← Eesti

4-22-1612/34

Obsah (11)§ 2§ 204§ 155§ 16§ 74§ 123§ 132§ 133§ 72§ 29§ 38

4-22-1612 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. juuni 2022.a Paide, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-22-1612 (2630,22,001184) Kohtunik Rubo Ki

§ 2, § 120, § 132 p 1, § 133135, § 202 lg 3 kohus otsustas: 1.

Jätta Veikko Sudarineni kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Paide menetlusgrupi 11.05.2022.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2630,22,001184 muutmata.

  1. KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et määratud rahatrahv 800 eurot on võimalik tasuda ositi 5 (viie) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 160 eurot.
  2. Rahatrahv 800 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE 891010220034796011 AS SEB Pank või a/a-le EE 932200221023778606 Swedbank (viitenumber
  3. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Kui süüdlane ei tasu nõuet tähtajaks täies ulatuses, saadab kohtuväline menetleja vastavalt

§ 204

lg-le 3 kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia ning järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. 3. Kohtuotsuse lõpposa saata kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale. 1

(6)4-22-1612 Edasikaebamise kord Käesolevale otsusele on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kätte saamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

§ 155

lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 01.07.2022.a. Asjaolud ja menetluskäik Antud väärteoasjas on koostatud 15.04.2022 väärteoprotokoll selle kohta, et 15.04.2022 11:26 xxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx 88km, paremas pärisuunas juhtis Veikko Sudarinen mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,53 mg/l. Antud teoga rikkus Veikko Sudarinen Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 3 nõuet, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav § 224 lg 2 järgi. Menetlusalune isik ei esitanud vastulauset. 11.05.2022.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2630,22,001184 on määratud kohtuvälise menetleja poolt Veikko Sudarinen eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses, so summas 800 eurot. Kaebuse sisu Veikko Sudarinen esitas 12.05.2022 Pärnu Maakohtule ülalpool kirjeldatud otsusele. Kaebuse kohaselt soovis kaebaja viibida otsuse tegemise juures, kuid seda tal teha ei lastud. 11.05.2022 saadeti kinnitatud otsus e-mailile. Kaebaja soovib uue otsuse tegemist ja viibida otsuse tegemise juures. 18.05.2022 kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamise avaldustes on Veikko Sudarinen selgitanud täiendavalt, et puudus alkomeetri taatlemise dokument mulle esitamiseks. Ei ole arvestatud sissetulekut, kuigi kaebaja mainis, et on töötu. Kaebajaga ei võetud ühendust kuu aja jooksul ja oli teadmatuses, kas tal juhtimisõigus alles jäetud ning millal toimub ja kus toimub otsuse tegemine. Otsuses välja toomata ka, kas trahvi on võimalik ajatada. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Kohtuväline menetleja, olles tutvunud Veikko Sudarinen’i kaebusega ja väärteoasja nr 2630,22,001184 materjalidega asub seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt 11.05.2022 tehtud otsuse muutmiseks ei ole alust. Kohtuväline menetleja selgitab kaebuses vaidlustatud punkte järgnevalt. 1) Mõõteseaduse § 10 lg 6 järgi veendub mõõtja enne mõõtetööle asumist, et vajalikud taatlusmärgised oleksid seadmel peal ja loetavad (taatlusmärgiste asukohad ja hulk on kirjeldatud taatlustunnistusel, mida ametnik saab kontrollida kas tööle asudes jaoskonnas või kui on seadmega sõidukis kaasas siis ka seal, seega ei ole kohustuslik taatlustunnistust kaasas kanda). Alkoholisisaldust kaebaja väljahingatavas õhus mõõdeti 15.04.2022 tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE seeria nr ARLE – 0010. Tõendusliku alkomeetri väljatrükil on märge, et järgmine hooldus on 30.04.2022. 15.04.2022 kehtis kõnealusele alkomeetrile taatlustunnistus nr TTRC-21/00166. 2) Väärteomenetluse seadustik (

) § 72 lg 1 sätestab, et kohtuväline menetleja teeb lahendi üldmenetluses menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalist lähtudes kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata.

§ 16– menetlusosaline on menetlusalune isik ja tema kaitsja.

