4-20-4874/6

4-20-4874 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik) Kohtuväline menetleja Asja läbivaatamise vorm Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

1. jaanuar 2021, Tallinn 4-20-4874 (2302,20,017293) Katrin Mikenberg A.E kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 30.10.2020 otsusele väärteoasjas nr 2302,20,017293, millega A.E karistati liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot A.E ; isikukood XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: xxxx; töökoht: xxxx; tel: xxxx; e-post: xxxx; karistusregistri kohaselt kehtivad väärteokaristused puuduvad Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus; aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa 15060; e-post: ppa@politsei.ee Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133-135 maakohus otsustas:
2. Rahuldada osaliselt A.E kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 30.10.2020 otsusele, millega kaebaja taotles talle LS § 201 lg 1 alusel kergema karistuse määramist või määratud rahatrahvi tasumisaja pikendamist.
3. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 30.10.2020 otsus rahatahvi tasumise tähtaja osas ning KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel määrata, et A.E-le määratud rahatrahvi 400 eurot on võimalik tasuda ositi, s.o viie kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest ehk 80 eurot kuus. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas, arvele EE932200221023778606 Swedpank pangas, arvele EE777700771003813400 LHV pangas või arvele EE701700017001577198 Luminor pangas, märkides ära kohustusliku viitenumbri
4. 1 4-20-4874 VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadetakse lahendi koopia vastavalt VTMS §-le 202 kümne päeva jooksul kohtutäiturile.
5. CD-R plaat (asub toimikus) säilitada peale otsuse jõustumist väärteomaterjali juures.
6. Otsuse koopia saata A.E-le ning Politsei- ja Piirivalveametile. EDASIKAEBAMISE KORD Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. VÄÄRTEOETTEHEIDE A.E juhtis 09.10.2020 kell 08.11 Tallinnas, Kirde ja Sihi tänavate ristmikul mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. tegevusega rikkus A.E LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning väärtegu on kvalifitseeritud LS § 201 lg 1 järgi. Oma ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
7. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 30.10.2020 otsusega nr 2302,20,017293 karistati A.E LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 400 eurot.
8. A.E esitas mainitud otsuse peale kaebuse, milles taotleb trahvisumma vähendamist ja trahvi maksmise tähtaja pikendamist. Kaebaja arvates ei ole kohtuväline menetleja arvestanud tema siira kahetsusega ning varasemate karistuste puudumisega. Tol päeval sõidutas ta oma 2,5-aastast last lasteaeda. Ta on viimastel kuudel pingutanud ja saanud juhiload. Juhilubade taotlemine on perele oluline väljaminek, mistõttu vajab kaebaja trahvi maksmiseks pikendust. A.E nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
9. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja arvates on tegu aset leidnud, menetlusalune isik on selle teo toime pannud ning tegu on õigesti kvalifitseeritud. Menetlusalusel isikul puudus teo toimepanemise päeval juhtimisõigus. Olenemata sellest, et kaebaja oli läbinud autokooli, ei pruukinud tema hinnang oma sõiduoskusele olla adekvaatne ning seega oli ta potentsiaalseks ohuks liikluses. Menetlusalune isik pani teo toime teadlikult ja tahtlikult, pannes lisaks endale ja teistele liiklejatele ohtu ka oma kaasreisija (lasteaiaealise lapse). Tal oli võimalik kasutada ühistransporti, ent ta seadis oma vajadused ja mugavuse ette teiste liiklejate ohutusest ja seaduse nõuetest. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb liiklejatele nädata, et liiklusreeglite rikkumine saab karmilt karistatud. Seega on mõistetud rahatrahv sanktsiooni keskmises määras põhjendatud. Küll aga ei vaidle kohtuväline menetleja vastu sellele, kui kohus määrab, et A.E võib rahatrahvi tasuda ositi. KOHTU SEISUKOHT
10. Poolte vahel ei ole vaidlust väärteo toimepanemise asjaolude osas. A.E on nii kohtuvälises menetluses menetlusaluse isikuna kui ka kohtule esitatud kaebuses tunnistanud, et juhtis 09.10.2020 sõiduautot. Ta sõidutas oma last lasteaeda, kuid mootorsõiduki juhtimise õigust tal ei olnud. Kaebaja poolt toimepandut tõendavad lisaks isiku enda ütlustele veel: - tunnistajana ülekuulatud politseitöötaja T R ütlused, kelle sõnul peatas ta 09.10.2020 kella 8.11 paiku Kirde tänaval liiklusjärelevalve teostamise käigus sõiduauto, mille roolis oli juhtimisõiguseta A.E; 2 4-20-4874 - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtuvalt kõrvaldati A.E 09.10.2020 kell 08.11 mootorsõiduki juhtimiselt, sest tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus; - liiklusregistri päring, millest tulenevalt puudub A.E seisuga 12.10.2020 kehtiv juhiluba; sama tõendab ka väärteoprotokolli koostamise ajal riiklikusse registrisse tehtud päringu vastus.
