§-dest 202, 206, 274 lg 5, 385 p 10 kohus määras: Rahuldada Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Voogma taotlus. Lõpetada
S § 263 lg 1 p 1 järgi. 2
lg 2 p 1 alusel kohustada K.S.’it hüvitama kuriteoga tekitatud kahju summas 1300 (üks tuhat kolmsada) eurot 4 (nelja) kuu jooksul, tasudes alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 325 (kolmsada kakskümmend viis) eurot kannatanu S.P. arveldusarvele xxxx, märkides selgitusse „hüvitise osamakse kriminaalasjas“.
Riigituludesse maksmisele kuuluv summa 400 eurot tuleb tasuda 4 (nelja) kuu jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank, nr EE221700017003510302 Luminor Bank või EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922900000613 ning selgitus: „K.S., 1-22-1276, summa riigituludesse.“ Asitõendi vaatlusprotokollide lisaks olevad DVD-plaadid (tl 21A ja tl 79) jätta
Kriminaalasja menetluse käigus kannatanu poolt üle antud valget värvi Denim Dream XS suuruses jope, milline asub Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis (asitõendi üleandmisevastuvõtmise akt nr 546, tl 15) tagastada
lg 3 p 2 alusel omanikule S.P.le.
lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud.
lg 5 alusel käesolev määrus avalikustatakse
§-s 4081 sätestatud korras, asendades süüdistatava K.S. nimi ja isikuandmed initsiaalide või tähemärgiga.
p 10 kohaselt määruskaebust ei saa esitada
§-des 201-2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise ja uuendamise määruse peale, välja arvatud kannatanu
§-s 2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale. Asjaolud ja süüdistus Viru Maakohtu 09.05.2022 määrusega kriminaalasjas nr 1-22-1276 anti kohtu alla süüdistatav K.S. süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi üldmenetluses ning võttis menetlusse kannatanu S.P. tsiviilhagi. K.S.t süüdistatakse selles, et tema tungis 19.09.2020 kella 04:40 paiku Lääne-Virumaal Rakvere linnas Kreutzwaldi tn 1 asuva ööklubi Mjau hoovis kallale S.P.le, haaras tal juustest ja tiris teda juustest nii kõvasti, et osa juukseid tuli peast ära. Tõmbamise tagajärjel kukkus S.P. kuklaga vastu maad ja kaotas korraks teadvuse. Sel ajal kui S.P. oli maas, lõi K.S. teda parema käega vastu pead. Kannatanu sai kallaletungi järgselt paanikahoo ning oli emotsionaalses šokis, samuti sai kahjustada tal seljas olnud valge jope. Oma vägivaldse tegevusega põhjustas K.S. alaealisele S.P.le füüsilist valu ja tervisekahjustusi, s. o teadvusekaotus, pea- ja seljavalu, marrastus kukla piirkonnas, pealaenaha pindmine vigastus ja juuste osaline kaotus. 3 K.S. häiris oma eelkirjeldatud tegevusega lisaks kannatanule sündmuskohal viibinud ja sündmuste käiku nende tahte vastaselt kaasatud isikute, sealhulgas M.T., R.V., K.M. ja J.S. rahu ning turvatunnet, milline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat ja halvustatavat suhtumist avalikku korda. Eeltooduga rikkus K.S. korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku pihta teda ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt või teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Seega K.S., rikkudes avalikus kohas käitumise üldnõudeid, kui see on toime pandud vägivallaga, pani toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 09.08.2022 esitas Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Voogma kohtule kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse K.S. suhtes. Kriminaalmenetluse lõpetamise taotlus
lg 1 ja lg 2 sätestavad, et menetluse võib lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. K.S.le on esitatud süüdistus II astme kuriteos KarS § 263 lg 1 p 1 järgi.
lg 1 kohaselt, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Etteheidetav kuriteoepisood leidis aset 19.09.
