Obsah (6)

§ 72§ 4§ 5§ 16§ 74§ 15

2-21-19191 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juuli 2022, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-1

§-s 16 sätestatut (

§ 72, VÕS § 104 lg 2).

Arvestades asjaolu, et kostja oli teadlik, et tema kohustus on kontrollida kauba kogust ja kaalu, mille alusel koostatakse saatedokumendid, pidi kostja täitma oma töökohustust hoolikalt ning edastama kliendile õiged andmed.

1. 5.mai 2022 kohtuistungil selgitas hageja, et kostjaga oli sõlmitud suuline tööleping ning töösuhte kestus oli kolm aastat. Kuna kostja omab pädevustunnistust (nr 95 rahvusvahelisi vedusid tegeva juhi pädevusutunnistus), siis on ta teadlik oma töökohustustest, on neid varasemalt täitnud. Kostja tegi vea laadimiskohal, kui edastas ebaõiged andmed. Hagejal on leping oma kliendiga ja seal on kirjas, mida juht peab tegema. Antud kaup pidi minema Venemaale, mistõttu ei olnudki kostjal mõistlik sõita Tallinnast Tartusse ja siis Tallinnasse tagasi kaubaga vaid ülesanne oli sõita Tartust Narva. Haagisele pandi plomm Jõhvis. Kostja pidi kontrollima, mida haagisesse pannakse, seda ei saa tööandja teha. Kostja peab kontrollima kauba kaalu. Peale tollidokumentide vormistamist ja enne piirile minekut peab juht kontrollima kaalu, plommi, mis kaup on peal ja auto ning haagise numbrit. Kui laadur paneb kaupa haagisele, peab kostja kontrollima kogust, sel korral juht ei lugenud pakke õigesti, mistõttu hageja sai trahvi. Tollipunktis tuvastati, et kaupa on vähem ja tehti kontroll, kuna vormistatud dokumentide ja reaalse kauba koguse vahel on erinevused. Lisakontroll tehti Kingisepas ning läbiviidud kontrolli maksumus ongi tööandja kahju. Kostja seisukohad
2. Kostja on seisukohal, et hagi on täies ulatuses põhjendamatu. Kostja leiab, et kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud, kuna eelkõige puudub töölepingust tuleneva kohustuse rikkumine ning põhjuslik seos väidetava rikkumise ja kahju vahel. Kostja ei ole S OÜ ja hageja vahel sõlmitud lepingu pooleks, mistõttu viidatud lepingust ei saa talle 3/9 2-21-19191 tuleneda kostjale mingeid kohustusi. Kostja ei teostanud 18.veebruaril 2021 rahvusvahelist vedu, vaid selle veo kohta koostatud saatedokumendi (CMR LV-B PAS2100689F) kohaselt pidi kostja teostama riigisisest vedu Tartust Tallinna, kuid hageja korraldusel toimetas kostja veoki kaubaga Narva, kus andis selle üle teisele juhile, kes toimetas selle
3. märtsil 2021 Venemaale. Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon reguleerib üksnes rahvusvahelisi vedusid, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides (konventsiooni art 1 lg 1).
4. Kostja edastab tavaliselt kliendile Viberi kaudu CMR-s oleva info. Asjas puudub vaidlus, et kostja CMR-i ei koostanud ning ei saa vastutada selles märgitud info õigsuse eest. Kostja töölepingus ega muus asjakohases dokumendis ei ole pandud kostjale kohustust pakkide arvu üle lugemiseks. MPÜ Ivangorodi tolliposti tollivormistuse ja tollikontrolli vaneminspektori A.M. K seletuskirjas on märgitud, et kauba täieliku tolliläbivaatuse teostamine otsustati riskiprofiili alusel
5. veebruaril 2021, kauba saabumise teate registreerimisel. Kaup saabus Ivangorodi piiripunkti, kus sellele teostati läbivaatus 2.märtsil 2021 ning alles sel päeval teostatud läbivaatuse käigus avastati, et kauba pakkeüksuste arv ja kaal ei vasta saatedokumentides märgitule. Seega otsustati kauba suhtes läbivaatuse teostamine koos mahalaadimisega riskiprofiili alusel juba
