) § 3401 lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 4. Hageja sai puuduste kõrvaldamise määruse kätte 24.05.2022. Seega möödus puuduste kõrvaldamise tähtaeg 07.06.2022. Hageja puudusi ei kõrvaldanud. Kohus on seisukohal, et esinevad alused avalduse menetlusse võtmisest: 5.
lg 1 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja taotles avalduses kohustada kostja juhatust korrastada äriregistrisse kantud andmete õigsust, s.o kustutada hageja andmed tegeliku kasusaaja kohta. Kohus selgitas, et kohtul ei ole võimalik kohustada eraldi juriidilise isiku organit, kuna tegemist ei ole iseseisva isikuga. Samuti selgitas kohus, et kostjal ei ole iseseisvat andmete kustutamise õigust, kuivõrd andmed saab kustutada andmekogu vastutav või volitatud töötleja. Kohus on seisukohal, et eeltoodud põhjustel on hageja nimetatud nõue perspektiivitu, kohtul ei ole võimalik sellist nõuet rahuldada isegi, kui hagiavalduse aluseks olevad asjaolud leiavad esitatud kujul tuvastamist. Hageja oma nõuet ei korrigeerinud vaatamata kohtu selgitustele. 6. Kohus keeldub
lg 1 p 2 alusel ka hageja alternatiivse nõude, s.o taotlus kohtu poolt ebaõigete andmete kustutamiseks, menetlusse võtmisest. Kohtul puuduvad võimalused ja õigused muuta andmeid RahaPTS § 762 kohaselt peetavas tegelike kasusaajate andmekogus. Vastavalt RahaPTS § 762 lg-le 2 on tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja Rahandusministeerium. Volitatud töötlejad on Registrite ja Infosüsteemide Keskus ning Tartu Maakohtu registriosakond. 7.
lg 1 sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja esitas ühe nõudena 2 2-22-3889 tuvastada kostja tegeliku kasusaaja kohta äriregistrisse kantud andmete ebaõigsus. Kohus selgitas, et kuivõrd hageja eesmärk on avalduse kohaselt saavutada olukord, kus hageja andmed ei kajastuks kostja tegeliku kasusaajana, tuleb selleks esitada korrektne sooritusnõue. Selliselt tuleb kohtul sooritusnõude rahuldamise eeldusena tuvastada hageja kohta kajastatud andmete ebaõigsus, mistõttu ei ole vajalik esitada eraldi tuvastusnõuet ning juhul, kui hageja jääb siiski tuvastusnõude juurde, tuleb tal eraldi selgitada tuvastusnõue esitamiseks vajaliku õigustatud huvi olemasolu. Hageja tuvastusnõude esitamiseks õigustatud huvi ei kirjeldanud ega teinud seda ka puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja jooksul. Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus tuvastusnõude menetlusse võtmisest
lg 1 p 2 alusel, kuna hagejal ei ole võimalik tuvastusnõude esitamisega saavutada soovitud olukorda, s.o kus hageja andmed ei kajastuks tegelike kasusaajate andmekogus kostja tegeliku kasusaajana. 8.
lg 1 p 10 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Hageja esitas oma nõuded avaldusena hagita menetluses. Kohus selgitas puuduste kõrvaldamise määruses, et nõuded kuuluvad menetlemisele hagimenetluses, kuna tegemist ei ole registriasjaga
Tegelike kassaajate andmekogu ei ole ühegi
§-s 591 nimetatud registri osaks. Kohus kohustas hagejat esitama hagiavaldust, nimetama tsiviilasja hinna ja tasuma vastavalt riigilõivu. Avaldusele lisatud dokumentidest nähtub, et avaldaja on tasunud riigilõivu 50 eurot. Kuna hageja ei korrigeerinud oma nõudeid ega esitanud hagiavaldust, siis ei ole kohtul võimalik võtta seisukohta ei tsiviilasja hinna ega tasumisele kuuluva riigilõivu suuruse kohta. Saab siiski eeldada, et riigilõiv oleks tulnud tasuda vähemalt ühelt mittevaraliselt haginõudelt (ebaõigete andmete ümberlükkamise või kostja tahteavalduse andmiseks kohustamine). Selliselt oleks tsiviilasja hind olnud
lg 1 järgi 3500 eurot, millelt oleks tulnud tasuda riigilõivu riigilõivuseaduse (RLS) lisa1 järgi 420 eurot. Hageja ei ole hagiavalduse menetlemiseks piisavalt riigilõivu tasunud. 9. Kohus selgitab hagi menetlusse võtmisest keeldumise tagajärgi:
lg 6 näeb ette, et kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et hagi ei ole esitatud ja et seda ei ole olnud kohtu menetluses. 10. Kuna kohus keeldub hagi menetlusse võtmast, siis jätab kohus menetluskulud
Kuna menetluses ei tekkinud kostjal menetluskulusid, ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.