← Eesti

2-20-12231/26

Obsah (13)§ 637§ 187§ 6§ 444§ 333§ 442§ 2681§ 268§ 231§ 162§ 402§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 08. juuli 2022. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviila

) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud

§ 637

lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

§ 187

lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I. Kohtuotsuse kirjeldav osa

  1. Eurocar OÜ (hageja) esitas 24.08.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse A-M Fi ja M A Li (kostjad) vastu raha tasumise nõudes (tl-d 1-3). Kohus võttis hagi 27.08.2020 menetlusse (tl 45). Kostjad vastasid hagile 11.12.2020 (tl-d 59-62). Kohtuistung toimus 14.06.2022 (tl-d 113-119).
  2. Hageja nõuab kostjatelt kahjuhüvitise 3238,90 eurot ja kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud ulatuses viivise tasumist alates 24.08.2020 kuni kohase täitmiseni. Hageja põhjendab hagi järgmiste asjaoludega. Kummalegi kostjale kuulub 1/6 suurune mõtteline osa kinnisasjast asukohaga xxx, mis on kantud kinnistusraamatu registriossa nr xxx (kinnisasi). Kostjad, keda esindas L K-K ja hageja, kes tegutses seadusliku esindaja R V isikus, pidasid 2020.a juunis lepingueelseid läbirääkimisi hageja ja kostjate vahel kinnisasja müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Kostjad kinnitasid valmisolekut kinnisasja võõrandamiseks ja teavitasid hagejat müügi- ja asjaõiguslepingu ettevalmistamisest ja muudest selleks vajalike toimingute tegemisest. Notaribüroo konsultant edastas 26.06.2020 lepinguosalistele lepingu projekti, millest nähtus, et kinnisasja omandab Xxx OÜ. Tehing pidi toimuma 29.06.2020 kell 14:
  3. Kostjate esindaja L K-K edastas 29.06.2020 oma tähelepanekute ja täiendustega lepinguprojekti. Kostja ei viidanud kordagi, et neile oleks arusaamatu või üllatav ostja isik või esineks probleem ostueesõigusega või et nad sooviksid sõlmida kinnisasja võlaõiguslikku müügilepingut. Kostjad lasid hagejal, Xxx OÜ-l ja Xxx OÜ osanikul U R tegutseda teadmises ja usus, et lepingueelsed läbirääkimised viivad soovitud tulemuseni, st müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseni kostjate ja Xxx OÜ vahel. Hageja omandas 29.06.2020 vahetult enne kinnisasja müügilepingu sõlmimist U Rt Xxx OÜ osaluse ostuhinnaga 2900 eurot, mille hageja tasus U Re enne lepingu sõlmimist. Xxx 2

