← Eesti

2-21-13380/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Vallo Kariler ja Gea Lepik Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-13380 Kohtuasi X hagi Q ja C vastu elatise vähendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. aprilli
  3. a otsus Kaebuse esitaja, liik ja hind X apellatsioonkaebus Q osas, 1579 eurot 50 senti X apellatsioonkaebus C osas, 1579 eurot 50 senti Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (apellant) X, lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Pilv Kostjad (vastustajad) Q (isikukood XXXXXXXXXXX) ja C (isikukood XXXXXXXX), seaduslik esindaja W Menetluse liik Asja läbivaatamine
  4. aprilli
  5. a kohtuistungil RESOLUTSIOON
  6. Võtta tõendina vastu 9.,
  7. ja
  8. mai
  9. a ning
  10. juuni
  11. a menetlusdokumentidele lisatud tõendid ning
  12. juuni
  13. a menetlusdokumendi lisa 1 ja menetlusdokumendis lingi kaudu viidatud video. Jätta ülejäänud
  14. juuni
  15. a menetlusdokumendile lisatud tõendid vastu võtmata.
  16. Rahuldada X apellatsioonkaebus osaliselt.
  17. Tühistada Harju Maakohtu
  18. aprilli
  19. a otsus osas, millega maakohus jättis hagi alates
  20. jaanuarist 2022 osaliselt rahuldamata, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi alates
  21. jaanuarist 2022 osaliselt ja vähendada alates
  22. jaanuarist 2022 kummagi lapse kasuks väljamõistetud elatist kehtiva elatise miinimummäärani kuus, määrates elatise suuruse muutava suurusena. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  23. Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte enda kanda.
  24. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt: 5.
  25. Võtta tõendina asja materjalide juurde äriregistri
  26. aprilli
  27. a väljatrükk Z OÜ tegeliku kasusaaja kohta, 9.,
  28. ja
  29. mai
  30. a ja
  31. juuni
  32. a menetlusdokumentidele lisatud tõendid ning
  33. juuni
  34. a menetlusdokumendi lisa 1 ja menetlusdokumendis lingi kaudu viidatud video. 2-21-13380 5.
  35. Jätta tõendina vastu võtmata
  36. aprillil 2021 esitatud lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuring ning ülejäänud
  37. juuni
  38. a menetlusdokumendile lisatud tõendid. 5.
  39. Jätta rahuldamata
  40. märtsi
  41. a taotlus nõuda Maksu- ja Tolliametilt välja W 2019–2020 tuludeklaratsioonid. 5.
  42. Keelduda menetlemast X nõuet Q ja C vastu elatise suuruse muutmiseks selliselt, et X-l ei ole ajavahemikul
  43. juunist kuni
  44. novembrini 2019 kohustust elatist maksta. 5.
  45. Rahuldada X hagi Q ja C vastu elatise vähendamiseks osaliselt: 5.5.
  46. jätta X-lt Pärnu Maakohtu
  47. mai
  48. a määrusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-19-110062 Q ja C kasuks väljamõistetud elatise suurus alates
  49. novembrist 2019 kuni
  50. detsembrini 2021 muutmata; 5.5.
  51. vähendada alates
  52. jaanuarist 2022 Xlt Q kasuks Pärnu Maakohtu
  53. mai
  54. a määrusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-19-110062 väljamõistetud elatise suurust ning kohustada X tasuma Q ülalpidamiseks alates
  55. jaanuarist 2022 kuni
  56. märtsini 2022 elatist 175 eurot 94 senti kuus ja alates
  57. aprillist 2022 kuni Q täisealiseks saamiseni (
  58. veebruar 2025) 188 eurot 14 senti kuus (209,2+46,44-60/2300/8). Elatise arvutamise aluseks olevat elatise baassummat (209,2 eurot) indekseeritakse iga aasta
  59. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ning Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga osa (46 eurot 44 senti) Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta keskmise brutokuupalga muutusega. Seaduses sätestatud lapsetoetuse (60 eurot) või lasterikka pere toetuse (300 eurot) suuruse muutumise korral arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust. 5.5.
  60. vähendada alates
  61. jaanuarist 2022 X-lt C kasuks Pärnu Maakohtu
  62. mai
  63. a määrusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-19-110062 väljamõistetud elatise suurust ning kohustada X tasuma C ülalpidamiseks alates
  64. jaanuarist 2022 kuni
  65. märtsini 2022 elatist 149 eurot 55 senti kuus ja alates
  66. aprillist 2022 kuni C täisealiseks saamiseni (
  67. oktoober 2027) 159 eurot 92 senti kuus ((209,2+46,44-60/2300/8)×0,85). Elatise arvutamise aluseks olevat elatise baassummat (209,2 eurot) indekseeritakse iga aasta
  68. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ning Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga osa (46 eurot 44 senti) Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta keskmise brutokuupalga muutusega. Seaduses sätestatud lapsetoetuse (60 eurot) või lasterikka pere toetuse (300 eurot) suuruse muutumise korral arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust. Alates lasterikka pere toetuse maksmise lõpetamisest ei arvestata elatise suurust määrates lasterikka pere toetust. Alates
  69. veebruarist 2025 ei rakendu koefitsient 0,
  71. Jätta maakohtus kantud menetluskulud X kanda ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte enda kanda. Q-l ja C-l ei ole tekkinud maakohtu menetluses hüvitatavaid menetluskulusid. 2 2-21-13380 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
  72. X (hageja, isa) esitas
  73. novembril 2019 (korduvalt täpsustatud, täiendatud ja muudetud, viimati
  74. aprillil 2021) Harju Maakohtule Q (kostja I, poeg) ja C (kostja II, tütar) vastu hagi, milles palus muuta Pärnu Maakohtu
  75. mai
  76. a määrust tsiviilasjas nr 2-19-110062 selliselt, et tal ei ole kohustust tasuda alates
  77. juunist 2019 kuni
  78. novembrini 2019 laste ülalpidamiseks elatist, ning vähendada alates
  79. novembrist 2019 temalt kummagi lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust selliselt, et tal on kohustus tasuda kummagi lapse ülalpidamiseks elatist 90 eurot (
  80. detsembri
  81. a menetlusdokumendis 175 eurot lastele kokku) kuus muutuva suurusena nii, et elatis suureneb igal kalendriaastal 5% võrra. 1.
  82. Hagiavalduse kohaselt on hageja laste isa ning W (ema) laste ema. Kuni
  83. a juunini elasid lapsed ema juures ja isa kandis vastavalt vajadusele laste kulusid ning maksis elatist 200 eurot.
  84. a juunist kuni augustini viibisid lapsed suurema osa ajast isa juures ja isa kandis sel ajal kõik laste kulud. Alates
  85. septembrist 2019 kuni
  86. novembrini 2019 elas poeg isa juures ning tütar jäi elama ema juurde. Seega pidas kumbki vanem vahetult ühte last ülal. Kuna lapsed viibisid
  87. a suve isaga, ei ole emal õigust nõuda isalt sel ajal elatise tasumist. 1.
  88. Isal ei ole võimalik maksta lastele miinimummääras elatist (292 eurot). Isal on viis last, keda ta peab ülal pidama ning ta ei suuda anda igale lapsele ülalpidamist 292 euro ulatuses kuus. Isa töötab juhatuse liikmena, kuid ta ei saa töötasu ning tal ei ole sissetulekut.
  89. aastal on isa välisriigist saadav töötasu olnud keskmiselt 1360 eurot (neto) kuus ja väljaminekud 1219–1299 eurot kuus. Hagejal on võimalik töökohustuste täitmise tõttu kasutada äriühingule kuuluvat sõidukit, kuid ta peab tasuma ise kütuse eest. Alates
  90. detsembrist 2020 on isa töötuna arvele võetud ja talle makstakse töötuskindlustushüvitist ca 500 eurot kuus. Isale ei kuulu ühtki sõidukit ega kinnisasja. Talle kuulub F OÜ osalus, kuid äriühingul on 103 978 euro 12 sendi suurune maksuvõlg ning käimas on mitmed täitemenetlused. 1.
  91. Laste kulud ühes kuus ei saa olla ca 800 eurot (elatis kummaltki vanemalt 2×292 eurot + lastetoetus). Kulud on ülepaisutatud ja ema ei ole laste kulusid tõendanud. Seaduseelnõu kohaselt peaks miinimumelatis olema 193 eurot lapse kohta kuus. Lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu (RAKE uuring) kohaselt on ühe lapse ülalpidamiskulu 347 eurot kuus. 3 2-21-13380 1.
