KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Kädi Sacik-Korn Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 25.05.2022, avaliku e-toimiku kaudu Tsiviilasja number

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tulenevalt

§ 230

lg-st 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldusest. 2

1. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg-le l sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega või ka muul viisil tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg l kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg-te 1-3 järgi kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Sama paragrahvi lõike 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg lg 1 p-de 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõude kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõude viivist. Kohus loeb tsiviilasja materjalide ja hageja seadusliku esindaja vande all antud ütluste ja tunnistaja antud ütlustega tõendatuks, et pooled sõlmisid suuliselt lepingu (dtl 35-41, 233, 234), mille kohaselt kohustus hageja andma kostjale koos operaatoriga kasutada korvtõstuki perioodiks alates 11.01.2016 kuni 10.03.2016 tunnihinnaga 22 eurot (käibemaksuta) korvtõstuki kõrgusega kuni 21 m eest ja 25 eurot (käibemaksuta) korvtõstuki kõrgusega 22 m eest. Korvtõstukit kasutati koos operaatoriga 11.01.2016, 14.01.2016, 18.01.2016, 20.01.2016, 29.01.2016, 05.02.2016, 06.02.2016, 08.02.2016, 11.02.2016, 12.02.2016, 13.02.2016, 15.06.2016, 18.02.2016, 19.02.2016, 20.02.2016, 23.02.2016, 09.03.2016 ja 10.03.
2. 06.12.2017, mille kohta on hageja väljastanud teekonnalehed (dtl 35-41). Korvtõstuki koos operaatori kasutamise eest on hageja esitanud arve nr 1107 summas 696,66 eurot maksetähtajaga 31.01.2016 (dtl 35; kasutamised 11.01.2016, 14.01.2016, 18.01.2016 ja 20.01.2016); arve nr 1209 summas 875,16 eurot maksetähtajaga 15.02.2016 (dtl 36; kasutamise eest 29.01.2016 ja 05.02.2016), arve nr 1245 summas 739,20 eurot maksetähtajaga 26.02.2016 (dtl 37; kasutamise eest 06.02.2016, 08.02.2016, 11.02.2016 ja 12.02.2016), arve nr 1246 summas 813,12 eurot maksetähtajaga 26.02.2016 (dtl 38; kasutamise eest 13.02.2016, 15.02.2016, 18.02.2016 ja 19.02.2016), arve nr 1247 summas 158,40 eurot maksetähtajaga 26.02.2016 (dtl 39; kasutamise eest 20.02.2016), arve nr 1253 summas 89,76 eurot maksetähtajaga 01.03.2016 (dtl 40; kasutamise eest 23.02.2016) ja arve nr 1312 summas 325,38 eurot maksetähtajaga 17.03.2016 (dtl 41; kasutamise eest 09.03.2016 ja 10.03.2016). Kostja ei tasunud koos operaatoriga korvtõstuki kasutamise eest.
3. Kostja on vaidlustanud küll hagi terves ulatuses, kuid ei ole hageja poolt väljatoodud asjaolusid ja neid tõendavatele tõenditele sõnaselgeid vastuväiteid esitanud ega oma vastuväiteid tõendanud. Samuti ei ole kostja toonud kohtu ette asjaolusid, et tal oleks õiguslik alus keelduda hagis märgitud nõuete täitmisest või et ta oleks kohustuse täitnud. Riigikohus on 26.10.2021 otsuses tsiviilasja nr 2-19-7379 p-s 20 selgitanud, et kui hageja esitab tõendid enda väidetud asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal

§ 230

lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (vt RKTKo 6.02.2008 nr 3-2-1-137-07, p 13). Samas ei ole hagi rahuldamata jätmine põhjendatud olukorras, kus hageja esitab oma nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja tugineb vaid üldisele vastuväitele ning ei vaidlusta sõnaselgelt hageja esile toodud asjaolusid ega esita oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid (vt RKTKo 21.06.2011 nr 3-2-1-55-11, p 13 ja RKTKo 13.11.2017 nr 2-16-5564/52, p 17). Kuna kostja ei ole sõnaselgelt oma vastuväiteid esitanud ega neid tõendanud, on kostja üldised vastuväited paljasõnalised ja tõendamata. Arved nr 1107, 1209, 1245, 1246, 1247, 1253 ja 1312 kogusummas 3 697,68 eurot on täielikult tasumata ning tasumata jätmisest tulenevalt on viivis 18.09.2016 seisuga 1 061,32 eurot (dtl 31). 3 6. Eeltoodust tulenevalt rahuldab hagi. Kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus summas 3 697,68 eurot ja viivis seaduses sätestatud määras põhinõudelt summas 1 061 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 7.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus

§ 162

lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. 8.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138

lg 2 kohaselt muu hulgas riigilõiv.

§ 144

lg 1 järgi on menetlusvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt

§ 175

lg-st 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosaliste esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Et hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175

lg 1).

§ 175

lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTsKM nr 3-2-1-115-13, p 25). Hageja menetluskulud on kokku 1 550 eurot. Summa koosneb hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 400 eurot ja esindajakuludest summas 1 150 eurot (km/ta). Hagejal on osutatud õigusabi kokku 11,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot (km/ta). Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud. Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust (hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 25.09.2019 142,77 eurot (dtl 8) ja hagiavalduselt 257,33 eurot (dtl 44). Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 400 eurot on põhjendatud menetluskulud, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud aeg on vastavuses osutatud teenustega. Kohus rõhutab, et hindas hageja menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning arvestas, et menetlus kestis käesolevas tsiviilasjas üle kahe

§ 178

lg 1).

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi 4 kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Kädi Sacik-Korn kohtunik 5