11. Kohtu hinnangul on A.E talle etteheidetava teo toime pannud kavatsetult. Tal oli eesmärk juhtida sõidukit, viia laps lasteaeda. Menetlusaluse isikuna antud ütlustest selgub, et A.E oli läbinud autokooli, kuid tegemata olid eksamid. Järelikult A.E teadis 09.10.2020 rooli istudes, et tal ei ole mootorsõiduki juhtimiseks vajalikku juhtimisõigust.
12. Eeltoodust tulenevalt on A.E poolt juhtimisõiguseta sõitmine, s.o LS § 90 lg 1 p-s 1 kirjeldatu kogutud tõenditega kinnitust leidnud ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 1 järgi. A.E süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
13. Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (RKKKo nr 1-17-1629 p 28; RKKKo 3-1-1-28-14 p 29; RKKKo nr 3-11-52-13, p 19 jt), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.
14. LS § 201 lg 1 järgi võib selle väärteo eest kohaldada karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. A.E karistati sama väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühikut, mis on sanktsiooni keskmises määras. Kohus leiab, et kaebaja süü on keskmine. A.E sõitis Tallinna linnas hommikusel tiheda liiklusega ajal mootorsõidukiga, omamata selleks juhtimisõigust. Mootorsõiduki juhilt aga eeldatakse, et ta läbib vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise koolituse ning sooritab nõutavad eksamid. Alles seejärel antakse talle mootorsõiduki juhtimisõigus, mis tõendab, et tal on olemas õiged ja ohutud liiklusvõtted ning oma tegevusega ei sea ta ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu, tervist ja vara. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et ehkki A.E oli teo toimepanemise hetkeks läbinud autokooli, ei pruukinud tema hinnang oma sõiduoskusele olla adekvaatne ning seega oli ta potentsiaalseks ohuks liikluses. Vähe sellest, hoolimata küllaltki hästi korraldatud Tallinna ühistranspordivõrgust, seadis menetlusalune isik oma mugavused kõrgemale ohutusest ja seaduse nõuetest ning sõidutas juhilube omamata tipptunnil oma lasteaiaealist last.
15. Menetlusaluse isiku karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. Kaebaja arvates ei ole menetleja tema siirast kahetsust ja varasemate karistuste puudumist arvestatud. Kohus leiab, et süüdlane on teo toime pannud teadlikult ja tahtlikult, tema kahetsuse on tinginud õiguserikkumiselt tabamine, mistõttu see on paljasõnaline ning sellise kahetsuse eesmärgiks saab olla vaid menetlejalt soodsama karistuse taotlemine. Asjaolu, et menetlusalune isik on varem väärtegude toimepanemise eest karistamata, ei ole aga karistust kergendav ning ei tingi sanktsiooni keskmisest määrast väiksema karistuse mõistmist.
16. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et määratud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg 1 nõuetega ning kehtiva karistuspraktikaga ning kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. Sellest tulenevalt puudub alus karistuse kergendamiseks. 3 4-20-4874
17. Küll aga peab kohus kaebaja tööalast ja perekondlikku seisu arvestades võimalikuks rahatrahvi ositi määramist. Kohus arvestab, et kaebaja ülalpidamisel on lasteaiaealine laps ja ta on viimastel kuudel kandnud kulutusi seoses autojuhilubade taotlemisega ning KarS § 66 lg 2 ja lg 3 alusel peab mõistlikuks anda kaebajale võimalus tasuda mõistetud rahatrahv 400 eurot viie kuu jooksul otsuse jõustumisest, tasudes igas kuus 80 eurot.
18. Kohus selgitab täiendavalt, et rahatrahvi tasumine viie kuu jooksul on kaebaja õigus, mitte kohustus. Kaebajal on alati võimalus trahv enne otsusega määratud tähtaega ära maksta. Väärteo eest mõistetud karistus kantakse karistusregistrisse ning kustutatakse sealt aasta möödumisel alates trahvi täielikust tasumisest. Seega on rahatrahvi võimalikult kiire tasumine kaebaja enda huvides. Kui isik ei tasu rahatrahvi tähtaegselt, siis suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kui rahatrahvi sissenõudmine ebaõnnestub, on võimalik, et rahatrahv asendatakse arestiga KarS § 72 sätestatud viisil. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 4