020-17.12.
6. Võlgniku sissetuleku suuruseks kuus on keskmiselt 1100-1200 eurot. Võlgniku varaks on töötasu osas, millele saab pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võlgniku nimel avatud 6 arvelduskontot ja üks väärtpaberikonto. Arvelduskontode jääk oli 471.72 eurot. Väärtpaberikonto jääk on
7. Võlgniku nimel on avatud pensionikonto nr xxx, mille saldo 12.05.2022 seisuga oli 13177,653 SEB Energiline Pensionifond osakut, investeeringu puhasväärtus kokku on 14 988.79 eurot. Nimetatud pensioniosakud on 2 pensionisamba osakud, mida pankrotivara koosseisu arvestada ei saa. J M ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Transpordiameti väljavõtte kohaselt ei ole võlgniku nimele või vastutavas kasutuses sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette liiklusregistris käesoleval ajal registreeritud ja ei ole olnud registreeritud ning võlgnik ei ole muul viisil seotud liiklusregistrisse kantud liiklusvahenditega. Võlgniku Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol on rahalisi vahendeid summas 0.00 eurot. Võlgnikule ei kuulu äriühinguid. Võlgnikule ei kuulu kinnisvara. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 33 364.66 eurot, suurimaks võlausaldajaks on G OÜ nõudega 8312.34 eurot ja AS A P nõuetega kokku 8357.92 eurot. Võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused puuduvad. Ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikuga seonduvad pandiõigused puuduvad. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid

§ 22lg 2 p 1 mõistes.

Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgniku teadaolevate kohustuste suuruseks on 33 365 eurot, kuid vara millele on võimalik pöörata sissenõuet, puudub. Võlgniku sissetulekust, milleks on töötasu ja töövõimetoetus, ei piisa ajutise halduri hinnangul võlgniku kohustuste vähendamiseks, mis võivad ajas seoses kõrvalnõuete ja täitemenetluste kuludega kasvada. Võlgnik märgib maksejõuetuse tekkimise põhjusena mõtlematult ja vastutustundetult erinevate laenude võtmist. Võttes uusi kohustusi vanade kohustuste täitmiseks ja äraelamiseks, ei ole ta neid jooksvalt olnud suuteline täitma. Lisaks on võlgnikul osaline töövõime kaotus, mis ei ole töökoha leidmist ja kohustuste tasumist kergendanud. Võlgnik peab end püsivalt maksejõuetuks ega leia lahendust oma võlakeerise lahendamisele. Ajutine haldur nõustub esialgu võlgniku poolt toodud põhjendustega. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

Ajutine haldur ei ole võlgniku kohta kogutud andmete põhjal tagasivõitmise võimalusi. tuvastanud selgeid Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutine 3 2-22-4825 haldur ei ole tuvastanud, et esineksid

§ 171

lg 2 sätestatud asjaolud, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlgnik tunnistab pankrotiavalduses ka ise maksejõuetust. Vastavalt

§-ile 31 lg 4 kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuivõrd võlgniku kohustused ületavad varasid ja selline seisund ei ole ajutine.

§ 31lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Nimetatust tulenevalt on põhjendatud võlgniku pankroti väljakuulutamine.

§ 171

lg 1¹ kohaselt, kui esineb käesoleva seaduse § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutisele haldurile teadaolevalt ei esine selgeid PankS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, millest tulenevalt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine võimalik. Ajutine pankrotihaldur on nõus võlgniku pankroti väljakuulutamise korral jätkama pankrotihaldurina. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 3

lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

§ 171

lg 11 sätestab, et kui esineb

§ 29

lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine

§ 171lõikes 2 sätestatud aluseid.

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnik töötab, tema töötasu suuruseks kuus on 1100 – 1200 eurot. Eesti Töötukassa on võlgnikule määranud osalise töövõime ja tuvastatud keskmine puude raskusaste perioodiga 18.12.2020-17.12.

1. Võlgniku nimel avatud 6 arvelduskontot ja üks väärtpaberikonto, arvelduskontode jääk oli 471.72 eurot, väärtpaberikonto jääk on
2. Võlgniku nimel on avatud pensionikonto nr xxx, mille saldo 12.05.2022 seisuga oli 13177,653 SEB Energiline Pensionifond osakut, investeeringu puhasväärtus kokku on 14 988.79 eurot. Nimetatud pensioniosakud on 2 pensionisamba osakud, mida pankrotivara koosseisu arvestada ei saa. J M ei ole liitunud 4 2-22-4825 täiendava kogumispensioniga. Transpordiameti väljavõtte kohaselt ei ole võlgniku nimele või vastutavas kasutuses sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette liiklusregistris käesoleval ajal registreeritud ja ei ole olnud registreeritud ning võlgnik ei ole muul viisil seotud liiklusregistrisse kantud liiklusvahenditega. Võlgniku Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol on rahalisi vahendeid summas 0.00 eurot. Võlgnikule ei kuulu äriühinguid. Võlgnikule ei kuulu kinnisvara. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 33 364.66 eurot, suurimaks võlausaldajaks on G OÜ nõudega 8312.34 eurot ja AS A P nõuetega kokku 8357.92 eurot. Võlgniku suhtes ei ole täitemenetlusi algatatud. Teadaolevalt võlgnikuga seonduvad pandiõigused puuduvad. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid ja seetõttu on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi ja võlgniku sissetulekust ei piisa olemasolevate kohustuste täitmiseks. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 33 364.66 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul puudub vara, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning kuna ka tema igakuine sisstulek ei võimalda tal olemasolevad kohustusi täita ja võlgnik tunnistab enda maksejõuetust, siis on võlgnik

§ 1

lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 108

lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

§ 108

lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise tunnuseid. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus.

§ 29

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks.

§ 171

lg 11 sätestab, et kui esineb

§ 29

lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine

§ 171lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot

§ 171lg 11 alusel välja kuulutada.

Kohus selgitab võlgnikule, et

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 5 2-22-4825

§ 2

kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgnik on maksejõuetuse tekkimise põhjusena välja toonud mõtlematult ja vastutustundetult erinevate laenude võtmist, mida ta täna ei ole suuteline täitma. Võlgnik on kaotanud osalise töövõime, mis ei ole töökoha leidmist ja kohustuste tasumist kergendanud. Võlgnik peab end püsivalt maksejõuetuks ega leia lahendust oma võlakeerise lahendamisele. Ajutine haldur nõustub esialgu võlgniku poolt toodud põhjendustega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab J M, et tulenevalt

§ 91

lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui J M soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Kristo Teder on andnud nõusoleku enda nimetamiseks J M pankrotihalduriks. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 6