  92. Arvestada tuleb ka emale makstavat lastetoetust ja lasterikka pere toetust ning seda, et mitme lapse puhul on laste vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused väiksemad nn mastaabisäästu tõttu. 1.
  93. Vanemad peavad pidama lapsi võrdselt ülal, kuid ema sissetulek ei võimalda tal panustada laste ülalpidamisse sama palju, kui peab isa elatist maksma. Kostja vastuväited
  94. Ema vaidles laste nimel hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 2.
  95. Vastuväidete kohaselt viibisid lapsed
  96. a suvel nii ema, ema sugulaste kui ka isa juures. Isa ei ole tõendanud, et ta kandis suvel laste kulusid, sh ostis riideid ja jalatseid või kandis kooli ja lasteaiaga seotud kulusid. Poeg elab jätkuvalt ema juures ja tema elukoht ei ole muutunud. Isa hoidis üksnes poega mõnda aega sunniviisiliselt enda juures ega lubanud ema juurde. Isa ei kohtu lastega. 2.
  97. Elatise vähendamiseks ei ole alust. Elatise vähendamise korral jääksid laste vajadused rahuldamata. Isa varjab oma sissetulekuid ning tema esitatud andmed ei ole usaldusväärsed. Tema tegelik varaline seisund võimaldab tal väljamõistetud elatist maksta. Heale varalisele seisundile viitab see, et isa on ostnud endale kaatri, pidas Pariisis pulmi ca 40 külalisega ning ehitas ämma kinnisasjale saunamaja. Samuti saab isa lubada endale vandeadvokaadist esindajat. Maakohtu otsus ja põhjendused
  98. Harju Maakohus keeldus
  99. aprilli
  100. a otsusega tsiviilasjas nr 2-19-18420 menetlusse võtmast hageja nõuet muuta varasemat kohtulahendit selliselt, et hagejal ei ole kohustust tasuda kostjatele alates
  101. juunist kuni
  102. novembrini 2019 elatist, võttis tõendina asja juurde äriregistri
  103. aprilli
  104. a väljatrüki Z OÜ tegeliku kasusaaja kohta, keeldus tõendina vastu võtmast RAKE uuringut, jättis rahuldamata taotluse ema 2019–2020 tuludeklaratsioonide väljanõudmiseks Maksu- ja Tolliametilt (MTA) ning jättis rahuldamata hagi elatise vähendamiseks alates
  105. novembrist
  106. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda, kuid ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, sest kostjatel ei olnud tekkinud menetluses hüvitatavaid menetluskulusid. 3.
  107. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hageja
  108. detsembril 2020 esitatud nõue muuta Pärnu Maakohtu
  109. mai
  110. a määrust selliselt, et hagejal ei ole kohustust tasuda elatist ajavahemikul
  111. juunist kuni
  112. novembrini 2019, jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, sest nõue ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. TsMS § 459 lg 2 järgi saab otsust muuta alates hagi esitamise ajast. Hageja nõue puudutab hagi esitamisele eelnenud ajavahemikku, kuid elatise vähendamist ei saa nõuda tagasiulatuvalt. 3.
  113. Hageja nõue elatise vähendamiseks alates
  114. novembrist 2019 tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mis annavad alust elatist vähendada. 3.
  115. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: 4 2-21-13380 - - - - Pärnu Maakohtu
  116. mai
  117. a määrusega (maksekäsk) mõisteti hagejalt kummagi lapse kasuks alates
  118. aprillist 2019 kuni lapse täisealiseks saamiseni välja elatis 270 eurot kuus; alates hagi esitamisest elavad lapsed ema juures; lapsed ei viibi regulaarselt isa juures ja isa ei anna neile vahetult ülalpidamist; hageja kinnitusel on tema töötasu olnud
  119. aastal 1360 eurot (neto); Eesti Töötukassa
  120. jaanuari
  121. a otsusest nähtub, et hageja on töötuna arvele võetud ning talle on määratud töötuskindlustushüvitis;
  122. jaanuari
  123. a seisuga kuulus hagejale osalus äriühingus F OÜ, hageja on tegelik kasusaaja äriühingus Z OÜ, millele kuulub omakorda osalus äriühingutes Õ OÜ ja D OÜ, ning hageja on juhatuse liige neljas äriühingus; hagejale ei kuulu vara, mille arvel ülalpidamiskohustust täita; AS SEB Pank kontojääk on 0 ja hagejal on inkassonõue 21 312 eurot 79 senti; Swedbank AS konto on blokeeritud ja selle jääk on - 43 eurot 45 senti; AS LHV Pank kontojääk on 0;
  124. mail 2019 ei olnud kohustuste maht ja kontode jääk oluliselt erinev; hagejal on rahvastikuregistri kande järgi kolm alaealist last, kolmas laps sündis
  125. märtsil 2020; kolmandale lapsele makstakse lastetoetust 100 eurot kuus ja hageja perele lasterikka pere toetust 300 eurot kuus. 3.
  126. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole
  127. mai
  128. a lahendi tegemise aja seisuga võrreldes elatise maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud TsMS § 459 lg 1 tähenduses oluliselt muutunud. Varasema lahendiga mõistis kohus hagejalt kummagi lapse kasuks välja elatise 270 eurot kuus, kuid hageja taotleb lahendi muutmist selliselt, et ta maksaks kummagi lapse ülalpidamiseks 90 eurot kuus ning elatis suureneb igal aastal 5%. Kuigi hageja väitis, et ta peab lapsi vahetult ülal lastega suheldes, ei ole hageja väitnud ega tõendanud, et lapsed viibiksid temaga regulaarselt arvestatava osa ajast. Seega ei ole alust arvata, et võrreldes varasema lahendi tegemise ajaga on isa vahetu ülalpidamine suurenenud. Kuigi hageja arvates tuleb arvestada asjaolu, et laste kulud on osaliselt kaetud riiklike toetustega, oli eelmise lahendi tegemise ajal lastetoetuste suurus sama, sh oli lastel ka siis õigus saada lasterikka pere toetust. Hageja oleks saanud juba toona sellele asjaolule tugineda, mistõttu ei ole elatise vähendamise nõuet lahendades põhjendatud arvestada, et laste kulud on osaliselt riiklike toetustega kaetud. Asjas ei ole tähtsust sellel, millisel põhjusel jättis isa toona vastuväited esitamata. Tegemist ei ole muutunud asjaoludega. Lisaks tuleb arvestada seda, et riiklikke toetusi saab arvestada üksnes koosmõjus muude asjaoludega, kuid praegu ei esine muid asjaolusid, mis annaksid mõjuva põhjuse elatist vähendada. Kuigi hageja väidab, et laste kulud ei ole nii suured, et neile tuleks lahendiga väljamõistetud ulatuses elatist anda, ei ole hageja väitnud, et laste kulud on pärast lahendi tegemist vähenenud. Ka selle vastuväite sai hageja esitada varasemas menetluses ning tegemist ei ole muutunud asjaoluga. Seejuures ei ole ka põhjendatud hageja etteheide laste emale, et viimane ei ole laste kulutusi tõendanud. Miinimummääras elatist nõudes või sellise nõude vähendamisel ei ole elatist saama õigustatud isikul vaja kahekordsest elatise miinimummäärast väiksemaid kulutusi tõendada. Hageja peamine väide puudutab seda, et tema sissetulek ei võimalda maksta lastele varem väljamõistetud ulatuses elatist, sh väitis hageja, et ta on alates
  129. aasta jaanuarist töötu. Kuigi hageja on Eesti Töötukassa
  130. jaanuari
  131. a otsuse kohaselt töötuna arvele võetud, tuleb 5 2-21-13380 töötust käsitada ajutise olukorrana ning elatise vähendamise aluseks ei saa olla ajutiselt ja eeldatavasti lühiajaliselt kestev asjaolu. Hageja esitatud teabest ei nähtu, miks tal ei ole võimalik asuda samasuguse töötasu eest tööle uues töökohas või leida tööd muus valdkonnas. Samuti ei ole hageja esitanud asjaolusid, mille kohaselt saaks kohus eeldada, et uue töö leidmisel ei saaks hageja vähemalt sama suurt töötasu, nagu tal oli enne eelmise kohtulahendi tegemist. Kuna hageja ei esitanud eelmises kohtuasjas maksekäsule vastuväidet, saab eeldada, et hagejal oli võimalik pidada kumbagi last 270 euro ulatuses ülal. Oma varasemat töötasu suurust ei ole hageja tõendanud, sh ei nähtu esitatud MTA tõendist tema sissetulekuid. Vaatamata sellele, et kohus kohustas hagejat tõendeid esitama, ei ole hageja esitanud oma pangakonto väljavõtet, millelt nähtuks tema töötasu laekumine. Seega ei saa kohus järeldada, et hageja töötasu ei ole piisav. Hageja viited miinimumelatise suurusele ja sellele, et enamus Eesti elanikkonnast ei saa kulutada lapse ülalpidamiseks isegi 500 eurot kuus, ei ole asjakohased, sest kohus lähtub asja lahendades konkreetse kohustatud vanema, mitte abstraktse keskmise Eesti elaniku varalisest võimekusest. Seejuures on kostjad viidanud hageja kriminaalsele taustale ja sellele, et tema majanduslikud tehingud ei ole läbipaistvad, mistõttu ei ole hageja esitatud andmed usaldusväärsed. Arvestades seda, et hageja on esitanud oma sissetulekute kohta erinevaid andmeid, ei teki ka kohtul nende andmete osas usaldust.
