KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 06.05.2022.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-4606 Tsiv

(perekonnaseadus) redaktsiooni § 210 lg 2 esimese lause kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 96

I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).

§ 97p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Kohus tuvastab rahvastikuregistrist, et kostja on hageja isa. Seetõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist. 4.

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. 5. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, so 2021.a. 292 eurot kuus. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Vastavalt

§ 101

lg 4 lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. 2 6.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hagi kohaselt on hageja igakuised vajadused järgmised (dtl 25): eluasemekulud toit sidekulud tervishoiukulud hügieenitarvete kulud kulud koolikohustuse täitmiseks riiete ja jalanõude kulu muud vältimatud püsikulud (raamatud, huviringid) kokku 150 170 20 20 30 50 120 75 635

1. Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et pooled ja hageja seaduslik esindaja elavad koos xxx asuvas korteris ning kostja kannab kõik eluasemega seotud kulud. Hageja seaduslik esindaja on 25.04.2022 toimunud kohtuistungil selgitanud, et eluasemekulud (sh nii üür kui kommunaalkulud) kokku moodustavad ca 220 eurot kuus ning selle maksab kostja otse üürileandjale (dtl 91). Kohus asub seisukohale, et hageja osa eluasemekuludest moodustab 73 eurot (220:3) kuus. Kuna kostja tasub ainuisikuliselt kõik eluasemega seotud kulud, siis eluaseme võimaldamisega seonduvalt on kostja andnud hagejale ülalpidamist vahetult.
2. Kohtu hinnangul ei saa põhjendatuks pidada hageja toidukulu 170 eurot kuus. Tartu Ülikooli
3. aasta alguses valminud uuringu „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs“ kohaselt on 13-17-aastaste laste toidukulu 133 eurot kuus
4. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja keskmisest suuremad toidukulud oleksid seotud hageja tervisliku seisundiga, erivajadusega vms asjaoluga. Hageja seaduslik esindaja on 25.04.2022 toimunud kohtuistungil selgitanud, et selle kulu arvestamisel on arvestatud mh taskurahaks antud väiksemaid summasid. Võttes arvesse eespool viidatud Tartu Ülikooli uuringut ja elukalliduse tõusu peab kohus põhjendatuks hageja toidukuluks 150 eurot kuus. Kohus leiab, et hageja tervishoiukulu 20 eurot kuus ei ole põhjendatud. Viidatud uuringu kohaselt on 13-17-aastaste laste tervishoiukulu 6 eurot kuus. Hagiavaldusest ei nähtu, et hagejal oleks selliseid terviseprobleeme, millega võiks põhjendada hageja keskmisest suuremat tervishoiukulu. Võttes arvesse eespool viidatud Tartu Ülikooli uuringut ja elukalliduse tõusu peab kohus põhjendatuks hageja tervishoiukuluks 10 eurot kuus. Kohus leiab, et ka hageja hügieenitarvete kulud on ülepaisutatud. Viidatud uuringu kohaselt on 13-17-aastaste laste hügieenitarvete kulud 13 eurot kuus. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja vajaks tervislikust seisundist, erivajadusest vms asjaolust tulenevalt keskmisest kallimaid hügieenitarbeid. Võttes arvesse ka elukalliduse tõusu peab kohus põhjendatud hageja hügieenitarvete kuluks 15 eurot kuus. Kohus loeb põhjendatuks kooliga seotud vajaduse 50 eurot kuus, võttes arvesse, et kool pakub eelduslikult osalemisvõimalust ka vähemalt mõnes tasulises huviringis. Samuti sisalduvad selles summas kulud koolitarvetele ning osalemisele kooliekskursioonidel. Seevastu põhjendatud ei ole muu kuluna täiendavalt 75 eurot raamatutele ja huviringidele olukorras, kus hageja üheski huviringis ei käi. Kohus loeb mõistlikuks kuluks seoseks vaba ajaga mitte enam kui 20 eurot kuus. Veenev ei ole, et igakuiselt tuleks teha kulutusi riiete ja jalanõude ostmiseks 120 euro ulatuses. Viidatud uuringu kohaselt on 13-17-aastaste laste riiete ja jalanõudekulu 52 eurot. Võttes arvesse ka elukalliduse tõusu peab kohus põhjendatud riiete ja jalanõude kuluks 70 eurot kuus.
5. Kohus asub seisukohale, et hageja kulud on põhjendatud järgnevalt: eluasemekulud 1 73 https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf 3 toit tervishoid sidekulud hügieenitarbed koolikohustuse täitmise kulud riided ja jalatsid vaba aeg kokku 150 10 20 15 50 70 20 408
6. Kostja on välja toonud, et lisaks eluasemekulude kandmisele on ta osalenud hageja ülalpidamises veel tehes hageja emale mõned ülekanded ning andes hagejale vahel sularaha. Kostja on kohtule esitanud kontoväljavõtte perioodil 01.07.2020 - 07.07.2021 (dtl 34). Viidatud kontoväljavõttest nähtuvalt on kostja ajavahemikul 20.07.2020 – 17.06.2021 teinud hageja seaduslikule esindajale ülekandeid kokku 570 euro ulatuses selgitusega „R“. Ülekanded on tehtud erinevates summades 20 eurost kuni 50 euroni. Hageja on 06.09.2021 vastuses (dtl 49) ja 25.04.2022 toimunud kohtuistungil (dtl 91) selgitanud, et kostja poolt viidatud ülekanded olid tehtud xxx AS-ile internetiühenduse eest maksmiseks, mitte lapse ülalpidamiskulude kandmiseks, ning hageja ülalpidamiseks kostja raha andnud ei ole. Kohus leiab, et kuivõrd kostja poolt hageja seaduslikule esindajale tehtud ülekannetest ei nähtu viidet lapse ülalpidamiskuludele, siis ei ole võimalik tuvastada, et tegemist oleks hageja ülalpidamiseks makstuga. 11.

