← Eesti

2-21-20384/7

Obsah (8)§ 177§ 178§ 440§ 444§ 468§ 173§ 162§ 168

KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus ja hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2022 Tallinn Tsiviilasja number 2-21-20384 Tsi

) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse peale võivad hageja E M ja kostja E M esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitused tagaseljaotsuse kohta Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. 2 Juhindudes

§ 177lg 1 p-st 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Kohus selgitab, et kuna hagi on esitatud kahe kostja vastu, siis ei ole hageja menetluskulud täies ulatuses seostatavad kostja I M vastu esitatud hagi ja tema suhtes tehtava tagaseljaotsusega. Seetõttu ei ole põhjendatud jätta kõiki menetluskulusid kostja I M kanda, vaid kostja I M kanda tuleb jätta üksnes kõik tagaseljaotsusega seotud menetluskulud. Kuna hageja esitas mõlema kostja vastu sisult identseid nõudeid, siis on pooled hageja menetluskuludest seostatavad kostja I M suhtes tehtava tagaseljaotsusega. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt I M hageja kasuks välja poole hageja menetluskuludest (st riigilõivu summas 150 eurot ja õigusabikulud summas 330 eurot). Kohtu põhjendused hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse kohta Kohus asub seisukohale, et kostja E M vastu esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt

§ 440

lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja E M märkis oma 19.02.2022.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses, et ta tunnistab hagi täies mahus ning on nõus üle andma oma osa korterist hagejale. Kuna kostja E M võttis hagi õigeks, siis tuleb hagi kostja E M suhtes rahuldada vastavalt hageja hagiavalduses esitatud nõuetele.

§ 440

lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.

§ 468

lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162

lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 4 kohaselt kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. PärS § 154 lg 1 kohaselt, kui pärandvara jagatakse vaid ühe või mõne kaaspärija nõudel, jätkavad teised kaaspärijad pärandvarast nendele jääva osa ühist valdamist, kasutamist ja käsutamist. Kostja E M võttis hagi kohe õigeks ning leidis, et menetluskulud peaksid jääma kostja I M kanda, kuna kostja I M ei soovinud notari juures ümber vormistada korterit hageja nimele ja hagejal tuli pöörduda kohtusse. Kohus andis oma 12.04.2022 e-kirjas hagejale menetluskulude jaotamise seisukoha, menetluskulude nimekirja ja menetluskulude suurust tõendavate dokumentide esitamiseks 7 päeva alates kohtu e-kirja kättesaamisest. Kohus märkis, et kui hageja leiab, et õigeksvõtuga seotud menetluskulud tuleb jätta kostja E M kanda, siis tuleb hagejal kohtule veenvalt põhistada, et kostja E M on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus selgitas, et kui kostja E M võtab hagi õigeks, siis tuleb hagi õigeksvõtuga seotud menetluskulud jätta kas hageja kanda (kui kostja võtab hagi kohe õigeks ja kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks) või kostja E M kanda (kui kostja võtab hagi õigeks, aga on oma 3 käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks), sest I M ei ole hagi õigeksvõtmises osaline. Hageja sai kohtu 12.04.2022.a e-kirja kätte 12.04.2022, ent ei ole tähtaegselt (so 19.04.2022) ega hiljem veenvalt põhistanud, et kostja E M on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Selle asemel on hageja esitanud 19.04.2022.a menetluskulude nimekirja, milles palub kogu hageja menetluskulu väljamõistmist kostjalt I M. Kohus märgib, et eelnev ei ole põhjendatud, kuna I M ei ole hagi õigeksvõtmises osaline. Kostja I M vastutab vaid nende menetluskulude eest, mis on seotud kostja I M vastu esitatud hagiga ning tema suhtes tehtud tagaseljaotsusega. Hageja oleks kooskõlas PärS § 152 lg-ga 4 ja PärS § 154 lg-ga 1 võinud saavutada kostjalt E M vajalikud nõusolekud ja kokkulepped kohtuväliselt ning ilmselt puudus vajadus pöörduda kostja E M vastu hagiga kohtusse. Kuna kostja E M võttis hagi kohe õigeks ja hageja ei ole vaatamata kohtunõudele veenvalt põhistanud, et kostja E M on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, siis tuleb kõik hagi õigeksvõtuga seotud menetluskulud jätta hageja E M kanda. Kuna kostjal E M menetluskulusid ei tekkinud, siis tähendab eelnev, et pooled kõigist hageja menetluskuludest jäävad hageja enda kanda ning kohus hagi õigeksvõtu osas menetluskulusid täiendavalt rahaliselt kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.