  132. detsembri
  133. a istungil väitis hageja, et tal puudus sissetulek ja talle ei makstud juhatuse liikme tasu.
  134. detsembri
  135. a seisukoha kohaselt sai ta siiski viimasel aastal välisriigist töötasu keskmiselt 1360 eurot (neto), mis on veidi suurem Eesti keskmisest palgast. Töötukassa otsuse kohaselt on hageja alates
  136. detsembrist 2020 koondatud. Kuna hageja on kohtuistungil esitanud valeväiteid, ei pea kohus usutavaks hageja väiteid tegeliku töötuse ning ebapiisava sissetuleku kohta. Lisaks kinnitas hageja
  137. detsembri
  138. a seisukohas, et talle ei kuulu ühtegi äriühingut, kuid äriregistri päringust selgus, et
  139. jaanuari
  140. a seisuga kuulus hagejale osalus äriühingus F OÜ ning hageja oli tegelik kasusaaja äriühingus Z OÜ, millele kuulus osalus äriühingutes Õ OÜ ja D OÜ. Hoolimata kohtu nõudest, ei andnud hageja kohtule seda teavet. Lisaks tuleb arvestada võimalusega, et hageja saaks oma sissetulekuid suurendada. Äriregistri andmetel on hageja nelja äriühingu juhatuse liige. Kuigi hageja on välja toonud, et ta ei saa juhatuse liikme tasu, ei pea hageja täitma juhatuse liikme kohustusi tasu saamata. Kohtule ei ole usutav, et hageja täidab neljas äriühingus juhatuse liikme ülesandeid ja kannab vastutust, selle eest tasu saamata. See viitab sissetuleku varjamisele ja sellele, et hageja varaline seisund on väidetust parem. Ka juhul, kui hageja väited tasuta tegutsemisest vastavad tõele, saab kohus lähtuda sellest, milline oleks hageja sissetulek teistsuguste valikute korral, st nõudes juhatuse liikmena tegutsemise eest tasu või asudes tööle mujale. Hageja muu varaline seisund ei ole võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga oluliselt muutunud, sh ei ole tema pangakontode jäägid oluliselt erinevad. Küll nähtub AS LHV Pank väljavõttest, et hagejale on laekunud kuus korda raha AS-ilt Eesti Loto, mis viitab sellele, et hagejal on piisavalt raha, et osta lotopileteid. Hageja piisavale varalisele seisundile viitab ka see, et talle kuulub osalus äriühingus F OÜ. Kuigi hageja väitel on äriühingul maksuvõlg ja käimas on mitmeid täitemenetlusi, ei nähtu kohtute infosüsteemist, et hageja oleks esitanud avalduse äriühingu pankroti väljakuulutamiseks. Seega saab äriühing eeldatavasti oma kohustused täita ning suudab teenida tulevikus kasumit. Hageja varalist võimekust ei näita kostjate esitatud foto hagejast mootorpaadis. Küll aga muudab hageja väite vahendite ebapiisavusest ebausutavaks asjaolu, et hageja pidas pulmi Pariisis. Eluliselt ei ole usutav, et Pariisis pulmade pidamine ei olnud kulukas. Hageja ei ole tõendanud, et kulud tasusid valdavas osas hageja abikaasa vanemad. Hageja abikaasa kirjalik selgitus ei ole selle tõendamiseks usaldusväärne, sest hageja abikaasa on huvitatud asja lahendamisest hageja kasuks. Hageja väidete ebausaldusväärsusele viitavad ka erinevused summades. Hageja sai tõendada, kui 6 2-21-13380 suured olid pulmade kulud ja kes need tasus, kuid hageja ei ole seda teinud. Pulmade pidamine Pariisis viitab hageja väidetust kõrgemale elustandardile. Hageja ei ole tõendanud, et tal on viis ülalpeetavat last. Rahvastikuregistrist nähtub, et hagejal on lisaks kostjatele XX.XX.XXXX sündinud kolmas laps. Hageja ei pea ülal pidama oma abikaasa lapsi. Seega on pärast
  141. mai
  142. a kohtulahendi tegemist asjaolud muutunud, kuid seda tuleb elatise suuruse muutmisel arvestada üksnes juhul, kui kolmanda lapse sünniga kaasnev ülalpidamiskulu suurenemine mõjutab oluliselt hageja varalist seisundit. Hageja ei ole tõendanud, et tema varaline seisund ei võimalda tal kolme last ülal pidada. Hageja väidete kohaselt on tema kolmas laps ka tema abikaasa kolmas laps. Kolmandale lapsele makstakse lapsetoetust 100 eurot ja perele makstakse ka lasterikka pere toetust 300 eurot. Seega on hageja kolmanda lapse kulud eelduslikult 200 euro ulatuses kaetud peretoetustega. Arvestades hageja väidet, et ühe lapse ülalpidamiskulud on RAKE uuringu kohaselt 347 eurot kuus, on hageja osa kolmanda lapse ülalpidamisel 73 eurot 50 senti ((347-200)/2). Seega, lähtudes hageja väidetest, jääb hagejal tema väidetud 1360 euro suuruse töötasu ja kolme lapse ülalpidamise korral piisavalt raha ka enda vajaduste rahuldamiseks (1360-2×270-73,5=746,5). Seega ei jää hageja ega tema kolmas laps kostjatele varasemas ulatuses elatist makstes halba varalisse seisu. Elatise vähendamiseks ei anna alust lapsi kasvatava vanema väidetav suutmatus pidada lapsi samas mahus ülal. Mõlemad vanemad peavad eelduslikult panustama lapse ülalpidamisse võrdselt, kuid see ei tähenda, et ühe vanema puuduliku võimekuse korral tuleks eelistada lahus elava vanema, mitte laste huve. Taoline lähenemine lükkaks pere, kus lapsed tegelikult kasvavad, veel suuremasse vaesusesse. Seetõttu ei ole põhjendatud vähendada elatist summani, mida suudab väidetavalt laste ülalpidamisse panustada lapsi kasvatav vanem. 3.
  143. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Arvestades seda, et kostjatel ei ole tekkinud menetluskulusid, ei ole vaja hüvitatavate kulude suurust kindlaks määrata. Apellatsioonkaebus
  144. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast hageja nõuet elatist alates
  145. juunist kuni
  146. novembrini 2019 vähendada, ja saata selles osas asja maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Osas, millega maakohus jättis hageja nõude alates
  147. novembrist 2019 elatise vähendamiseks rahuldamata, palus hageja maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. 4.
  148. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt rikkus maakohus menetlusõiguse norme, kui jättis tõendina vastu võtmata hageja esitatud RAKE uuringu ja rahuldamata hageja taotluse ema sissetulekute väljaselgitamiseks. Lisaks võttis maakohus üllatuslikult omal algatusel asja materjalide juurde Z OÜ äriregistri väljavõtte, andmata pooltele võimalust esitada oma seisukohti. Z OÜ tegelikuks kasusaajaks olemine ei tähenda seda, et hageja saab äriühingult sissetulekuid. Samuti olid äriregistri andmed vananenud. 4.