(8)OÜ osa omandamine oli vajalik, sest hagejal puudus õigus kinnisasja ilma Maksu- ja Tolliameti eriloata omandada, kuid Xxx OÜ-l oli selline õigus olemas. Hageja tasus selle tehinguga seotud otsesed kulud kogusummas 124,90 eurot. Xxx OÜ osa omandamise tehing oli tihedalt seotud kinnisasja müügi- ja asjaõiguslepinguga. Kostjad olid sellest teadlikud. Kostjad keeldusid 29.06.2020 notari juures kinnisasja müügilepingu sõlmimisest. Kostjad põhjendasid seda oma esindaja kaudu arusaamatute ja tegelikkusele mittevastavate selgitustega väidetavate sugulussidemete kohta. Kostjatel oli võimalik tehingust loobuda aegsasti, sest asjaolud olid ette teada ja tehingu päeval ei esinenud selliseid uusi asjaolusid, mis oleks õigustanud viimasel hetkel tehingust loobumist. Kostjad on käitunud hageja suhtes äärmiselt pahauskselt, omamata tegelikkuses tahet kinnisasja müügilepingut sõlmida. Hageja saatis 30.06.2020 kostjate esindajale e-kirja, milles teavitas tekitatud kahjust ning nõudis kas kahjude hüvitamist või tehingu tegemist. Kostjad sellele ei reageerinud. Hageja pöördus õigusabi saamiseks professionaalse esindaja poole, kes saatis kostjatele hageja nimel 23.07.2020 nõudekirja kahju hüvitamise nõudes. Hageja kandis sellega seoses kulusid 214 eurot. Hageja nõuab kostjatelt lepingueelsete läbirääkimiste kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist (tl-d 1-3). Asjas ei oma tähtsust see, kas ja kellena hageja läbirääkimisi pidas ning kas R V pidas läbirääkimisi isiklikult enda nimel. Hageja on muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik. Kostjate esindaja L K-K tuli notaribüroosse tehingut tegema, kuid tehinguruumi astudes teatas, et tema tehingut ei sõlmi. Kostjate esindaja tõi keeldumise alusena esile selle, et temal on kahtlused selles, et R V on kolmanda kaasomaniku R Li sugulane, st tema tütre mees. Kostjate väide ei vasta tõele. Hagejale sai teatavaks kostjate keeldumine kinnistu müügilepingu sõlmimisest alles tehingu sõlmimise päeval, st vahetult notari juures ruumis, mil kostjate esindaja tuli notari juurde tehingu tegemisele. Xxx OÜ omandamise ning hageja ja kostjate müügilepingu tehing toimusid järjestikku, st esmalt tegid notari juures tehingu Eurocar OÜ ja Xxx OÜ, kusjuures kostjate esindaja ootas seni notari eesruumis, ning seejärel pidi järgnema tehing kostjatega. Kostjate esindaja oli teadlik, et hageja omandab Xxx OÜ enne kostjatega müügilepingu tegemist, kuid sellest hoolimata ei andnud viimane kordagi hagejale teada, et kostjad ei ole nõus tehingut tegema. Vastasel juhul ei oleks hageja Xxx OÜ-d üldse omandanudki. Kinnisasi müüdi kolmandale isikule kuu aega pärast toimuma pidanud tehingut. Hageja R V isikus pidas läbirääkimisi kostjatega alates 23.01.2020 ning pooled olid saavutanud kokkuleppe nii objektis kui ka hinnas, notari aeg oli paigas ning lepinguprojekt oli osaliste vahel vahetatud (tl-d 84-88).
  1. Kostjad vaidlevad hagile vastu ja paluvad selle jätta rahuldamata. Kostjad põhjendavad vastuväiteid hagile järgmiselt. Kostjad pidasid nii isiklikult kui ka esindaja kaudu neile kuuluvate kinnisasja mõtteliste osade müümiseks läbirääkimisi R Vga. Seda, et ostjaks on Xxx OÜ, said kostjad teada notaribüroo töötaja 26.06.2020 saadetud lepinguprojektist. Kostjad ei teavitanud hagejat lepinguprojekti ettevalmistamisest. Kostjad ei lubanud lepinguprojekti ette valmistada. Kostjad pidasid läbirääkimisi füüsilise isiku R Vga ning eeldasid kuni lepinguprojekti saamiseni, et ostjaks on füüsiline isik R V. R V ei avaldanud kostjatele enne lepinguprojekti saamist, et müügihinna tasub hageja ja et ostjaks on Xxx OÜ. Samuti ei ole R V avaldanud, et kavatseb tehingu tegemiseks soetada äriühingu. Hageja tehtud kulutustest Xxx OÜ soetamiseks said kostjad teada alles notaribüroos 29.06.2020 pärast nimetatud äriühingu soetamist hageja poolt samal kuupäeval vahetult enne müügija asjaõiguslepingu sõlmimiseks määratud notariaega. Hageja ei ole müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks läbirääkimisi pidanud isik. 26.06.2020 kostjatele edastatud lepinguprojektist ei selgunud, kes esindab Xxx OÜ-d. R V sai Xxx OÜ seaduslikuks esindajaks vahetult enne kostjatega lepingu sõlmimiseks määratud aega. R V ei teavitanud kostjaid, et peab läbirääkimisi Xxx OÜ esindajana. Lepinguläbirääkimised ostjaga said toimuda alles 29.06.2020 notaribüroos. Lepinguprojekt edastati kostjatele 26.06.2020 kell 11:58, mis oli reedene päev ning lepingu sõlmimine pidi toimuma esmaspäeval, 29.06.2020 kell 14:
  2. Seejuures ei olnud teada, kes on ostja esindaja ning ei olnud pooltel enam aega lepingu tingimusi sisuliselt läbi rääkida. Varem oli R Vga kokku lepitud ainult hind ning selle tasumise viis. Seega ei olnud lepingu tingimused ostjaga läbi räägitud ning kostjatel oli õigus avaldada, et kostjad soovivad 29.06.20 sõlmida võlaõigusliku müügilepingu, et seaduses ostueesõiguse teostamiseks sätestatud tähtaja jooksul tagada müügilepingu kättetoimetamine R Lile kohtutäituri vahendusel. K kinnistu kaasomaniku R Liga ei olnud vaatamata kostjate pingutustele tehingu tegemise ajaks ühendust saadud. Asjaolu, et kostjad soovisid lepingu 3
(8)sõlmimisel arvestada kaasomaniku R Li huvidega, ei saanud olla R Vle teadmata. Xxx OÜ esindaja R V keeldus tehingut tegemast, kui samaaegselt ei sõlmita asjaõiguslepingut. Pooled ei jõudnud kokkuleppele ning läbirääkimised katkesid mõlema osalise initsiatiivil. Seega lõppesid läbirääkimised ilma õiguslike tagajärgedeta kostjate ja Xxx OÜ jaoks. Kostjad ei vastuta hagejale tekkinud kahju eest. Lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevad õiguslikud tagajärjed tulenevad kostjatele ja Xxx OÜ-le. Isegi kui kostjad oleksid keeldunud pahatahtlikult lepingu sõlmimisest, vastutaks kostjad Xxx OÜ-le tekitatud kahju eest, kui Xxx OÜ oleks tehingu ettevalmistamisel kulusid kandnud. Hageja ei ole tõendanud Xxx OÜ poolt kulutuste kandmist ja nende nõudeõiguse hagejale loovutamist. Xxx OÜ-ga peeti läbirääkimisi lühiajaliselt, hagejaga ei ole kostjad kunagi läbirääkimisi pidanud. Hageja kulutus Xxx OÜ soetamiseks ei ole osutunud kasutuks, sest Xxx OÜ oli 23.10.2020 kantud kinnistusraamatusse Keila linnas asuva kinnistu omanikuna. Kahjuhüvitist tuleks vähendada nullini, sest hageja esindaja R V jättis täitmata hoolsuskohustuse nii sellega, et ei teavitanud kostjaid aegsasti lepingu olulisest tingimusest ehk ostja isikust, samuti asjaolust, et hageja kavatseb ostjaks saava äriühingu soetamiseks kulutusi teha, ei korraldanud piisava ajavaruga lepingu projekti koostamist (kust nähtus nii müügi- kui asjaõiguslepingu samaaegne sõlmimine), et võimaldada selle tingimuste läbirääkimist ega avaldanud kostjatele aegsasti, et soovib tingimata sõlmida müügi- ja asjaõiguslepingut samaaegselt (tl-d 59-60). II. Kohtuotsuse põhjendav osa 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