§ 105lg 3 järgi mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena.

Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Võrdsel jagamisel on kostjale langev osa hagejale ülalpidamise andmiseks 167,50 eurot (

§ 101lg 1 määra (2-16-135, p 11.6).

Sõltumata kostja majanduslikust võimekusest tuleb ka hageja emal osaleda hageja ülalpidamises vähemalt

§ 101lg 1 tulenevas ulatuses.

Seda välistavaid erandlikke asjaolusid ei ole hageja seaduslik esindaja välja toonud – menetluse kestel küll ema kaotas töö (Töötukassa tõendid dtl 62-65), kuid nimetatu võimet töötada iseenesest ei mõjuta. Seda kinnitab asjaolu, et kohtuistungi toimumise ajaks oli hageja ema leidnud uue töökoha, istungil avaldatu kohaselt on ema sissetulek 600 eurot kuus. 12. Kostja on märkinud, et tal oleks võimalik tasuda elatist mitte enam kui 100 eurot kuus. Kostja on kohtule esitanud kontoväljavõtte perioodil 01.01.2020 – 07.07.2021 (dtl 36), millest nähtuvalt on xxx tasunud kostjale nimetatud perioodi jooksul kokku 7215,52 eurot, so keskmiselt 601,30 eurot kuus. Kostja on kohtule esitanud xxx palgatõendi (dtl 38), millest nähtuvalt töötab kostja xxx-s ja tema brutosissetulek 01.06.2020 – 01.06.2021 moodustas 8727,19 eurot, so keskmiselt 727,27 eurot kuus.

§ 102

lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Tulenevalt

§ 102

lg 2 vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 4

1. Kohus leiab, et esinevad mõjuvad põhjused kostjalt elatise väljamõistmiseks alla 292 euro perioodi eest alates hagi esitamisest kuni 31.12.2021: kohus tuvastas, et hageja vajadused olid väiksemad kui 584 eurot kuus ja kostja andis ülalpidamist seoses eluasemekuludega vahetult. Seevastu ei ole välja toodud asjaolusid, mis võiksid olla mõjuvaks põhjuseks elatise väljamõistmiseks vähemas kui poole hageja vajaduste ulatuses. Kostja on tööealine ja täieliku töövõimega, teisi ülalpeetavaid lisaks hagejale ei ole. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (2-16-118651, p 18). Vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike (3-2-1-17-16, p 11). Juhul kui kostja hinnangul tema sissetulekust seoses kostja muude kulutustega ei piisa, tuleb kas sissetulekut suurendada või muid kulutusi vähendada.
2. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et kostja oleks teinud makseid elatise tasumiseks pärast hagi esitamist. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise alates hagi esitamisest 167,50 eurot kuus. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra vastavalt hageja taotletule, et elatis tuleb tasuda hageja ema kontole selgitusega „alimendid“.

§ 100lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Kohus määrab, et elatis tuleb tasuda iga kuu

1. kuupäevaks.
2. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seoses sellega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 5