K.S. on andnud nõusoleku, mille kohaselt ta on nõus ja soovib, et tema suhtes lõpetataks eelviidatud kuriteosüüdistuse osas kohtuasjas nr 1-22-1276 kriminaalmenetlus
Talle on selgitatud ka
K.S. on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisel maksma kindla summa 400 (nelisada) eurot riigituludesse 4 kuu jooksul. Samuti on ta nõus hüvitama kuriteoga tekitatud kahju 1300 eurot 4 kuu jooksul, s.o alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust 4 kuu jooksul, tasudes igakuiselt vähemalt 325 eurot. Eeltoodu alusel ja juhindudes
§-dest 202 lg 1, 2, 4 ning 206, ringkonnaprokurör taotleb Viru Maakohtult:
lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde - kriminaalasja menetluse käigus kannatanu poolt üle antud valget värvi Denim Dream XS suuruses jope, milline asub Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis (asitõendi üleandmisevastuvõtmise akt nr 546 tl 15) tagastada
lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata isikule, kelle suhtes menetlus lõpetatakse. Kohtuistungil avaldatud seisukohad Prokurör avaldas kohtuistungil, et tsiviilhagi osas on kannatanu ja süüdistatav saavutanud kokkuleppe, et see summa, mida K.S. maksma peab, on kokku 1600 eurot, sellest on tasutud 300, maksekorralduse sai prokurör vahetult enne istungit ja ülejäänud 1300 osas on isikud omavahel kokku leppinud selles, et tasutakse 4 kuu jooksul. Lisaks selle kompromisslepingu järgi on kokku lepitud seda, et K.S. kohtuistungil vabandab kannatanu ees. Edasi on kokku lepitud juba prokuröri, K.S. ja tema kaitsja vahel see, et prokurör teeb taotluse kohtule menetlus lõpetada
andnud nõusoleku menetluse lõpetamiseks ja andnud nõusoleku selleks, et ta tasub riigile 400 eurot, samuti 4 kuu jooksul. Lõpetamise alused on prokuröri hinnangul täidetud. Kuna tegemist on II aste kuriteoga, siis seadus võimaldab menetlus lõpetada. On täidetud ka teine kriteerium, et isiku süü ei ole suur, on asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, on maksnud osa sellest ära, lubanud ära maksta ka ülejäänud kahju ja kannatanu menetluskulud. Tegemist on varem karistamata isikuga, toimiku juurde on lisatud kehtiv karistusregistri õiend ja on näha, et jätkuvalt on K.S. karistamata isik. Kõike seda arvestades, on igati mõistlik ja prokuröri hinnangul on just K.S. see isik, kelle suhtes peaks
Prokurör arvab, et isik on teinud piisavad järeldused oma elus ja see oli juhuslik episood ja seega ei ole vajalik siin isiku karistamine. Seega teeb prokurör taotluse menetlus lõpetada – lõpetada menetlus K.S. suhtes käesolevas kriminaalasjas, panna talle kohustus maksta kindel summa 400 eurot riigi tuludesse 4 kuu jooksul, lisaks panna kohustus hüvitada kuriteoga tekitatud kahju 1300 samuti 4 kuu jooksul ehk siis peab tasuma igakuiselt vähemalt 325 eurot. Tõkendit siin ei olnud, asitõendid 2 DVD plaati on siin toimikus, jätta need kriminaalasja juurde. Lisaks on politsei asitõendite hoiuruumis kannatanu jope, seda kannatanu soovib tagasi, see tagastada talle. K.S. avaldas, et on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning vabandas kannatanu ees, et teda juustest tiris. Kannatanu kinnitas, et on nõus kriminaalasja lõpetamisega. Kaitsja Janar Urres avaldas, et on nõus, et K.S. suhtes kriminaalasi lõpetatakse. Kannatanu esindaja Andri Rohtla kinnitas, et on nõus menetluse lõpetamisega. Kohtu seisukoht ja kohtumääruse põhjendused
lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.
lg 2 p 1 ja 2 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud ja maksta kindel summa riigituludesse.
lg 3 kohaselt ei või
lõike 2 punktides 1-3 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ületada kuut kuud.
lg 5 sätestab, et prokuröri ja süüdistatava taotlusel võib kohus lõpetada kriminaalmenetluse
§-des 202-2031 sätestatud alustel. Kokkuvõtlikult on alus kriminaalmenetluse oportuniteediga lõpetamiseks
lg 1 alusel olemas juhul, kui 1) tegemist on teise astme kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3) isik on kuriteoga tekitatud kahju heastanud või asunud seda heastama, 4) isik on kriminaalmenetluse kulud tasunud või võtnud endale kohustuse need tasuda, 5) kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, 6) prokuratuur on taotlenud kriminaalmenetluse lõpetamist ning 7) isik on sellega nõustunud. Nende eelduste olemasolul võib kohus
lg 2 alusel kaalutlusõigusest lähtuvalt panna süüdistatavale tema nõusolekul tähtajalisi kohustusi. Vastavalt
Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja.