§ 6

sätestab, et tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Hagihind arvestatuna põhinõudelt jääb alla 3500 euro ning koos kõrvalnõuetega alla 7000 euro. Seetõttu tehakse asjas kohtuotsus lihtsustatud korras.

§ 444

lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millel kohus rajas oma järeldused. 5.

§ 333

lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega.

§ 442

lg 5 ls 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus jättis 14.06.2022 kohtuistungil hageja seadusliku esindaja R V

§ 2681järgi üle kuulamata.

Hageja esitas 14.06.2022 kohtuistungil vastuväite kohtu tegevuse kohta.

§ 2681

sätestab, et sõltumata poolte taotlustest ja tõendamiskoormise jaotusest võib kohus omal algatusel vande all üle kuulata ükskõik kumma või mõlema poole, kui varasema menetluse ning esitatud ja kogutud tõendite põhjal ei ole kohtul võimalik kujundada seisukohta väidetud ja tõendamisele kuuluva asjaolu tõepärasuses. Kohus võib poole omal algatusel vande all üle kuulata ka juhul, kui tõendama kohustatud pool soovib anda vande all seletuse, kuid vastaspool sellega ei nõustu. Kohus leiab, et

§ 2681

ei anna poolele õigust taotleda kohtult enda vande all ülekuulamist, kui poolel ei ole tõendamist vajava asjaolu kohta tõendeid esitada. Samuti ei anna

§ 2681

poolele õigust nõuda enda ülekuulamist, kui vastaspool ei ole nõustunud tema ülekuulamisega

§ 268

alusel.