6. veebruaril 2021 s.o enne, kui kaup saabus piiripunkti ja kus mittevastavus avastati ning seega ei ole läbivaatuse teostamine ega sellega kaasnenud kulud mitte kuidagi seotud kostjale etteheidetava rikkumisega. Kauba läbivaatuse kulud tulnuks hagejal kanda sõltumatult sellest, kas läbivaatuse käigus avastati midagi või mitte ning puudub põhjuslik seos nende kulude ja kostja tegevuse vahel. Kostja on hagejale TVK otsuse alusel välja mõistetud kahju 150 eurot hüvitanud.
7. Kostja jääb oma
8. jaanuari 2022 seisukohas varem mainitu juurde. S OÜ ja Western Logistic OÜ vahel sõlmitud lepingu kohaselt pidi hageja toimetama kauba Tartust Venemaale, mis ei puutu asjasse, kuna kostja teostas vedu saatedokumendiga, mille järgi pidi kaup liikuma Tartust Tallinna ühelt Eesti ettevõttelt (E AS) teisele Eesti ettevõttele (G OÜ). Kostja juhib tähelepanu, et hageja on esitanud S OÜ-le
9. märtsil 2021 arve nr 28 transporditeenuste eest Tallinnast Sankt-Peterburgi ning seda vedu teostas hageja
10. veebruaril 2021 saatedokumendi CMR LV-B PAS-2100689 alusel. Selle veoga ei ole kostja seotud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et talle Venemaal teostatud tolliläbivaatuse eest arve esitamine oleks olnud kuidagi põhjustatud kostja tegevusest. Hageja ise kinnitab, et autot oli kaalutud laadimise kohal, seega olid kaalu andmed saatedokumendil õiged. Samuti ei tulene mitte ühestki tõendist, et tolliläbivaatuse põhjuseks oleks olnud saatedokumendil märgitud ebaõige kaal või pakkeüksuste arv. Kostja hinnangul ei tõenda hageja 20.jaanuari 2022 seisukohale lisatud Venemaa tolli
11. veebruari 2021 kiri (mida hageja nimetab oma seisukohas piirikontrolli läbivaatuse dokumendiks) seda, et veok kaubaga saabus Narva-Ivangorodi piiripunkti
12. veebruaril 2021, vaid üksnes seda, et
13. veebruaril 2021 otsustas Venemaa toll teostada saabuva kauba suhtes tolliläbivaatuse. Seega tolliläbivaatuse teostamise kohta otsuse tegemise hetkeks ei olnud kaupa tollile esitatud ega kaupa sisse veetud, vaid tolliläbivaatuse teostamine otsustati kauba saabumise kohta eelteate registreerimisel riskianalüüsi alusel. Asjaolu, et hagejal tuli kanda kauba läbivaatuse kulud, ei ole mitte kuidagi põhjustatud kostja tegevusest, kuna läbivaatuse teostamine otsustati mitte dokumentides ilmnenud vigade tõttu, vaid 4/9 2-21-19191 riskianalüüsi alusel. Vead dokumentides ilmnesid alles läbivaatuse käigus ning läbivaatuse kulud tulnuks hagejal kanda sõltumatult dokumentides ilmnenud vigadest.
15. mai 2022 kohtuistungil selgitas kostja, et tal on pädevustunnistus olemas, kuid see ei tähenda, et töökohustuste osas oli kokkulepe. CMR dokumentides peab olema kõik kirjas kust kaup võetakse ja kuhu viiakse. Kostja teostas vedu siseriikliku dokumendi alusel. Kostja kohustuseks oli ainult kaalumine, mida kostja on teinud. Antud juhul viis kostja kauba Narva, peale seda jäi haiguslehele. Umbes nädal hiljem viis tööandja kauba Venemaale. Kostja kohustus oli sõita autoga üle kaalu ja seda ka ta tegi, selle alusel pani kirja kaalu, pakkide arvu saab ta saatedokumendist ja need andmed ta edastaski kliendile. Pakkide üle lugemine toimub enne plommimist. KOHTU PÕHJENDUSED
16. Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega ja hinnates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
17. Pooled ei vaidle järgnevate asjaolude üle: - Poolte vahel oli sõlmitud suuline tööleping, kestusega kolm aastat, mille alusel töötas kostja autojuhuna. - Kostjal omab rahvusvaheliste vedude pädevustunnistust nr
18. - Kostja võttis
19. veebruaril 2021 kauba peale Tartust ja viis selle Narva siseriikliku veodokumendi alusel. - Kostja haigestus ja viibis töövõimetuslehel alates
20. veebruarist 2021 kuni
21. märtsini
23. Poolte vahel on vaidlus kas kostja on rikkunud töökohustusi ning kas kostja teo ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos.
24. Esmalt märgib kohus, et