kohaldamine eeldab esmalt, et eelnenud kriminaalmenetluse käigus on kahtlustatava või süüdistatava käitumises tuvastatud KarS § 2 lg-s 2 sätestatud teo karistatavuse üldised eeldused - süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü (RKKK 3-1-1-19-10, p 6 8.3). Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalasja nr 20259000654 kohtueelses menetluses kogutud tõendid selle kohta, et 19.09.2020 kella 04.40 paiku Lääne-Virumaal Rakvere linnas Kreutzwaldi tn 1 asuva ööklubi Mjau hoovis tungis K.S. kallale S.P.le, haaras tal juustest ja tiris teda juustest nii kõvasti, et osa juukseid tuli peast ära. Tõmbamise tagajärjel kukkus S.P. kuklaga vastu maad ja kaotas korraks teadvuse. Sel ajal kui S.P. oli maas, lõi K.S. teda parema käega vastu pead. Oma vägivaldse tegevusega põhjustas K.S. alaealisele S.P.le füüsilist valu ja tervisekahjustusi, s.o teadvusekaotus, pea- ja seljavalu, marrastus kukla piirkonnas, pealaenaha pindmine vigastus ja juuste osaline kaotus. Eelkirjeldatud tegevusega häiris K.S. lisaks kannatanule sündmuskohal viibinud ja sündmuste käiku nende tahte vastaselt kaasatud isikute, sh M.T., R.V., K.M. ja J.S. rahu ning turvatunnet. Seega K.S., rikkudes avalikus kohas käitumise üldnõudeid, kui see on toimepandud vägivallaga, pani toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus leiab, et kriminaalasja toimikus sisalduvate tõenditega on tõendamist leidnud K.S. poolt temale etteheidetava süüteo toimepanemine. Samuti puuduvad käesoleval juhul õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. KarS § 4 lg 3 sätestab, et teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. K.S. on kohtu alla antud süüdistatuna KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Tegemist on teise astme kuriteoga, sest selle eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Süüdistatava K.S. süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Süü suuruse kindlakstegemisel ei saa jätta tähelepanuta kuriteo toimepanija isikut ning K.S. näol on tegemist isikuga, keda ei ole kriminaalkorras karistatud. Seega isiku karistamine ei ole kohtu hinnangul üld- ega ka eripreventiivsetel kaalutlustel tingimata vajalik. Lisaks on süüdistatav saavutanud kannatanuga kokkuleppe tekitatud kahju heastamiseks ning juba asunud kahju heastama.
lg 1 sätestatud süüdistatava nõusolek kriminaalasjas menetluse lõpetamiseks on olemas. Kriminaalmenetluse lõpetamisega
Kuigi
kohaldamine ei eelda kannatanu sellekohast nõusolekut, on käesoleval juhul kannatanu S.P. ja kannatanu esindaja nõustunud kriminaalmenetluse lõpetamisega
alusel prokuröri poolt taotletud tingimustel.
lg 2 p 1 ja 2 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ning maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. Tsiviilhagi osas on kannatanu S.P. ning K.S. saavutanud kokkuleppe, et süüdistatav kohustub tasuma kannatanule kokku 1600 eurot järgneva maksegraafiku alusel:
lg-s 2 sätestatud kohustuste määramisega muudetakse kriminaalmenetluse lõpetamise otsustus tingimuslikuks, sest see seotakse vastavate kohustuste täitmisega ja kohustuste täitmata jätmisel prokuratuuri taotlusega kohtule kriminaalmenetluse uuendamiseks
Kohus leiab, arvestades eeltoodut, et prokuratuuri taotlus lõpetada
S § 263 lg 1 p 1 järgi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest kõik eeldused kriminaalasjas kriminaalmenetluse lõpetamiseks
Asitõendi vaatlusprotokollide lisaks olevad DVD-plaadid (tl 21A ja tl 79) jäetakse
Kriminaalasja menetluse käigus kannatanu poolt üle antud valget värvi Denim Dream XS suuruses jope, milline asub Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis (asitõendi üleandmisevastuvõtmise akt nr 546, tl 15) tuleb tagastada
Vastavalt
p 10 on käesolev kohtumäärus lõplik ja määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Nirgi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.