Kõnealuses väärteomenetluses lahendit tehes tugines kohtuväline menetleja asjas kogutud tõenditele. Menetlusalune isik ei esitanud (15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli kättesaamisest) vastulauset. Vastulause esitamise tähtaeg on kirjeldatud väärteoprotokolli pöördel ülaosas. Lähtuvalt eeltoodust oli kohtuvälise menetleja lahendi koostamine seaduslik - kohtuväline menetleja ei pidanudki menetlusalust isikut otsuse tegemisele füüsiliselt kaasama. 3) Menetlusalusele isikule 15.04.2022 koostatud väärteoprotokollil on isiku andmetes töökoha lahtrisse märgitud – ei tööta. 11.05.2022 koostas kohtuväline menetleja väärteoasjas otsuse, kus määras V. 2

(6)4-22-1612 Sudarinen’ile karistuseks rahatrahvi 200 trahviühikut, s.o. 800,00 eurot. Karistuse määramisel peab juhinduma karistusseadustik (KarS) §-st 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja lähtus karistust määrates isiku süüst. Veikko Sudarinen’i poolt 15.04.2022 väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus, mis ei olnud väiksem, kui 0,53mg/l mis on üle liiklusseadus (LS) § 224 lg 2 sätestatud keskmise (0,495 mg/l) piirmäära. Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25– 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (s.o. kuni 1200 eurot), arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS §-s 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Juhul, kui V. Sudarinen oleks soovinud rahatrahvi asemel mõnda teist karistusliiki (arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine), siis oleks pidanud ta sellest kohtuvälisele menetlejale teada andma enne vastulause esitamise tähtaja möödumist. Veikko Sudarinen seda aga ei teinud. Mis puudutab asjaolu, et V. Sudarinen on töötu, siis peab kohtuväline menetleja vajalikuks märkida, et töötus ei tähenda ilmtingimata seda, et isikul puuduks alaline sissetulek või rahalised vahendid rahatrahvi tasumiseks. Kohtuväline menetleja leiab, et põhikaristusena rahatrahvi kohaldamine keskmisest suuremas määras konkreetse menetlusaluse isiku asjas omab eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. 4) Etteheide, et menetlusaluse isikuga ei võetud kuu aja jooksul ühendust, on alusetu. Kui menetlusalusel isikul oli huvi otsuse koostamise aja ja koha suhtes ning mure karistusliigi pärast, siis oleks pidanud V. Sudarinen ise kohtuvälise menetlejaga kontakteeruma väärteoprotokolli esilehe ülaosas märgitud kontaktidel. Seda V. Sudarinen paraku ei teinud. 5)

§ 74lg 1 kohaselt märgitakse kohtuvälise menetleja otsuses muuhulgas (p 13) rahatrahvi tasumine ositi, järgides Kar

S § 66 lõigetes 2 ja 3 sätestatut. Väärteoprotokolli pöördel ülaosas on muuhulgas märgitud, et menetlusalusel isiku on õigus mõjuvatel põhjustel esitada taotlus rahatrahvi ositi tasumiseks. Taotluse peab esitama enne väärteoprotokollis märgitud lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäeva. Kuna V. Sudarinen ei esitanud vastavat taotlust enne väärteoprotokollis märgitud lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäeva, siis lahendi koostaja ei määranud rahatrahvi tasumist ositi. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohaldatud karistus on kooskõlas Veikko Sudarinen süü suurusega ja arvestab süüdlase isikut. Väärteoasja menetlemisel ei ole rikutud materiaalõigust ning väärteomenetluse seadustikust tulenevaid õigusnorme. Tuginedes eeltoodule palub kohtuväline menetleja jätta otsus muutmata. Pärnu Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud Veikko Sudarineni kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtumenetluse poolte seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (

) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

§ 123

kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 132

p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et Veikko Sudarineni kaebus ei ole põhjendatud kaebuses märgitud osas, st et väärteo tunnustega teo menetlemisel tuvastamisel oleks toimunud rikkumisi/eksimusi. 3