  149. Väär on maakohtu seisukoht, et alates
  150. juunist kuni
  151. novembrini 2019 välja mõistetud elatist ei saa muuta ja hageja peab tasuma lastele selle ajavahemiku eest elatist sõltumata sellest, et lapsed elasid sel ajal isa juures. 7 2-21-13380 4.
  152. Maakohus asus tõendeid selektiivselt hinnates väärale seisukohale, et alates
  153. novembrist 2019 ei ole alust väljamõistetud elatist vähendada. 4.3.
  154. Maakohus eeldas alusetult, et hageja peab suutma tasuda kahe lapse ülalpidamiseks vähemalt 540 eurot kuus ja kolme lapse ülalpidamiseks 810 eurot kuus, st teenima oluliselt üle 1000 euro kuus. Maakohus jättis alusetult tähelepanuta tõendi, mille kohaselt on hageja alates
  155. detsembrist 2020 töötu, ning leidis vääralt, et hageja töötus ei ole usutav. Kohus ei saa oletada, vaid peab juhinduma konkreetses asjas esitatud tõenditest. Seejuures ei ole hageja esindaja esitanud
  156. detsembri
  157. a istungil valeväiteid hageja töötamise kohta. Esindaja kinnitas istungil kliendi avaldatut ja istungi ajal ei olnud hageja veel töötu. Hageja esitas pärast töökoha kaotamist täiendava tõendi oma töötuse kohta ning
  158. märtsil 2021 tõendi talle makstava hüvitise (natuke üle 500 euro kuus) kohta. Asjakohatud on maakohtu spekulatiivsed väited hageja võimaluste kohta teenida üle 1000 euro suurust sissetulekut, samal ajal kui laste ema teenib miinimumtöötasu. Maakohus kohtles vanemaid ebavõrdselt, kui leidis, et isa peab suutma leida endale tasuva töö, nõudmata seda laste emalt. Paljud inimesed teevad tööd madala palga eest ja kohus ei või suhtuda neisse üleolevalt. Maakohus jättis arvestamata vanemate reaalsed sissetulekud. Maakohus tegi hagejale alusetult etteheiteid selle kohta, et hageja ei teeni juhatuse liikmena piisavalt, jättes arvestamata hageja väited, et kahe äriühingu tegevus oli Covid-19 pandeemia tõttu seiskunud. On üldteada asjaolu, et paljudes majandussektorites on keeruline ning ehitusvaldkonnas on majandustegevus aeglustunud. Äriühingu Z OÜ kasusaajaks olemine ei tähenda seda, et hagejal oleks vara, mille arvel lapsi ülal pidada. Maakohtu spekulatiivsed järeldused F OÜ osaluse väärtuse kohta jätavad arvestamata selle, et äriühingul oli enam kui 100 000 euro suurune maksuvõlg ja käimas on täitemenetlused, st tegemist on varatu äriühinguga. Maakohus jättis arvestamata, et hageja pangakontodel ei ole raha ning hageja vastu on inkassonõue. Maakohtu järeldused laste ema paljasõnalistest väidetest Pariisis pulmapeo korraldamise kohta kinnitavad kohtu negatiivset meelestatust hageja suhtes, seejuures järeldas maakohus paljasõnaliselt, et hageja abikaasa selgitused ei ole usaldusväärsed, asus aga seejärel vastuoluliselt seda tõendit analüüsima. 4.3.
  159. Maakohus leidis ekslikult, et kohus peab juhinduma konkreetsest olukorrast ja tähtsust ei ole sellel, millised on tegelikult keskmiselt lapse ülalpidamiseks vajalikud kulud. Samas jättis maakohus tuvastamata laste reaalsed vajadused ja nende rahuldamiseks tehtavate kulutuste suuruse ning arvestamata, et laste vajadusi saab rahuldada peretoetuste arvel. Arvestades ema sissetuleku suurust (keskmiselt 597 eurot 24 senti kuus), ei saa laste kulud kokku olla ca 1300 eurot kuus. Ema väidetud kuludest on kokku põhjendatud kulud 517 eurot 40 senti kahe lapse kohta kuus. RAKE uuringu kohaselt on lapse keskmine ülalpidamiskulu 347 eurot kuus ning kolmelapselises peres on lapse kulud mastaabisäästu tõttu 50% võrra väiksemad. 8 2-21-13380 Ema saab kolme lapse kohta kokku kuus 520 eurot toetusi, sh lastetoetusi 220 eurot (60+60+100) ja lasterikka pere toetust 300 eurot. Seega saab iga lapse vajadused rahuldada 173 euro 33 sendi ulatuses toetuste arvel ja on alust vähendada elatist alla miinimumi. Menetluse edasine käik
  160. Tallinna Ringkonnakohus eraldas
  161. augusti
  162. a määrusega tsiviilasjast nr 2-19-18420 iseseisvaks menetluseks hageja ülalkirjeldatud nõuded ja andis tsiviilasjale uue numbri (2-21-13380).
  163. Ringkonnakohus selgitas pooltele
  164. aprilli
  165. a kirjas alates
  166. jaanuarist 2022 muutunud õiguslikku olukorda ja tõendamiskoormist senise elatise suuruse muutmata jätmiseks ning tegi pooltele kompromissiettepaneku.
  167. Ringkonnakohus selgitas
  168. aprilli
  169. a kohtuistungil täiendavalt muutunud õiguslikku olukorda. Arvestades laste ema seisukohta, andis ringkonnakohus laste emale täiendava tähtaja alates
  170. jaanuarist 2022 kummagi lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste kohta nimekirja ning tõendite esitamiseks, samuti ema varalise seisundi ja sissetulekute tõendamiseks. Ringkonnakohus võttis samal kohtuistungil uue tõendina vastu Z OÜ äriregistri väljavõtte
  171. mai
  172. a seisuga ning lisas omal algatusel kogutud sama väljavõtte kohtuistungi aja seisuga, samuti äriregistri väljavõtte, millest nähtusid hageja seosed viie äriühinguga, ning palus hagejal esitada nende kohta kirjaliku seisukoha. Ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja taotluse võtta tõendina vastu RAKE uuring. Hageja loobus pärast ringkonnakohtu selgitust taotlusest nõuda MTA-lt välja laste ema 2019–2020 tuludeklaratsiooni andmed.
  173. Laste ema tõi
  174. ja
  175. mai
  176. a seisukohtades esile, et kahe lapse kulud olid
  177. a jaanuaris kokku vähemalt 543 eurot 25 senti (sh eluasemekulud vastavalt maakohtus esitatule 277 eurot 50 senti). Veebruaris ületasid kulud selgelt 450 eurot, lisaks sai ostetud pojale uus telefon 209 euro eest ja selle kaaned 60 euro eest. Ema palus jätta kõik hageja esindaja kulud hageja enda kanda.
  178. Hageja
  179. mai
  180. a seisukoha kohaselt ei ole laste ema tõendanud, et laste vajaduste rahuldamiseks kulub kokku 540 eurot kuus, sh ei ole tõendatud laste elamiskulusid ning väidetavaid toidu ja riiete kulutusi sisaldavaid ülekandeid ei ole võimalik seostada laste kuludega. Maakohtule esitatu kohaselt olid kulud üle 1300 euro, kuid kulunimekiri oli tõendamata ning nimekirjas sisalduvad kulud tuleks jagada viie pereliikme vahel. Hageja tasub laste ülalpidamiseks kokku 175 eurot kuus. Lisaks on hageja andnud
  181. aastal lastele taskuraha (tütrele 154 eurot ja pojale 150 eurot) ning kannab tütre telefoniarved. Kui laste ema panustaks laste ülalpidamisse sama palju kui isa, oleks emal koos makstavate toetustega piisavalt vahendeid laste ülalpidamiseks. Hageja oli alates
  182. a detsembrist kuni
  183. a juunini töötu. Alates
  184. juunist 2021 töötab hageja Ö OÜ-s logistiku ametikohal töötasuga 1946 eurot 20 senti (bruto) kuus. Hageja on Z OÜ tegelik kasusaaja, kuid selle ühingu hallatavad ühingud ei ole kasumisse jõudnud ja hageja ei ole sealt saanud dividenditulu. Hageja nõustub ringkonnakohtu kompromissiettepanekuga. Hageja on kogu aeg olnud nõus lastele elatist maksma, kuid peamine vaidlus seisneb selles, kui suur peab olema isa panus olukorras, kus ema panus on minimaalne, kuigi vanemad peavad panustama võrdselt. 9 2-21-13380
  185. Laste ema esitas
  186. juunil
  187. a vastuväited, mille kohaselt tuleb pere kulud jagada neljaga, kuna ema kolmas laps on vallaslaps. Samuti tõi ema esile, et hageja rääkis
  188. a novembris XXX saates D (nüüdseks R OÜ) tegevjuhina äriühingu turuliidriks tõusmisest, st hageja varjab endiselt oma sissetulekuid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  189. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab seadusemuudatuse tõttu hagi alates
  190. jaanuarist 2022 osaliselt. Ülejäänud osas tuleb apellatsioonkaebus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, neid TsMS § 654 lg 6 järgi kordamata.