§ 4lg-e 2 on ette näinud töölepingu vormi.

Osapooled kinnitasid, et poolte vahel olid töölepingulised suhted, kuid tööleping oli sõlmitud suuliselt. Kohus selgitab, seaduseandja on ette näinud, et kirjaliku lepingu sõlmimist ei nõuta kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat (

§ 4lg 5).

Antud juhul olid töölepingulised suhted poolte kinnitusel kestnud kolm aastat. Seega oli hagejal, kui tööandjal, kohutus järgida seadusega ettenähtud nõudeid, olenemata sellest, kas töötaja soovib töölepingu kirjalikku vormi või mitte. Seda enam, et kirjalik tööleping tagab mõlemale osapoolele kindlustunde ja selguse, millistes tingimustes pooled on kokku leppinud (

§ 5). 15.

Riigikohus on

1. veebruari 2022 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-2497 korranud üle, et üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu
2. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5617, p 25): 15.
3. töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (

§ 72); 15.2.

tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); 5/9 2-21-19191 15.3. töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades

§‑s 16 sätestatut (

§ 72, VÕS § 104 lg 2); 15.4.

kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 15.

1. kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena töötajale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); 15.
2. rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). 16.

§ 72

kohaselt, kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi.

§ 16

lg 1-2 sätestab, et töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. VÕS § 104 lg 1 järgi vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitist üksnes juhul, kui kostja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu (VÕS § 104 lg 2 ja

§ 74lg d 1 ja 2).

17. Hageja leiab, et kostja on rikkunud töökohustusi, kuna ei ole edastanud õigeid kaalu andmeid veodokumentide vormistamiseks, mistõttu on hageja kandnud kahju. Kostja leiab, et töökohustusi ei ole rikutud. Hageja leiab, et kuna kostja omas pädevustunnistust nr 95, siis pidi ta teadma ka oma tööülesandeid. Kohus selgitab, et töösuhtes on tööülesannete kirjeldus üks olulisem töölepingu tingimus (

§ 5lg 1 p 3).

Lisaks võivad olla töölepingu tingimused kirjas ka ametijuhendis või töökirjelduses. Samas peavad kohustused olema üheselt arusaadavad, tagamaks, et töötaja teab milliseid kohustusi tuleb tal täita (

§ 15

). Piisav ei ole see, kui töötaja on teinud rahvusvahelise vedude kutseeksami ja tööandja eeldabki, et pädevustunnistuse saamisega on töötajale kõik töökohustused just sellele töökohal teada. Pädevustunnistus on oma olemuselt dokument, mis tõendab kutset omava isiku vastavust kutsestandardis kehtestatud nõuetele, mitte ei tõenda, millised olid töötaja ja tööandja vahelised kokkulepet tööülesannete osas. Seega leiab kohus, et pädevustunnistus ei ole tööülesannete kirjeldus ning ei saa kuidagi olla ka konkreetse töötaja ja tööandja kokkulepe töökohustuste osas.

