← Eesti

4-21-3180/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2021, Tartu (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-21-3180 (2610,21,002418) Kohtunik Aarne Sarjas Väärteoasi U.K kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Põlva menetlusgrupi vanemväärteomenetleja
  2. juuli
  3. a otsuse peale väärteoasjas nr 2610,21,002418 Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja asukohaga Põlvas)
  4. septembri
  5. a määrus, millega jäeti menetlusaluse isiku taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning kaebus läbi vaatamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusalune isik U.K (ik XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  6. septembri
  7. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- ja Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. U.K esitas
  9. augustil
  10. a kell 10.25 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja elektroonilise menetlusposti aadressil e-kirja teel kaebuse Politsei- ja piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Põlva menetlusgrupi vanemväärteomenetleja
  11. juuli
  12. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2610,21,
  14. Otsuse kohaselt koostati väärteoprotokoll
  15. juunil
  16. Seega oli otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav hiljemalt
  17. juulil
  18. a, millest tulenevalt möödus 15 päeva kaebuse esitamiseks
  19. augustil 2021 kell 24.
  20. Kaevatavas otsuses oli kaebuse esitamise tähtaeg märgitud.
  22. septembril
  23. a selgitas maakohus U.K-le telefonitsi, et ta on kaebuse esitanud pärast kaebetähtaja möödumist.
  25. septembril
  26. a esitas U.K Tartu Maakohtu Võru kohtumajja e-posti teel tähtaja ennistamise taotluse, milles selgitas, et tal polnud võimalik kaebust varem allkirjastada. Tegemist oli tehnilise probleemiga, mis temast ei sõltunud.
  27. Tartu Maakohtu
  28. septembri
  29. a määrusega jäeti U.K taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning kaebus läbi vaatamata. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. 5.
  30. Maakohtu hinnangul polnud tegemist mõjuva põhjusega, mis annaks aluse kaebuse esitamise tähtaega ennistada. Kuigi dokumentide digitaalsel allkirjastamisel esineb aeg-ajalt tõrkeid, saanuks U.K kaebuse kohtule ka allkirjastamata kujul esitada. Digiallkirjastamise võimatuse korral saanuks kaebuse kohtule paberkandjal saatmiseks selle üle anda ka postiasutusele. Kaebuse esitamise nii-öelda viimasele minutile jätmisega seadis U.K ennast ise olukorda, kus kaebus jäi õigel ajal esitamata. Asjaolu, et menetlusalune isik hilines kaebuse esitamisega vaid ühe päeva, ei anna iseenesest alust kaebetähtaja ennistamiseks. 5.
  31. Peale selle pole U.K kinni pidanud ka kriminaalmenetluse seadustiku § 172 lg-s 3 sätestatud tähtajast, mille kohaselt saab tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, mil takistus ära langes. Takistused kaebetähtaja ennistamise avalduse esitamiseks langesid ära juba
  32. augustil
  33. a, kui menetlusalune isik esitas kohtule digitaalallkirjastatud kaebuse. Kaebetähtaja ennistamise avalduse esitas U.K aga alles
  34. septembril
  35. a pärast seda, kui kohus oli talle selgitanud kaebuse esitamise tähtaja ennistamise korda. Kuivõrd kohtuniku puhkusel oleku tõttu kaebuse menetlemine kohtus niikuinii viibis, ei lugenud maakohus kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusega hilinemist kaebetähtaja ennistamata jätmise aluseks. 5.
  36. Kuna kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale on käesolevalt esitatud seaduses sätestatud tähtaja möödudes ja kaebuse esitamise tähtaeg jäeti ennistamata, tuli U.K kaebus väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 118 lg 2 p 1 alusel jätta läbi vaatamata. MÄÄRUSKAEBUS
  37. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse U.K , taotledes maakohtu määruse tühistamist ja kaebetähtaja ennistamist. U.K selgitab, et tagantjärele tarkusena mõistab isegi, et võinuks kaebuse ka ilma allkirjastamata esitada. Samas pole ta õppinud õigusteadust ega kursis seadustes välja toodud võimalustega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  38. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et U.K on rikkunud kaebetähtaega ja puuduvad alused kaebetähtaja ennistamiseks.
  39. Vaidlust ei ole selles, et U.K on menetlusaluse isikuna esitanud maakohtule kaebuse ühepäevase hilinemisega. Ühtlasi on ta selgitanud, et tal polnud kaebust võimalik varem allkirjastada. Tegemist oli tehnilise probleemiga, mis temast ei sõltunud. 2
  40. Ka ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevalt pole tegu mõjuva põhjusega kaebetähtaja ennistamiseks. Samuti pole U.K esitanud kohtule ainsatki tõendit, mis kinnitaks tema väiteid tehniliste probleemide ja tõrgete kohta. Kuigi on mõistetav, et erialaste teadmisteta võib seadustes orienteerumine olla raske, ei väära see fakti, et U.K oli mitmeid võimalusi kaebus tähtaegselt esitada. Kaebuse esitamise viimasele momendile jättes, võttis U.K endale riski, et ta võib kaebuse esitamisega hiljaks jääda. Menetlustähtaegadest kinnipidamine on kohustuslik kõigile isikutele kohtuga asjaajamisel ja neid tähtaegu tuleb järgida. Vastasel juhul kannabki menetlusalune isik ise sellest tulenevat riski.
  41. Kuivõrd kaebetähtaja ennistamata jätmine oli põhjendatud, toimis maakohus korrektselt ka kaebust läbi vaatamata jättes.
  42. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 196 lg-st 2, § 194 lg-test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  43. septembri
  44. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.