Obsah (8)

§ 774§ 115§ 103§ 127§ 128§ 195§ 158§ 159

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 01.06.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-1792 Tsiviilasi Rapid Finance

§ 774

lg 1 sätestab, et kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Kahju hüvitamise nõue 4141,34 eurot 17. Hageja on palunud kostjalt välja mõista kahju hüvitise4141,34 eurot. TransBaltic Estonia OÜ ja kostja sõlmisid 20.10.2017 tähtajatu autoveoleping koos üldtingimustega. Rootsi Kuningriigi Transpordiamet määras kabotaaživeo nõuete rikkumise eest kostja (vedaja) autojuhile sunniraha 4141,34 eurot (40 000 Rootsi krooni). Sunniraha tasus kauba omanik NTG Continent AB, kelle kaup kuni sunniraha tasumiseni kinni peeti. TransBaltic Estonia OÜ tasus sunniraha 4141,34 eurot NTG Continent AB-le. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: a. kostja on lepingut rikkunud (

§ 115lg 1); b.

kostja vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1), st rikkumine ei ole

§ 103lg 1 järgi vabandatav; 4 c.

hagejale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127lg 1, § 128); d.

kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127lg 2); e.

kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127lg 3); f.

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

1. Kohus on eelnevalt tuvastanud 16.01.2018 peeti teenuse osutamisel Rootsi Kuningriigis politsei/Rootsi Transpordiameti esindajate poolt kinni kostja poolt teenuse osutamisel kasutatav veok numbrimärgiga xxx, mida juhtis V B ja Rootsi Kuningriigi Transpordiamet paigutas veoki xxx koos treileriga XXX selles oleva TransBaltic Estonia OÜ kliendi NTG Continent AB kaubaga valve all olevasse parklasse ja määras veoki ja kauba vabastamiseks trahvi/sunniraha summas 40000 Rootsi krooni. Kohus on samuti eelnevalt tuvastanud, et kuna kostjal ja veoki juhil V B puudusid sunniraha tasumiseks vajalikud rahalised vahendid tasus trahvi/sunniraha 17.01.2018 kauba omanik NTG Continent AB, märkides ülekandes veoki numbri xxx, treileri numbri XXX ja TransBaltic Estonia OÜ. Veok koos kaubaga vabastati ja kaup toimetati Kostja autojuhi V B poolt sihtkohta (tlk 17-20). Kostja on seisukohal, et ta ei ole lepingut rikkunud ja kabotaaži nõuete rikkumise eest ei vastuta mitte kostja, vaid NTG Continent AB või TransBaltic Estonia OÜ.
2. Järgnevalt analüüsib kohus kas kostja on rikkunud lepingut ja kas kostjavastutab lepingu rikkumise eest.