  191. Esmalt teeb kolleegium kokkuvõtte ringkonnakohtule esitatud uutest tõenditest ja otsustab veel vastu võtmata uute tõendite vastuvõtmise üle. 12.
  192. Ringkonnakohus lahendas hageja taotlused
  193. aprilli
  194. a kohtuistungil ja kogus selleks ajaks ka ise kaks aktuaalset äriregistri väljavõtet. Kuna maakohus eksis menetlusõiguse normide vastu, kui lisas hageja varalist seisundit puudutavalt kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päeval toimikusse Z OÜ äriregistri väljavõtte, millest nähtus, et hageja oli selle äriühingu tegelik kasusaaja, andmata hagejale võimalust esitada selle kohta oma seisukohta, arvestas ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuses esitatud vastuväiteid ning rahuldas kohtuistungil hageja taotluse võtta tõendina vastu apellatsioonkaebuse esitamise aja seisuga sama äriregistri väljavõte. Ühtlasi tegi ringkonnakohus vahetult enne kohtuistungit selle äriühingu tegelike kasusaajate kohta äriregistri päringu ning hageja nõusolekul lisas ka selle väljavõtte toimikusse. Hageja nõustus seepeale, et ta on Z OÜ tegelik kasusaaja. Ringkonnakohus tegi sarnaselt maakohtule enne kohtuistungit aktuaalse päringu ka hagejaga seotud muude äriühingute kohta ning lisas ka selle väljavõtte hageja nõusolekul toimikusse. Hageja ei ole selgitanud ringkonnakohtule oma seoseid ja tegevust nendes äriühingutes lähemalt. Ringkonnakohus jättis kohtuistungil tõendina vastu võtmata hageja esitatud RAKE uuringu, sest kolleegiumi hinnangul ei eksinud maakohus menetlusõiguse normide vastu, kui keeldus seda tõendina vastu võtmast seetõttu, et sellest ei nähtunud asja lahendamiseks tähtsaid asjaolusid. Hageja loobus kohtuistungil MTA-lt laste ema 2019–
  195. a tuludeklaratsiooni andmete väljanõudmise taotlusest. 12.
  196. Arvestades seda, et ringkonnakohus andis alates
  197. jaanuarist 2022 muutunud õigusliku olukorra tõttu pooltele täiendava tähtaja elatise suurust mõjutavate asjaolude, sh laste vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste ja vanemate sissetulekute ning varalise seisundi tõendamiseks, otsustab kolleegium alljärgnevalt uute tõendite vastuvõtmise. Ringkonnakohus võtab vastu kostjate
  198. ja
  199. mail 2022 esitatud menetlusdokumentidele lisatud tõendid, hageja
  200. mai 2022.a menetlusdokumendile lisatud tõendid ja kostjate
  201. juuni
  202. a menetlusdokumendi lisa 1, samuti arvestab menetlusdokumendi tekstis lingi kaudu kättesaadavat XXX saate salvestust. Ülejäänud
  203. juuni
  204. a menetlusdokumendile lisatud 10 2-21-13380 tõendid, s.o Messenger`i vestlused nn tööampsude tegemise kohta ja konto väljavõtted teistelt isikutelt emale laekuvate summade kohta jätab ringkonnakohus TsMS § 238 lg 1 alusel vastu võtmata, sest neil ei ole asja lahendamisel tähtsust.
  205. Hageja ei nõustu maakohtu otsusega esmalt osas, millega maakohus keeldus õigusliku perspektiivituse tõttu menetlusse võtmast hageja nõuet, mis puudutas kohtulahendiga väljamõistetud elatise vähendamist ajavahemikul enne hagi esitamist. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus õigesti ja põhjendatult menetlusse võtmata hageja
  206. detsembril 2020 esitatud nõude muuta Pärnu Maakohtu
  207. mai
  208. a määrust selliselt, et hagejal ei ole kohustust tasuda kostjatele alates
  209. juunist kuni
  210. novembrini 2019 elatist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium, et maakohus juhindus õigesti TsMS § 459 lg-st 2, mille kohaselt saab jõustunud kohtulahendiga kohustatud vanemalt väljamõistetud elatise suurust muuta alates hagi esitamise ajast, mitte tagasiulatuvalt (vt Riigikohtu
  211. mai
  212. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26). See kehtib ka juhul, kui pärast kohtulahendi tegemist asub laps elama elatist maksma kohustatud vanema juurde ja vanem asub seetõttu last vahetult ülal pidama. Sellisel juhul saab kohustatud vanem pöörduda kohe kohtu poole elatist maksma kohustava kohtulahendi muutmiseks. Seda ei ole aga hageja praegusel juhul teinud. Hageja esitas maakohtule hagi
  213. novembril 2019, kuid nõuab elatist maksma kohustava lahendi muutmist alates
  214. juunist kuni
  215. novembrini
  216. Samas ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et hageja õigused jääksid elatise muutmise hagi menetlusse võtmisest keeldumise korral kaitseta. Olukorras, kus kohtulahendi järgi kohustatud vanem on kohtulahendi kehtimise ajal oma ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud, rahuldades temale seaduse järgi langevas osas tema juurde elama asunud lapse vajadused vahetult, on vanemal õigus keelduda teisele vanemale elatist maksmast ning juhul, kui teine vanem alustab kohtulahendi alusel selle ajavahemiku elatise saamiseks täitemenetluse, võib ta nõuda täitemenetluse seadustiku § 221 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamist (vt Riigikohtu
  217. märtsi
  218. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 14). Praeguses asjas ei ole kohtule teada, et Pärnu Maakohtu
  219. mai
  220. a määruse alusel oleks hageja vastu alustatud täitemenetlust. Ülaltoodut arvestades asus maakohus õigesti seisukohale, et hageja nõue, mis puudutab elatise vähendamist enne hagi esitamist puudutaval ajavahemikul, tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.
  221. Hageja ei nõustu maakohtu otsusega ka osas, millega maakohus jättis kummalegi lapsele kohtulahendi alusel makstava elatise alates
  222. novembrist 2019 vähendamata 90 euroni (millele lisandub igal aastal 5%). 14.
  223. Kolleegiumi hinnangul asus ka selle nõude osas maakohus otsuse tegemise ajal kehtinud õigust kohaldades õigesti seisukohale, et hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mis annaksid TsMS § 459 lg 1 järgi alust Pärnu Maakohtu
  224. mai
  225. a määrusega välja mõistetud elatise suurust hageja soovitud suuruseni vähendada. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele ja täienduseks maakohtu põhjendustele märgib kolleegium järgmist. 14.
  226. Maakohus ei ole eksinud, kui juhindus vaidlust lahendades eeldusest, et kummagi lapse ülalpidamiseks kulub iga kuu summa, mis vastab kahekordsele elatise miinimummäärale, ega nõudnud kostjatelt nende tegelike kulude tõendamist. 11 2-21-13380 Ringkonnakohus selgitab, et lapse ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, sh arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi (tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi). Maakohtu otsuse tegemise ajal kehtinud PKS § 101 lg 1 järgi ei võinud olla igakuine elatis ühele lapsele üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis oli
  227. aastal 270 eurot ning
  228. ja
  229. aastal 292 eurot. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus ning tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ja mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vaid juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (vt Riigikohtu
  230. juuni
  231. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 27). Olukorras, kus ülalpidamist maksma kohustatud vanem leiab, et lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus on tegelikult väiksem, kui ülal nimetatud eelduslik kulutuste suurus, peab see vanem oma väidetud asjaolusid TsMS § 230 lg 1 järgi ka tõendama. Seda ei ole aga hageja teinud. Seejuures ei ole piisavad hageja viited RAKE uuringule, sest uuringu tulemused ei näita seda, milline on hageja laste vajaduste rahuldamiseks vajalike kulutuste tegelik suurus. Uuringus välja toodud Eesti laste keskmine kulutuste suurus ei kummuta enne
  232. jaanuari 2022 kehtinud PKS § 101 kohaldamise aluseks olevat lapse miinimumvajaduste suuruse eeldust. Hageja ei ole toonud esile, põhistanud ega tõendanud, millised on tema laste tegelikud kulud. 14.