(6)4-22-1612 LS 224 lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Üldmenetluse otsuse kohaselt heidetakse Veikko Sudarinenile ette mootorsõiduki juhtimist isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,53 mg/l. Seega peab kohus analüüsima, kas Veikko Sudarinen juhtis mootorsõidukit ning kas ta tegi seda lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll nähtuvalt allutati Veikko Sudarinen sõidukijuhina 15.04.2022 kontrollile juhi väljahingatava õhu alkoholisisalduse osas, kasutades 15.04.2022 kell 11:26 numbrilist indikaatorvahendit, ning tulemuseks tuli 0,64 mg/l (väärteoasja toimik lk 3). Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt allutati Veikko Sudarinen seejärel järgnevale kontrollile. Tõenduslikku alkomeetrit kasutati 15.04.2022 kell 11:35-11:
  1. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki (alkomeeter Dräger Alcotest) andmetel toimus mõõtmine 15.04.2022 algusega kell 11:35 ning tõendusliku alkomeetri lõplik lugem oli 0,58 mg/l, laiendmääramatus +- 0,05 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,53 mg/l (väärteoasja toimik lk 5). Tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt on kasutatud alkomeetri taatlustunnistuse nr TTRC-
  2. Alkomeetri järgmiseks hooldusajaks on väljatrükil märgitud 30.04.
  3. Seega mõõdeti Veikko Sudarinenil esinevat alkoholijoovet alkomeetriga, mille järgmine hooldustähtaeg ei olnud veel saabunud ning eelnev taatlus kehtis, mistõttu ei ole alust kahelda antud mõõteseadme näidu õigsuses. Seetõttu on tõendamist leidnud, et Veikko Sudarinen oli 15.04.2022.a kella 11:26 paiku lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ning tema 1 liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,53 mg. Väärteoprotokollis kajastatud menetlusaluse isiku ütluste kohaselt on varasemalt alkoholi tarbimist Veikko Sudarinen ka möönnud, selgitades ei arvestanud sellega, et verest ei tule kõik välja. Vormistatud on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus selle kohta, et Veikko Sudarinen juhtis 15.04.2022 sõidukit BMW reg.märgiga xxxxx ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et tal on alkoholijoobe tunnused ning Veikko Sudarinen otsustati kõrvaldada sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis (väärteoasja toimik lk 6). Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis (väärteoasja toimik lk 4) on märgitud, et Veikko Sudarinen esines kontrollimise käigus suurenenud silmade pupillid, ehk tuvastatud on ka väline joobeseisundi tunnus. Digitaalselt on kohtule esitatud ka vormikaamera nr Y52977 videosalvestis, millelt nähtuvad Veikko Sudarineni suhtes teostatud menetlustoimingud. Kohtu hinnangul langevad eelloetletud tõendid omavahel kokku ning Veikko Sudarineni süü talle ette heidetavates rikkumistes üldmenetluse otsuses näidatud ajal ja kohas on tõendamist leidnud. Veikko Sudarinenil tuvastati alkoholijoove ning nimetatu on korrektselt kindlaks tehtud eelviidatud tõenditega (indikaatorvahendi kasutamise protokoll, joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll, tõendusliku alkomeetri väljatrükk ja vormikaamera nr Y52977 videosalvestis). Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg-s 2 ettenähtud väärteona (

§ 133p 4).

Nõustuda tuleb kohtuvälise menetlejaga, et

§ 72

lg 1 alusel teeb kohtuväline menetleja lahendi üldmenetluses menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalist lähtudes kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata. Kõnealuses väärteomenetluses lahendit tehes tugines kohtuväline menetleja asjas kogutud tõenditele. Menetlusalune isik ei esitanud (15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli kättesaamisest) vastulauset. Vastulause esitamise tähtaeg on kirjeldatud väärteoprotokolli pöördel ülaosas. Lähtuvalt eeltoodust oli kohtuvälise menetleja lahendi koostamine seaduslik - kohtuväline menetleja ei pidanudki menetlusalust isikut otsuse tegemisele füüsiliselt kaasama. Eeltoodu alusel puuduvad väärteoasjas

§ 29

sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud

§ 133p 1 mõttes.

Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (

§ 133p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik. 4

(6)4-22-1612 Karistusseadustiku (edaspidi: KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Kuigi mootorsõidukit on kohtu hinnangul võimalik juhtida vaid kavatsetult, sest tegemist on eesmärgistatud tegevusega, mida kontrollib ja teeb isik, kes sõidukit juhib, ei tähenda nimetatud asjaolu, et isik paneks alati ka mootorsõiduki lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtimise toime kavatsetult. Seega tahtlik (täpsemalt kavatsetult) mootorsõiduki juhtimine ei välista võimalust, et mootorsõidukit juhiti lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis siiski ettevaatamatusest. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et Veikko Sudarinen pani temale etteheidetava väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus peab siinkohal vajalikuks veel kord rõhutada, et menetlusalusel isikul tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,53 mg/l. Kohtu hinnangul on kõnealuse näidu näol tegemist olulise lubatud alkoholipiirmäära ületamisega. Kohtu arvates näitab eelosutatu menetlusaluse isiku üleolevat suhtumist liikluskorda ning selline suhtumine on oma olemuselt ohtlik, kuna isik ei taju või ei soovi tajuda temast enesest tulenevat ohtu ei enesele ega teistele liiklejatele. Istudes liialt vähese ajavahe möödumisel alkoholi tarbimisele järgnevalt autorooli, sai Veikko Sudarinen pidada võimalikuks, et täidab sellise käitumisega süüteokoosseisu ning tahtma või vähemalt möönma seda. Seega on Veikko Sudarinen täitnud LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteo koosseisu. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot (KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suuruseks on neli eurot) arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot. Karistust kergendava asjaoluna on menetleja arvestanud varasemate rikkumiste puudumist, raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades, et isikul varasemad rikkumised puuduvad, on igati põhjendaud kohtuvälise menetleja valik karistada menetlusalust isikut kergeima põhikaristuse liigiga, so rahatrahviga. Karistuse määra osas mõjutab Veikko Sudarineni süü suurust esmalt alkoholijoobe määr, milles ta sõidukit juhtis. Arvestades, et LS § 224 lg 2 kohaselt karistatakse isikut alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest olukorras, kus isiku ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg ja Veikko Sudarinenil oli alkoholijoobe määraks vähemalt 0,53 mg/l, oli tema joove antud sätte kohaselt keskmisest määrast kõrgem. Nimetatud asjaolu viitab isiku keskmisest suuremale süü suurusele. Lisaks mõjutab Veikko Sudarinenil süü suurust väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning Veikko Sudarinen pani antud väärteo toime tahtlikult, siis on tegemist asjaoluga, mis viitab samuti keskmisest suuremale süü suurusele. Samas tuleb karistuse määra valikul arvestada isiku eelnevat liiklusalast käitumist ning lähtuda võimalusest, et karistus sunniks isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Karistusregistri kohaselt on Veikko Sudarinenil kehtivad liiklusalased väärteokaristused puuduvad. Samuti tuleb lähtuda 5
(6)4-22-1612 õiguskorra kaitsmise huvidest. Õiguskorra alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Seejuures on juhil kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Veikko Sudarinenile inkrimineeritava liiklusalaste kuritegude puhul on Riigikohus toonitanud, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub joobes juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Väärteoasja materjalidest saab järeldada, et menetlusalune isik oli teadlik sellest, et varasemalt oli ta viinud ennast seisundisse, milline on juhile keelatud ja sellele vaatamata pidas mõistlikuks asuda sõidukit juhtima ajal, mil alkoholisisaldus ei olnud kehast veel kadunud. Arvestades seega ühest küljest konkreetse teo osas isiku suuremat süüd (keskmisest suurem alkoholi piirmäära ületamine ja teo toimepanemise tahtlikkus, mida veidi küll vähendab varasemate karistuste puudumine), kuid teisest küljest üldpreventiivseid kaalutlusi, on kohus seisukohal, et isikut ei saa karistada keskmise sanktsioonimääraga. Kohus loeb proportsionaalseks karistuseks kohtuvälise menetleja poolt määratud maksimaalsest karistusmäärast 2/3 suuruse karistuse – 200 trahviühikut. Määratav karistus vastab isiku süü suurusele, samuti on konkreetse trahvisummaga tagatud õiguskorra kaitsmise huvid. Kuigi kohus ei pea põhjendatuks rahatrahvi vähendamist, siis peab kohus põhjendatuks rakendada seadusest tulenevaid võimalusi, mis kergendaksid isiku olukorda rahatrahvi täitmisel. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Rahatrahvi ositi tasumise eelduseks on mõjuv põhjus ning Riigikohus on lahendis 3-1-1-206 p 12 öelnud, et mõjuvaks põhjuseks on eelkõige süüdlase majanduslik võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma. Veikko Sudarinen on kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale esitatud kaebuses öelnud, et ta on töötu ning tema igakuiseks sissetulekuks on Töötukassa poolt makstav 279.24 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist mõjuva põhjusega ning rahatrahvi ositi tasumise kohaldamine on põhjendatud. KarS § 66 lg 3 kohaselt ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Kohus leiab, et on põhjendatud Veikko Sudarinenile määratud 200 trahviühiku, s.o 800 euro, tasumine ositi 5 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Selle ajal kestel on isikul võimalik menetlusalusel isikul leida endale sissetulek või maksta rahatrahv olemasolevatest vahenditest.

§ 38

lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetu. (allkirjastatud digitaalselt) Rubo Kikerpill kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.