§ 103

lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

1. TransBaltic Estonia OÜ lepingu üldtingimuste punkti 1.
2. kohaselt töövõtja vastutab ainuisikuliselt selle eest, et kõik kasutatavad materjalid vastavad õigusaktidest tulenevatele nõuetele; see hõlmab ka lepingusse kaastatud riikides kehtivaid nõudeid. Üldtingimuste punkt 1.3 kohaselt töövõtja kohustub tagama, et lepingus nimetatud kaubaliikide vedu vastab kõikidele õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Kui TRANSBALTIC või kauba saatja palub töövõtjal peale laadida eespool toodud nimekirjas nimetamata kaupa, on töövõtjal kohustus esitada TRANSBALTICule enne veo algust selle kohta kaebus. Üldtingimuste punkt 3 näeb ette, et töövõtja peab tagama, et kogu nõutav teave/kõik nõutavad dokumendid on enne veo algust kohapeal olemas. Vastupidisest tuleb TRANSBALTICUT viivitamatult teavitada, enne kui veok laadimisalalt lahkub. Üldtingimuste punkti 4.1 näeb ette, et vedu tuleb selle lepingu järgi teostada töövõtjal enda, renditud või liisitud vahenditega ning selle jooksul tuleb asjakohaselt kasutada töövõtja veolube. Veotellimust ei tohi üle anda alltöövõtjatele. Üldtingimuste puntki 4.3 kohaselt alltöövõtjate kasutamisel vastutab töövõtja selle eest, et alltöövõtja järgivad kõiki lepingu (üldtingimuste) sätteid. Töövõtja vastutab TRANSBALTICu ees alltöövõtja tegevuse või tegevusetuse eest. Üldtingimuste puntki 4.4 kohaselt töövõtja vastutab kõigi kulude eest, mis tekivad seoses õigusnormide mittejärgimise ning haagise kasutamisega, näiteks maksud, tasud, lõivud, trahvid, samuti kui vastutusele võetakse TRANSBALTIC, välja arvatud siis kui asjaolu eest vastutab suures osas rendileandja. Üldtingimuste punkti 7.5.2 töövõtja peab hüvitama TRANSBALTICule kõik sõiduki haagise või veose päästmisega kantud kulud. Üldtingimust punkti 7.5.7 kohaselt töövõtja vastutab samuti piiramatult kogu kahju eest, mille ta põhjustas kui see tekitati kehtivate lubade ja litsentsideta ning volitust, et juhtide kasutamisel ning samuti juhtudel, kus kahju tekkis lepinguliste kohustuste rikkumisest.
3. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1072/2009 III peatüki kohaselt kabotaažveo nõudeid peab järgima vedaja.
4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on rikkunud lepingut ja kostja vastutas Rootsi Kuningriigis veo teostamisel kabotaažinõuete täitmise eest. Kostja pidi tagama, et tema tegevus oleks seaduslik ja pidi kandma selle eest ka vastutust. Ka 22.04.2022 toimunud 5 kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja A K, kes oli TransBaltic Estonia juhatuse liige, on andnud ütluseid, et TransBaltic Estonia OÜ ja NTG järgisid kabotaaži reegleid, aga lõpuks vastutab ikkagi kabotaaži reeglite järgmise eest vedaja. Kui TransBaltic Estonia OÜ saadab kostjale kolmanda siseriikliku tellimuse ja siis on vedajal õigus öelda, et ta ei saa seda vastu võtta ja TransBaltic Estonia OÜ ei saa teda selleks sundida kabotaaži tegema. See läheb seadusega vastuollu ja trahvi on nii suured kuni selleni välja, et kui on mitmekordne rikkumine siis vedaja jääb litsentsist ilma (tlk 142 pöördel). Seega kostja vedana pidi järgimna kabotaaživeo nõudeid ja vastutas kabotaaživeo nõuete järgimata jätmise eest.
5. Kostja on väitnud, et 16.01.2018 teenuse osutamisel Rootsi Kuningriigis sõidukile nr 263 MPM määratud sunniraha vaidlustamise kohustus oli TransBaltic Estonia OÜ-l. Kohus selle käsitlemisega ei nõustu. Rootsi Transpordiameti poolt tehtud sunniraha ettemaksu nõudest nähtuvalt on see tehtud AK Ta OÜ-le. (tlk 17, 20). Seega sai nimetatud sunniraha ettemaksu vaidlustada üksnes AK Ta OÜ, mitte keegi teine. Hageja on selgitanud, et TransBaltic OÜ oli valmis kostjat abistama selle sunniraha vaidlustamisel, kuid hagejal puudus vastav volitus.Seda tõendab ka TransBaltic Estonia Helena Huul e-kiri Rootsi Tranpordiametile (tlk 63). Menetluse käigus on kostja ise kinnitanud, et temal puudus võimekus Rootsi Transpordiametiga vaidlemiseks eelnimetatud sunniraha ettemaksu tagastamise teemal, mistõttu ta sellega ei tegelenud.
6. Kohus tuvastab, et Rootsi Transpordiametile tasus sunniraha ettemaksu summas 40 000 Rootsi krooni NTG Continent AB (tlk 18-19) ja tasaarvestas nimetatud trahvisumma 40 000 Rootsi krooni ehk 4 141,34 eurot TransBaltic Estonia OÜ-le kuuluva tasuga (tlk 22). 25.

§ 127

lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 128

lg 1 sätestab, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline ja sama paragrahv lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. 26. Kuna NTG Continent AB on tasunud Rootsi Transpordiameti poolt määratud sunniraha ettemaksu40 000 Rootsi krooni ehk 4 141,34 eurot, mis oleks tulnud kabotaažireeglite rikkumise eest tasuda kostjal endal ja on nimetatud summa tasaarvestanud TransBaltic Estonia OÜ-le tasumisele kuuluva summaga, siis on TransBaltic Estonia OÜ-le tekkinud summas 4 142,34 eurot varaline kahju. Kohus leiab, et TransBaltic Estonia OÜ-le tekkinud kahju ja kostja rikkumise vahel on põhjuslik seos

§ 127

lg 3 tähenduses, sest kui kostja ei oleks rikkunud Rootsi Kuningriigis kabotaažireegleid, siis ei oleks talle määratud Rootsi Transpordiameti poolt sunniraha ettemaksu, mida poleks pidanud kostja eest tasuma NTG Continent AB ja viimane ei oleks tasaarvestanud sunniraha ettemaksuks tasutud summat hagejale tasumisele kuuluva teenustasuga. Kohus leiab, et TransBaltic Estonia OÜ-le tekkinud kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav,sest kostja pidi ette nägema, et kui ta rikub Rootsi kabotaažireegleid, siis selle eest võib Rootsi politsei/transpordiamet määrata kostjale tasumise sunniraha. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 4 141,34 eurot. Leppetrahvi nõue summas 5400 eurot