  233. Samuti asus maakohus kolleegiumi hinnangul põhjendatult seisukohale, et hageja ei ole usutavalt põhistanud ega tõendanud, et tema sissetulek ja varaline seisund ei võimaldanud tal maksta kummalegi lapsele maksekäsu määrusega väljamõistetud elatist. 14.3.
  234. Praegusel juhul mõistis Pärnu Maakohus
  235. mai
  236. a maksekäsu määrusega hagejalt kummagi lapse ülalpidamiseks välja 270 eurot kuus, mis oli toona PKS § 101 lg 1 järgi elatise miinimummäär. Seega taotleb hageja hagiga sisuliselt elatise vähendamist alla miinimummäära. Kolleegium selgitab, et kohus võib PKS § 102 lg 2 alusel mõista alaealise lapse kasuks välja miinimumist väiksema elatise üksnes mõjuval põhjusel, st olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline mõjuval põhjusel andma lapsele miinimummääras ülalpidamist. Riigikohus on selgitanud, et kohus peab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hindama, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Arvestada tuleb ka sellega, et elatise maksmise eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Seejuures võib elatise vähendamise aluseks olla iseenesest asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil, sh riiklike toetustega, kuid ainuüksi peretoetuse maksmise fakt ei anna alust elatist alla miinimummäära vähendada (vt Riigikohtu
  237. märtsi
  238. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905, p 18;
  239. veebruari
  240. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 12; 12 2-21-13380
  241. juuni
  242. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p d 28.1–28.2;
  243. märtsi
  244. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Riigikohus on iseenesest möönnud, et PKS § 102 lg 2 tähenduses saavad miinimumist väiksema elatise väljamõistmise alusena käsitatavaks mõjuvaks põhjuseks olla mh lapse miinimumist väiksemad vajadused, st kohus saab mõista vanemalt välja miinimumist väiksema elatise, arvestades mh kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad, kuid seda vaid juhul, kui pool on tõendanud, et lapse vajadused on miinimummäärast väiksemad (Riigikohtu
  245. juuni
  246. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Seega, kui kohustatud vanem taotleb PKS § 102 lg 2 alusel miinimumist väiksema elatise väljamõistmist, peab ta TsMS § 230 lg 1 järgi tooma esile ka seda tingivad asjaolud ning neid asjaolusid tõendama. Riigikohus on küll viidanud sellele, et seadusandja võiks kaaluda miinimumelatise määra muutmist, sest miinimumelatis ei täida kohtumenetluses oma eesmärki, kui paljudel juhtudel taandub vaidlus tõendamisele, kas on mõjuvat põhjust elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära (Riigikohtu
  247. juuni
  248. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 30). Eeltoodu ei tähenda aga seda, et PKS §-s 101 enne
  249. jaanuari 2022 sätestatud miinimumelatise suurus oli igal juhul ülemäärane ja miinimumist väiksema elatise väljamõistmise aluseks olevaid konkreetseid asjaolusid ei tuleks kohtumenetluses esile tuua ja tõendada. Hageja on kogu kohtumenetluse vältel esitanud hulgaliselt väiteid selle kohta, miks ta peab seaduses sätestatud miinimumelatise suurust ülemääraseks ja inimestele üle jõu käivaks, kuid jätnud tähelepanuta asjaolu, et kohus pidi juhinduma vaidlust lahendades kehtivast seadusest, sh miinimummäärast ning sai mõista sellest väiksema elatise välja üksnes juhul, kui mõjuval põhjusel ei olnud vanem suuteline miinimumelatist maksma. 14.3.
  250. Praegusel juhul ei olnud maakohtul alust pidada PKS § 102 lg 2 alusel põhjendatuks miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmist, sest hageja ei olnud usutavalt põhistanud ja tõendanud, et tema sissetulek ja varaline seisund olid hagi esitamise ajaks või kohtumenetluse jooksul sedavõrd muutunud, et ta ei suutnud tasuda oma lastele miinimummääras elatist. Arvestades seda, et hageja ei esitanud maakohtule ammendavaid andmeid oma varalise seisundi ja sissetulekute kohta, kuigi maakohus seda hagejalt
  251. detsembri
  252. a eelistungil nõudis (I kd, tl 83), ei olnud maakohtul alust asuda hageja valikuliselt esitatud andmete alusel seisukohale, et hageja varaline seisund ja sissetulek ei võimalda tal oma lapsi miinimummääras ülal pidada. Hageja tugines hagis peamiselt sellele, et Eestis elab palju inimesi, kes teenivad vähe ega suuda tasuda miinimummääras elatist, kuid ei toonud esile ega tõendanud, milline oli tema enda sissetulek maksekäsu määruse tegemise ajal või alates hagi esitamisest. Hageja väitis, et ta ei saa ametlikult ja kindlat palka, kuid ta sai
  253. aastal Lätis asuvalt ettevõttelt keskmiselt töötasu 1360 eurot kuus ning kasutab tööandja sõidukit (I kd, tl 95). Seejuures ei täpsustanud hageja, millises äriühingus ta töötab, ega esitanud ühtki tõendit talle makstava töötasu kohta. Arvestades asjaolu, et kohtu väljanõutud hageja pangakontodelt nähtub, et hageja ei kasuta pangakontosid ja sinna ei laeku muud raha peale lotovõitude (I kd tl 129–143), järeldab kolleegium, et hageja arveldab, sh saab sissetulekuid ja kannab kulutusi sularahas või teiste isikute pangakontode kaudu. Seetõttu ei ole hageja sissetulekud ja kulutused kohtule nähtavad, mistõttu ei teki kohtul veendumust hageja vahendite nappusest enne
  254. jaanuari
  255. Kuigi hageja esitas kohtule tõendi, mille kohaselt määras Eesti Töötukassa talle alates
  256. jaanuarist kuni
  257. oktoobrini 2021 töötukindlustushüvitise (I kd, tl 156–157) ning konto väljavõtte, mille kohaselt laekus hagejale Eesti Töötukassalt
  258. veebruaril 2021 525 eurot 87 senti ja
  259. märtsil 2021 513 eurot 96 senti (I kd, tl 158), ei saa kolleegium nendest tõenditest järeldada, et ajal, mil hageja oli töötuna registreeritud ja talle maksti hüvitist, ei olnud hagejal muid sissetulekuid. Hageja kinnitusel oli ta kuni
  260. a juunini töötu ning töötab alates 13 2-21-13380
  261. juunist 2021 Ö OÜ-s, kus tema keskmine töötasu on 1946 eurot 20 senti, mille laekumise kohta on hageja esitanud ka konto väljavõtted (II kd, tl 88). Samas on hageja esinenud
  262. a novembris saates XXX D OÜ tegevjuhina (kostjate
  263. juuni
  264. a menetlusdokumendis sisalduv link) ning hageja on kogu kohtumenetluse aja olnud äriregistri andmetel seotud ka muude äriühingutega (I kd, tl 123–128 pöördel ja 201 ning II kd, tl 43–44), olles mh äriühingute juhatuse liige, tegelik kasusaaja või osanik. Seejuures kinnitas hageja ringkonnakohtule, et on Z OÜ, kellele kuuluvad mitmed tegevad äriühingud (sh D OÜ), tegelik kasusaaja. Samuti on kohtumenetluse ajal registrisse kantud äriühing R OÜ, mille kodulehel avaldatud info kohaselt on hageja selle juhatuse liige (II kd, tl 43 pöördel ja 96). Hageja nõustus küll sellega, et ta on Z OÜ tegelik kasusaaja, kuid väitis, et selle äriühingu hallatavad ühingud ei ole kasumisse jõudnud. Samas ei ole hageja endiselt selgitanud, milline on tema roll nende äriühingute juhtimisel ja tegevuses ning milliseid sissetulekuid ta vastavate ülesannete täitmise eest saab. Hoolimata sellest, et hageja väitel ei ole temaga seotud äriühingud kasumlikud, ei ole hageja esitanud ka selle kohta ringkonnakohtule tõendeid. Samuti ei ole hageja esitanud täpsemaid väiteid ega tõendeid selle kohta, milliseid olid Covid-19 pandeemia mõjud temaga seotud äriühingute majandusnäitajatele. Hageja üldsõnaliste väidete alusel ei saa kohus veenduda tegelikes pandeemia mõjudes äriühingute majandustegevusele ega veenduda nende kehvades majandusnäitajates. Neid asjaolusid arvestades ei ole ringkonnakohtule usutav, et hageja, kes arveldas vähemalt kuni