1. Hageja väidab, et kuna töösuhe oli kestnud kolm aastat, siis oli kostja teadlik, milliseid kohustusi tal tuli täita. Hageja ja S OÜ (hageja klient) vahel oli
2. veebruaril 2021 sõlmitud leping nr 1602/3 ning nimetatud lepingust tulenes, et kostja pidi juhina edastama laadimise andmed: laaditud kohtade arv, kauba kaal ja kauba foto koos haagisega (dtl 16). Kostja selgitab, et need teadmised olid tal kogemusest, kuid tööülesannete osas kokkuleppeid ei olnud. Kostjale oli arusaadav, et pidi järgima kaalu, mida ta ka tegi ja on alati teinud. 6/9 2-21-19191
3. Kohus selgitab, et lepingulistes suhtest peavad olema selged, mida ja millal üks lepingu osapool peab täitma. Hageja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud veoleping jmt lepingud ei saa olla kuidagi siduvad kostjale, kuna kolmas isik ei ole töösuhetes lepingu osapool. Lisaks ei tea kostja lepingu sisu, mis on sõlmitud hageja ja kolmanda isiku vahel. Seega ei saa kuidagi lugeda, et hageja ja kostja vahel kokkulepitud tööülesanded tulenesid
4. veebruari 2021 lepingust nr 16202/
6. Hageja väidab, et kostja kohustuseks ei olnud ainult veokit juhtida. Tööandja ei saa minna laadimiskohta ja ise kontrollida kauba kogust. Kostja teadis, et peab tegema laadimiskontrolli, kuna oli ka teada, et kaup läheb Venemaale. Kuna kostja on korduvalt sõitnud Venemaale, siis teab ta milliseid toiminguid piiril tehakse. Kaup viiakse saatedokumentides näidatud kohtadesse, kostja viiski kauba Tartust Narva, kuna edasi pidi see minema Venemaale. Venemaa jaoks tehti uued dokumendid. Kostja selgitab, et CMR kohaselt oli tegemist siseveoga. Tema piiriülese veoga sel korral ei tegelenud, kuna oli töövõimetuslehel. Kauba kaalu kontrollis ta laadimisel ja selles osas eksimust ei ole.
7. Kohtule esitatud CMR LV-B PAS-2100689F kohaselt on
8. veebruaril 2021 laaditud Tartus autole XXX/XXX 66 pakki jäätmepaberit, kogukaalus 20 980 kg ning sihtkohaks on Tallinn (dtl 17). CMR LV-B PAS-2100689 kohaselt (dtl 21) on
9. veebruaril 2021 vormistatud saatekiri autole XXX/XXX, kaup- jäätmepaber, kogus 66 pakki, 20 980 kg, sihtkoht Sankt-Peterburg. Maantee piiriületuspunkti
10. märtsi 2021 seletuskirjast (dtl 4445) selgub, et kaubapakkide kogus oli tegelikult saatedokumendist erinev. Tolliläbivaatuse tulemusena on tuvastatud (dtl 66-67), et saatekirja järgi oli kauba brutokaal 20 980 kg, kuid faktiline kaal oli 21 094 kg.
11. Esmalt märgib kohus, asjaolu, et kostja pidi teadma või teadis, kuhu kaup edasi viiakse, ei oma tähtsust, kuna konkreetse kaubaveo puhul tegeles kostja ainult siseriikliku veoga. Kohus nõustub, et autojuht peab vastutama koorma korrasoleku eest. Samuti peab juht ka teadma mida ta veab ja kogust, et oleks kindel kas haagise kandevõime vastab kauba kogusele jne. Kostja on Tartust kauba peale võtnud ning käsikirjas on saatekirjale lisatud kaubapakkide arv ning kogukaal. Kostja kinnitas, et tema kohustuseks oli jälgida kaalu. Seda sama kinnitas ka hageja istungil, et kostja kohustuseks oli jälgida kauba kaalu. Seega puudub vaidlus, et kostja töökohustuseks oli kauba laadimisel jälgida kaalu.
12. Kohus pöörab siinjuures tähelepanu, et kostja sai kaalunumbri laadimiskohas. Ei ole eluliselt usutav, et kostja pidi kaaluma kaupa veel eraldi ning seda ei ole ka pooled väitnud. Seega on kaalunumbrid saadud reaalselt kauba laadimiskohast. Kauba pakkide osas kostja kinnitab, et ei pidanud pakke üle lugema. Ühestki tõendist ei nähtu, et kostja pidi teadma pakkide arvu, millest oleks saanud järeldada, kas neid on õiges koguses peale laaditud või mitte.
