Obsah (4)
§ 73§ 114§ 38§ 118KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Määruse tegemise aeg ja koht 14. september 2021 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Asja number 4-21-3180 Väärteoasi P.M kaebus PPA L
) § 114 lg 1 p 2 sätestab, et menetlusosalisel on õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja
§ 73lõike 1 kohaselt üldmenetluses tehtud otsuse peale.
Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kaebus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Riigikohtu praktika kohaselt on
§ 114
lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (vt RKKKo 3-1-1-84-13, p 8.1 koos edasiste viidetega). Otsuse kohaselt koostati väärteoprotokoll 19.06.
- Seega oli eelduslikult otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav hiljemalt 20.07.
- 15 päeva kaebuse esitamiseks mööduski seega 4.08.2021 kell 24.
- Ka kaevatavas otsuses on kaebuse esitamise tähtaeg sõnaselgelt märgitud. Nii on otsuses märgitud, et kaebuse võib esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, s.o kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 4.08.
- Kui kaebust ei esitata, siis otsus jõustub 5.08.
- Kuna P.M esitas kaebuse Tartu Maakohtule 5.08.2021 e-kirja teel ning kaebus on ka 5.08.2021 kell 10.22 digitaalselt allkirjastatud, siis on kaebus kohtu hinnangul esitatudki 5.08.2021 kuupäeval. Kuigi kaebuses on selle koostamise kuupäevaks märgitud 3.08.2021, siis kaebuse allkirjastamise ja kohtule saatmise ajast lähtudes on tegemist siiski 5.08.2021 kuupäeval esitatud kaebusega.
§ 38lg 1 kohaselt menetlustähtaegade arvestamisel järgitakse kriminaalmenetluse sätteid. Kr
MS § 171 lg 3 esimene lause sätestab, et tähtaja päevades arvutamise korral lõpeb tähtaeg viimasel tööpäeval kell kakskümmend neli. Sama paragrahvi lõike 7 esimese lause kohaselt tähtaega ei ole mööda lastud, kui kaebus on postitatud või üldkasutatava tehnilise sidekanali kaudu edastatud enne tähtaja möödumist. Kuna kaebuse esitamise viimane päev oli 4.08.2021 ning menetlusalune isik saatis kaebuse kohtule e-posti teel 5.08.2021, siis on P.M esitanud kaebuse kohtule peale selle esitamise tähtaja möödumist. Et kaebus on esitatud peale kaebetähtaja möödumist ja seda saab lahendada üksnes menetlusaluse isiku taotlusel tähtaja ennistamise korral, selgitas kohus menetlusalusele isikule 2.09.2021 telefonitsi. 2.09.2020 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale e-posti teel esitatud tähtaja ennistamise avalduses P.M taotlebki kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Menetlusalune isik põhistab oma taotlust asjaoludega, et tal ei olnud kaebust võimalik varem digiallkirjastada ega ka muidu allkirjastada. Tegemist oli tehnilise probleemiga, mis temast ei sõltunud. Menetlusalune isik palub enda kaebuse vaatamata ühepäevasele hilinemisele läbi vaadata.
§ 38
lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Seega tuleb menetlustähtaja ennistamise küsimuse otsustamisel lähtuda KrMS § 172 sätetest. KrMS § 172 lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused: äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega (p 1) või muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab 2
(3)mõjuvaks (p 2). Seejuures tuleb omaksvõetud kohtupraktika kohaselt möödalastud kaebetähtaja ennistamisel mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (RKKKm 3-1-1-52-05, RKKKm 31-1-5-07). P.M on põhjendanud kaebetähtaja möödalaskmist tehniliste probleemidega kaebuse digiallkirjastamisel. Kohus ei loe P.M ette toodud kaebetähtaja möödalaskmise põhjust mõjuvaks, mis annaks alust kaebuse esitamise tähtaeg ennistada. Kohus ei sea iseenesest seda menetlusaluse isiku väidet kahtluse alla. Töökogemuse pinnalt on kohtule teada, et tõepoolest esinevad dokumentide digiallkirjastamisel aeg-ajalt tõrked. Ent kaebuse digiallkirjastamise võimatuse korral saanuks selle kohtule ära saata ka allkirjata. Menetlusalune isik pole kaebust esitanud e-toimiku kaudu, mis eeldab sisenemiseks enda identifitseerimist ID-kaardi või mobiili-ID abil ja seega ka vastavate PIN-koodide sisestamist, mis teatud tehniliste probleemide korral võib osutuda võimatuks. Kaebus on esitatud e-posti teel. Isegi juhul, kui esinesid P.M viidatud tõrked digiallkirjastamisel, sai ta eelduslikult e-posti ikka kasutada. Menetlusalune isik ei ole ette toonud, et samal ajal esinesid tõrked ka e-posti kasutamisel. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt loetakse allkirjastamata menetlusdokument küll puudulikuks, kuid tegemist on kõrvaldatava puudusega, mida menetlusosaline saab kõrvaldada kohtu poolt antud tähtaja jooksul. Digiallkirjastamise võimatuse korral saanuks kaebuse kohtule paberkandjal saatmiseks selle üle anda ka postiasutusele. Kaebuse esitamise nii -öelda viimasele minutile jätmisega seadis P.M ennast ise olukorda, kus kaebus jäigi õigel ajal esitamata. Asjaolu, et menetlusalune isik hilines kaebuse esitamisega vaid ühe päeva, ei anna iseenesest alust kaebetähtaja ennistamisele. Peale eeltoodu peab kohus vajalikuks märkida, et menetlusalune isik ei ole kinni pidanud ka KrMS §-s 172 lg 3 sätestatud tähtajast. KrMS § 172 lg 3 kohaselt tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, mil takistus ära langes. Kohtu arvates langesid takistused kaebetähtaja ennistamise avalduse esitamiseks ära ilmselgelt juba 5.08.2021, kui menetlusalune isik esitas kohtule digitaalallkirjastatud kaebuse. Kaebetähtaja ennistamise avalduse esitas P.M aga alles 2.09.2021 peale seda, kui kohus oli talle selgitanud kaebuse esitamise tähtaja ennistamise korda. Kuna kohtuniku puhkusel oleku tõttu kaebuse menetlemine kohtus niikuinii viibis, ei loe kohus kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusega hilinemist kaebetähtaja ennistamata jätmise aluseks.
§ 118
lg 2 p 1 kohaselt maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud muuhulgas pärast käesoleva seadustiku § 114 lõikes 4 sätestatud tähtaja möödumist ja maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kuna kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale on käesolevalt esitatud seaduses sätestatud tähtaja möödudes ja kohus jätab kaebuse esitamise tähtaja ennistamata, tuleb P.M kaebus
§ 118lg 2 p 1 alusel jätta läbi vaatamata.
Kuna kaebus on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus seda tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 3
(3)