  265. a alguseni sularahas ja on seotud mitmete tegutsevate äriühingutega, ei saanud neist äriühingutest sisstulekuid ajal, mil ta oli end Eesti Töötukassas töötuna arvele võtnud. Ühtlasi on tänaseks selge, et hageja oli töötuna arvele võetud lühiajaliselt, mistõttu asus maakohus õigesti seisukohale, et hageja ajutine töötus olukorras, kus hageja ei ole selgitanud, miks tal ei ole võimalik tööd leida, ei andnud alust elatist vähendada. Samuti oli põhjendatud maakohtu eeldus, et hageja suudab teenida sarnast sissetulekut, nagu ta teenis väidetavalt enne töötuna arvele võtmist. Hageja kinnitusel teenib ta alates
  266. a juunist isegi suuremat töötasu. Ülaltoodut ei kummuta ka hageja viited tema pangakontodel raha puudumisele ja võlale. Nagu ülal märgitud, ei nähtu pangakontode väljavõtetelt raha liikumisi, mistõttu ei saa nende alusel teha järeldusi hageja tegelike sissetulekute ja väljaminekute kohta. Ka võla tekkimise aeg ja võla tasumata jätmise asjaolud ei ole kohtule teada, st hageja ei ole kõiki asjaolusid kohtule avanud ja esitab neid kohtule valikuliselt. Seetõttu ei saa neist asjaoludest järeldada, et hageja ei suutnud enne
  267. jaanuari 2022 lastele väljamõistetud ulatuses elatist maksta. Eelnevat arvestades ei ole kolleegiumil tekkinud asjas esitatud asjaolude ja tõendite, aga ka maa- ja ringkonnakohtu omal algatusel kogutud tõendite valguses veendumust, et hageja ei suutnud alates
  268. novembrist 2019 kuni
  269. detsembrini 2021 maksta kummagi lapse ülalpidamiseks 270 eurot kuus. Hageja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, mille alusel kohus saaks järeldada, et ta oli hagi esitades või hiljem kohtumenetluse ajal olukorras, kus ta ei suutnud oma muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades anda lastele kohtulahendiga väljamõistetud ulatuses elatist PKS § 102 lg 1 ja 2 tähenduses. 14.
  270. Olukorras, kus maakohus võis tugineda eeldusele, et kummagi lapse ülalpidamiseks kulub kahekordne miinimumelatise määr, ning ei ole alust arvata, et hageja ei suuda tasuda kummagi lapse ülalpidamiseks 270 eurot kuus, ei olnud maakohtul alust vähendada PKS § 102 lg 2 alusel elatist. Arvestades hageja varalist võimekust, ei ole tähtsust sellel, et kummalegi lapsele makstakse lastetoetust 60 eurot kuus ja laste emale lasterikka pere toetust 300 eurot kuus. Kuna hageja suudab kohtulahendiga väljamõistetud ulatuses elatist maksta, ei saa ta nõuda elatise vähendamist pelgalt põhjusel, et riik on otsustanud lapsi ja lasterikkaid peresid ning nende 14 2-21-13380 toimetulekut toetada. Mh jätab hageja tähelepanuta, et sama suuri toetusi maksti lastele ka maksekäsu määruse tegemise ajal, tegemist ei ole pärast kohtulahendi tegemist tekkinud uute asjaoludega. 14.
  271. Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka asjaolu, et maakohus ei tuvastanud mõlema vanema varalist seisundit. Ringkonnakohtule jääb seejuures arusaamatuks hageja soov maksta lastele vähem elatist põhjusel, et laste ema sissetulek on väike. Kuigi üldjuhul peab kohus PKS § 105 lg 3 järgi elatise suurust määrates arvestama ka vanemate varalist seisundit ja sissetulekute suurust, ei anna vanemate erinev varaline võimekus alust vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära. 14.
  272. Ka see, et hageja on kandnud tütre sideteenuse kulusid, ei anna alust tütre kasuks väljamõistetud elatist vähendada. Hageja väitel on ta kogu menetluse ajal tasunud kahe lapse ülalpidamiseks kokku 175 eurot kuus, s.o 87 eurot 50 senti lapse kohta kuus. Lisaks tütre telefonikulusid tasudes, võib hageja olla täiendavalt vahetult täitnud oma kohtulahendist tulenevat ülalpidamiskohustust, kuid see ei anna laust järeldada, et tütre kasuks väljamõistetud elatist tuleks nende kulude võrra vähendada.
  273. Eeltoodut arvestades jättis maakohus põhjendatult otsuse tegemise ajal kehtinud õigusnormide alusel hageja nõude elatise vähendamiseks rahuldamata ning hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust tühistada. Küll on aga apellatsioonimenetluse ajal alates
  274. jaanuarist 2022 muutunud õiguslik olukord, sh miinimumelatise regulatsioon, mis annab alust maakohtu otsus osaliselt tühistada ja rahuldada alates
  275. jaanuarist 2022 hagi osaliselt. 15.
  276. Kolleegium selgitab, et
  277. jaanuaril 2022 jõustunud PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Seejuures on igakuise elatise arvutamise aluseks PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  278. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  279. aprillil. Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel ning kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7– 15 ööpäeva kuus, vähendatakse PKS § 101 lg 6 järgi elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse üldjuhul PKS § 101 lg 7 järgi järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes, kuid mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat, elatist ei vähendata. 15.
  280. Ringkonnakohus selgitas laste emale, et elatise vähendamata jätmiseks, s.o 270 euro suuruse elatise saamiseks ka pärast
  281. jaanuari 2022, tuleb tal tõendada, et kummagi lapse vajaduste rahuldamiseks kulub 540 eurot kuus, vastasel korral vähendab kohus elatist kehtiva miinimummäärani. Laste ema väitis, et ta kandis jaanuaris ja veebruaris laste kulusid vähemalt 540 euro ulatuses, ja esitas pangakonto väljavõtted toidu- ja esmatarbekaupu müüvates kauplustes kantud kulude, pojale üle kantud raha ning talle kõrvaklappide ja telefoni ostmise kohta (II kd, tl 48–53, 56– 62 ja 65–66), kuid ei ole esitanud kohtule kummagi lapse kõigi kulude kohta nimekirja ega 15 2-21-13380 kõiki kulusid tõendanud. Seejuures viitas laste ema maakohtus esitatud eluasemekuludele, mis on kahe lapse peale kokku väidetavalt 277 eurot 50 senti, kuid ei ole eluasemekulusid tõendanud. Ema esitas eluasemekulude tõendamiseks maakohtule üksnes
  282. aastal Muhu 5– 127 asuva korteri üürilepingu (I kd, tl 76–78),
  283. a aprillis esitatud kõrvalkulude arve (I kd, tl 79) ning
  284. aastal esitatud elektriarve (I kd, tl 80), mis ei kinnita kostjate eluasemekulusid
  285. aastal. Mh märgib kolleegium, et menetlusdokumentidele on kostjate elukoha aadressiks märgitud Võistluse 41–
  286. Seega ei ole laste ema tõendanud, et kummagi kostja ülalpidamiseks kulub alates
  287. jaanuarist 2022 540 eurot kuus, ning kohtul on alust vähendada alates
  288. jaanuarist 2022 elatist kehtiva miinimummäärani. Hageja nõustus ringkonnakohtu istungil ja kohtule kirjalikult esitatud seisukohas alates
  289. jaanuarist 2022 elatise kehtiva miinimummäärani vähendamisega ega nõudnud elatise vähendamist 90 euroni kuus. 15.