13. Kohus möönab, et kaalumisel võis kostja eksida kaalu kirjutamisega saatelehele, kuid ei saa ka eeldada, et kaalumisel ei tehtud eksitust ning tulemuseks oli hilisema kaalumisega erinev kaalunumber. Kostja puhul on tegemist kogenud autojuhiga, seega on vähetõenäoline, et kostja on meelega vale kaalunumbri saatekirjale märkinud. Kaalumise protsessi kostja aga mõjutada ei saa. Samas ei ole vaidlust, et kostja jättis
14. veebruaril 2021 auto kokkulepitud parklasse Narvas. Samuti puudub vaidlus, et plommis sai auto vahetult enne piirile minemist Jõhvis st.
15. märtsil
16. Seega oli kaup parklas perioodil
17. veebruar 2021 kuni
18. märts 2021 ning veosele pandi plomm ajal kui kostja oli juba 7/9 2-21-19191 töövõimetuslehel, seega vahetult enne plommi panekut oleks tulnud veenduda kauba vastavuses saatekirjas olevate andmetega.
19. Kohus selgitab hagejale, et rahvusvahelise autokaubaveolepingu konventsioon (CMR) määratleb kes vastutab rahvusvaheliste vedude eest (dtl 27-43). Antud juhul teostas kostja siseriiklikku vedu. Isik, kes teostas rahvusvahelist vedu, oleks pidanud kontrollima kauba ja koguse vastavust saatekirjas olevate andmetega enne kauba plommimist ja piiri ületust.
20. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et poolte vahel puudusid konkreetsed kokkulepped töökohustuste osas, kuna pädevustunnistus ei määra kindlaks töökohustusi tööandja juures. Varasem tööpraktika ei kinnita üheselt, millised olid kostja töökohustused. Pooled kinnitavad, et üheks töökohustuseks oli laadimisel jälgida kaalu ning see märkida saatekirjale, seda on ka kostja teinud. Kohus leiab, et on selgusetu, milliseid töökohustusi on kostja rikkunud, mis tõi kaasa hagejale kahju, seega hageja poolt on tõendamata töötaja poolt toime pandud töökohustuste rikkumine, millest tulenevalt puudub alus kontrollida ka muid kahju hüvitamise koosseisu elemente.
21. Eeltoodu alusel jätab kohus hageja nõude kostja vastu täies ulatuses rahuldamata.
22. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
24. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega kostja kantud menetluskulud kannab hageja.
25. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus kontrollib kohtuväliseid kulusid, milleks on lepingulise esindaja kulud. Kooskõlas TsMS § 175 lg 1 kontrollib kohus osapoole esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.
26. Kostja nimetatud menetluskulud on õigusabikulud 360 eurot, tunnihinnaga 60 eurot (ilma käibemaksuta).
27. Kohus leiab, et kostja esindaja tasumäär on põhjendatud ega ületa sarnase õigusabiteenuse keskmist turuhinda kohtupraktika kohaselt.
28. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kohtus kulunud õigusteenusele 6 tundi. Kohus selgitab, et lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus. Kohus arvestab kostja õigusabi kulude hindamisel asja keerukust, esindaja poolt esitatud seisukohtade põhjendatust ning asjaolu, et kostjat esindab nõutava kvalifikatsiooniga esindaja. Kohus leiab, et kostja esindaja poolt märgitud ajakulu on 8/9 2-21-19191 mõistlik ja põhjendatud. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 360 eurot.
29. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg
30. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 9/9