1. Hageja on esitanud kostja vastu leppetrahvi nõude 5400 eurot. Vaidlus puudub selles, et leping lõppes 22.01.
2. Hageja väitel pärast 16.01.2018 Rootsi Kuningriigis aset leidnud intsidenti ja pärast koorma mahalaadimist 22.01.2018 lahkus kostja omavoliliselt ja selgitusi andmata lepinguliste kohustuste täitmiselt TransBaltic Estonia OÜ-le ehk lõpetas lepingu ilma sellest ette teatamata. Hageja on tuginenud poolte vahelise lepingu üldtingimuste punkti 12.4 sätestab, et kui töövõtja lõpetab koostöö enne kokkulepitud ülesütlemistähtaja möödumist (käesoleval juhul 1 kuu) ega osuta kokkulepitud teenust enne lepingu ülesütlemise jõustumist (ei taga veoki ja juhi olemasolu etteteatamistähtaja jooksul), tähendab see lepingu rikkumist, 6 mis toob kaasa leppetrahvi tasumise kohustuse. Sellisel juhul võis TransBaltic Estonia OÜ nõuda töövõtjalt ehk kostjalt leppetrahvi 150,00 eurot iga vajamineva sõiduki eest päevas rikutud etteteatamistähtaja perioodi lõpuni.
3. Kostja vaidleb hageja leppetrahvi nõudele vastu. Kostja väitel saatis ta TransBalitc Estonia OÜ-le e-kirjaga lepingu ülesütlemise avalduse 15.12.
4. Seega teavitas ta TransBaltic Estonia OÜ-t lepingu lõpetamisest 30 päeva ette. Samuti väitis kostja, et põhjus, mis kostja rohkem tööle ei tulnud, oli TransBaltic Estonia OÜ poolt temale maksmata arved. Lisaks eeltoodule kostja väitel ei ole hageja talle arveid, mis sisaldavad leppetrahvi nõuet, esitatud ja kostja sai nimetatud arvet/leppetrahvi nõude alles käesoleva tsiviilasja materjalidega. 29.

§ 195

lg 1 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega.

§ 158

lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

1. Kohus on 25.11.2021 istungil selgitanud kostjale, et kui ta lahkus töölt seoses sellega, et TransBaltic Estonia OÜ oli talle võlgu ja ta teavitas lepingu lõpetamisest ette, siis peab kostja oma väiteid tõendama. Kostja oma väidete tõendamiseks ühtegi tõendit ei esitanud. Eeltoodust tulenvat asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud hageja väide, et kostja lõpetas ilma ette teatama TransBaltic Estonia OÜ-ga lepingu ja on rikkunud sellega üldtingimuste punkti 12.4, mis andis aluse TransBaltic Estonia OÜ-l kostjalt leppetrahvi tasumist nõuda.
2. Kostja väitel ei ole hageja tema käest leppetrahvi nõudnud ning arve, mis sisaldab kostjale esitatud leppetrahvi nõuet, on kostja saanud esmakordselt koos käesoleva tsiviilasja materjalidega. 32.

§ 159

lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Riigikohus on selgitanud lahendis nr 2-16-18005 punktis 13, et

§ 159

lg-s 2 sätestatu järgi tuleb leppetrahvi teade (sh kohtusse esitatav leppetrahvi nõue) esitada mõistliku aja jooksul (Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 14). Kohustuse rikkumisest teadasaamisest mõistliku aja jooksul tuleb esitada ka suuline leppetrahvinõue (Riigikohtu
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-09, p 14). Kolleegium on selgitanud ka seda, et terminiga "mõistlik aeg" tähistatakse määratlemata õigusmõistet ning seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades (Riigikohtu
5. aprilli
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 13). Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaksmääramisel saab lähtuda

§-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11, p 16).
3. Kohus selgitas 19.06.2020 kirjas ja 25.11.2021 istungil hagejale, et hagejal tuleb esitada kohtule tõendid, et TransBatic Estonia OÜ on kostjalt leppetrahvi nõudnud. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et TransBaltic Estonia OÜ või hageja oleks enne 03.02.2020 kohtusse hagi esitamist kostjalt leppetrahvi nõudnud. Asjaolu, et TransBaltic Estonia OÜ võis arvet nr 180313 on kajastada oma raamatupidamises, ei tõenda seda, et ta leppetrahvi nõude oleks kostja esitanud. Kohus leiab, et hageja poolt 2 aastat pärast rikkumise avastamist kostja vastu leppetrahvi nõude esitamine ei ole toimunud

§ 159lg 2 tähenduses mõistliku aja jooksul rikkumisest teadasaamisest.

Kohtu hinnangul on 2 aastat 7 niivõrd pikk aeg, et kostjal sai tekkida hea usu põhimõttest tulenevalt õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi ei nõuta.

1. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus leppetrahvi nõude summas 5400 eurot rahuldamata.
2. Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 4141,34 eurot. MENETLUSKULUD
3. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
4. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi umbes 50% ulatuses hageja nõudest, siis jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 8