  290. Elatist alates
  291. jaanuarist 2022 vähendades lähtub ringkonnakohus eeldusest, et kostjate vajaduste rahuldamiseks kulub kahekordne baassumma (2×200 eurot), millele on lisatud 3% keskmisest brutokuupalgast (2×43 eurot 44 senti), s.o 486 eurot 88 senti, ning selles ulatuses ei tule kostjate vajadusi tõendada. Alates
  292. aprillist 2022 on vastav eeldus 511 eurot 28 senti (2×209,2+2×46,44). 15.
  293. Lisaks tuleb PKS § 101 lg 5 järgi kohtul arvestada, et vanem ei pea andma lapsele ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Pooled ei vaidle enam selle üle, et kummalegi lapsele makstakse perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 järgi lapsetoetust 60 eurot kuus, ning kolleegium arvestab seda. Lisaks makstakse laste emale PHS § 21 lg 2 järgi kolmelapselise lasterikka pere toetust 300 eurot kuus. Kuigi elatise kalkulaatori järgi jagatakse lasterikka pere toetus laste vahel võrdsetes osades, tuleb lasterikka pere toetuse eesmärki arvestades jagada see kolleegiumi hinnangul kõigi pere liikmete vahel. Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (474 SE) seletuskirja kohaselt on lasterikka pere toetuse arvestamine elatise summa vähendamisel õigustatud eeskätt olukorras, kus lapsed, kelle tõttu seda toetust makstakse (kolm või enam last), on elatist maksma kohustatud vanema ja lapsi peamiselt kasvatava vanema ühised lapsed. Praegusel juhul see nii ei ole – vanematel on kaks ühist last, kuid emal on kokku kolm alaealist last. Lisaks tuleb lasterikka pere toetuse puhul arvestada ka selle maksmise eesmärki. Perehüvitiste seaduse eesmärk on PHS § 2 järgi toetada lastega peresid ja laste kasvatamist. Kui lapsetoetuse saamise õigus on PHS § 17 lg 1 järgi lapsel, siis lasterikka pere toetuse saamise õigus on PHS § 21 lg 1 järgi vanemal, kes kasvatab peres kolme või enamat last. Perehüvitiste seaduse (217 SE) eelnõu seletuskirja kohaselt on peretoetused suunatud rohkem vähemkindlustatud, sh suurtele peredele, ning lasterikka pere toetuse eesmärgiks on tagada rohkem rahalist tuge paljulapselistele peredele. Seejuures on lasterikkus sotsiaalne risk, mis võib sõltuvalt olukorrast põhjustada sellises mahus kulutusi, mida isikud ei pruugi vaesusesse langemata suuta kanda. Mh põhjustab lasterikkus peale laste eest hoolitsemise suurtele kuludele ka takistusi elatise teenimisel, kuna laste eest hoolitsemise tõttu tuleb vähemalt ühel vanemal pahatihti töötamisest täielikult või osaliselt loobuda. Eeltoodut arvestades on lasterikka pere toetuse eesmärgiks pere üldise toimetuleku toetamine, et laste arvu suurenemisega pere elatustase oluliselt ei langeks. Arvestades seda, et lasterikka pere toetus on mõeldud kogu pere toimetuleku toetamiseks, sh perele piisava sissetuleku tagamiseks, et katta ära suure pere kõigi liikmete vajadused ja vähendada lasterikka pere vaesusriski, mitte üksnes lasterikka pere laste kulutuste katmiseks (selleks on mõeldud lapsetoetus), on kolleegiumi 16 2-21-13380 hinnangul üldjuhul põhjendatud jagada lasterikka pere toetus võrdselt kõigi toetust saava vanema pereliikmete vahel, mitte üksnes laste vahel. Praegusel juhul tähendab see seda, et lasterikka pere toetus 300 eurot tuleb jagada võrdselt ema ja tema kolme lapse vahel ning kummagi lapse vajadused saab lasterikka pere toetuse arvel lugeda kaetuks 75 euro ulatuses. 15.
  294. Arvestades asjas esitatud asjaolusid, ei ole PKS § 101 lg 6 järgi alust vähendada laste elatist isaga koos veedetud aja tõttu, sest hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et lapsed veedavad temaga ühes kuus keskmiselt seitse või enam ööpäeva. Küll aga tuleb tütre kasuks väljamõistetavat elatist PKS § 101 lg 7 alusel vähendada 15%, sest laste vanusevahe on väiksem kui kolm aastat (poeg on sündinud
  295. veebruaril 2011 ning tütar
  296. oktoobril 2013). Asjaolu, et isa on
  297. aastal andnud lastele taskuraha, ei anna alust miinimummääras elatist täiendavalt vähendada. Küll aga peab ringkonnakohus laste täiendavat toetamist taskurahaga mõistlikuks ka edaspidi, kui väljamõistetud elatis on senisest väiksem. 15.
  298. Eeltoodut arvestades on pojal õigus saada alates
  299. jaanuarist 2022 elatist 175 eurot 94 senti kuus (s.o 200 eurot (baassumma) + 43,44 eurot (3% keskmisest brutokuutasust) – 30 eurot (½ lapsetoetust) – 35 eurot 50 senti (1/8 lasterikka pere toetust)) ning tütrel 149 eurot 55 senti kuus (s.o 200 eurot (baassumma) + 43,44 eurot (3% keskmisest brutokuutasust) – 30 eurot (½ lapselapsetoetust) – 35 eurot 50 senti (1/8 lasterikka pere toetust)×0,85). Alates
  300. aprillist 2022 suurenenud baassummat ja keskmist brutokuutasu arvestades on pojal õigus saada elatist 188 eurot 12 senti (s.o 209,2 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% keskmisest brutokuutasust) – 30 eurot (½ lapsetoetust) – 35 eurot 50 senti (1/8 lasterikka pere toetust)) ning tütrel 159 eurot 92 senti (s.o 209,2 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% keskmisest brutokuutasust) – 30 eurot (½ lapsetoetust) – 35 eurot 50 senti (1/8 lasterikka pere toetust)×0,85). 15.
  301. Ringkonnakohtu hinnangul on mõistlik määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust pöörduda baassumma, keskmise brutokuupalga ja lapsetoetuse või lasterikka pere toetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse muutmiseks taas kohtu poole. Ka PKS § 101 lg 2 II alternatiivi kohaselt võib kohus mõista elatise välja muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kuna elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa, määrab ringkonnakohus, et elatise baassummat (209,2 eurot) indekseeritakse iga aasta
  302. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega, Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga osa (46 eurot 44 senti) Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta keskmise brutokuupalga muutusega ning seaduses sätestatud lapsetoetuse (60 eurot) või kolmelapselise lasterikka pere toetuse (300 eurot) muutumise korral, arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust. Alates lasterikka pere toetuse maksmise lõpetamisest ei arvestata tütre elatise suurust määrates lasterikka pere toetust ning alates
  303. veebruarist 2025, mil poeg saab täisealiseks, ei rakendu tütre puhul enam koefitsient 0,
  304. 15.
  305. Kolleegium selgitab, et juhul, kui laste tegelike vajaduste rahuldamiseks tuleb laste emal teha iga kuu miinimumist suuremaid kulutusi, on emal õigus pöörduda laste nimel elatise suurendamise hagiga kohtu poole ja tõendada laste vastavalt suuremad kulutused. Suuremas elatises võivad vanemad ka omavahel kokku leppida. Kolleegium märgib, et arvestades isa sissetulekute suurust, ei peaks laste elulaad olema isa elulaadist oluliselt madalam.
  306. Kuigi ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja teeb tühistatud osas asjas uue otsuse, ei anna see alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust, sest kostjad 17 2-21-13380 vaidlesid kuni maakohtu otsuse tegemiseni põhjendatult hagile vastu ja maakohus jättis otsuse tegemise ajal kehtinud õiguse alusel põhjendatult hagi rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb õigusmuudatustest tingitud apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte enda kanda. Seejuures arvestab ringkonnakohus seda, et apellatsioonkaebus ei olnud kuni
  307. detsembrini 2021 väljamõistetud elatist puudutavas osas põhjendatud, kuid hageja nõustus alates
  308. jaanuarist 2021 tasuma kehtiva õiguse järgi miinimummääras elatist. Samas kostjate esindaja sellega ei nõustunud ja nõudis ka pärast jõustunud õigusmuudatust elatise kehtiva miinimummäärani vähendamata jätmist, mis ei osutunud põhjendatuks. (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Vallo Kariler, Gea Lepik 18

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.