§ 2681

võimaldab kohtul omal algatusel poole vande all üle kuulata siis, kui tõendamisele kuuluva asjaolu kohta on tõendeid esitatud, kuid nende alusel ei saa kujundada seisukohta väidetud asjaolu tõepärasuse kohta. Selline olukord esineb näiteks siis, kui mõlemad 4

(8)pooled esitavad sama asjaolu kohta tõendeid, mis sisaldavad asjaolu kohta erineva sisuga teavet ning koosmõjus teiste tõenditega ei ole võimalik ühes tõendis sisalduvat teavet eelistada teisele.

§ 2681

ei võimalda kohtul omal algatusel poolt üle kuulata olukorras, kus poolel puudub tõend poole väidetud asjaolu kohta, kuivõrd selline tegevus rikub kohtuniku kohustust jääda erapooletuks. Hageja on soovinud enda seadusliku esindaja ülekuulamist selle osas, miks tehing tegelikult ära jäi. Hageja on avaldanud, et selles osas tõendeid ei ole (tl 114). Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole tekkinud olukorda, kus kohus ei saa väidetud asjaolu tõepärasuse kohta kujundada asjas esitatud tõendite alusel seisukohta. Kohtul on võimalik kujundada seisukoht nii asjaolude tõepärasuse kui ka asjaolude tõendamata jätmise kohta. Seetõttu jättis kohus õigesti hageja seadusliku esindaja vande all üle kuulamata. Kohus ei ole hageja seadusliku esindaja üle kuulamata jätmisega menetlusõigust rikkunud, mistõttu puudub alus hageja vastuväite rahuldamiseks ja asja arutamise uuendamiseks. Kohus jätab hageja vastuväite kohtu tegevuse kohta rahuldamata. 6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 14 lg 2 sätestab, et lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. VÕS § 14 lg 3 sätestab, et kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada. Notaribüroo konsultant saatis kostjate esindajale L K-K ja R Vle 26.06.2020 kell 11:58 e-kirja, millele oli lisatud lepinguprojekt (tl-d 8-16). Elektronkirjast nähtub, et lepinguprojekt on saadetud tutvumiseks. E-kirjas on palutud täpsustada lepingus viidatud küsimusi ning anda teada, kui soovitakse lepingus muudatusi (tl 8). Kostjate esindaja L K-K on e-kirjale vastanud 29.06.2020 kell 09:27 (tl 9). Elektronkirjale on lisatud lepinguprojekt, millesse kostjad on teinud täiendusi (tl-d 2530). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. VÕS § 6 lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Lepingueelseid läbirääkimisi pidava isiku vastuoluline käitumine teise poole suhtes on käsitletav hea usu põhimõttega vastuolus oleva käitumisena. Kostjad said hiljemalt 26.06.2020 kell 11:58 saadetud e-kirjale lisatud lepinguprojektist teada müügilepingu ja asjaõiguslepingu tingimused. Kostjad avaldasid lepinguprojekti kohta arvamust 29.06.2020 kell 09:27 saadetud e-kirjale lisatud lepinguprojektis. Kohtu hinnangul ei nähtu kostjate esindaja L K-K e-kirjast ja sellele lisatud lepinguprojektist, et kostjad ei soovi müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimist lepinguprojektist nähtuvatel tingimustel. Samuti ei nähtu e-kirjast ja sellele lisatud lepinguprojektist, et kostjad soovivad sõlmida ainult müügilepingu ning mitte sõlmida asjaõiguslepingut. Kostjad ei ole palunud tehingu tõestamise aega edasi lükata ega soovinud täiendavat aega lepingutingimuste enda tarbeks analüüsimiseks või vastaspoolega täiendavate läbirääkimiste pidamiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjate esindaja ilmus kohale 29.06.2020 kell 14:30 tehingu tõestamisele. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja ei olnud nõus sõlmima asjaõiguslepingut. Poolte vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (

§ 231lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

Kostjatel oli võimalus tutvuda kavandatavate lepingute tingimustega ning teha ettepanekuid lepinguprojekti muutmiseks. Kostjad kasutasid seda võimalust. Seejuures ei teatanud kostjad sellest, et lepingute sõlmimine sellistel tingimustel ei ole neile vastuvõetav. Heas usus käituv isik teatab kavandatavate lepingutingimustega mittenõustumisest teisele poolele mõistliku aja jooksul. Kostjad on leidnud, et lepinguprojekt saadeti neile liiga hilja. Kohus leiab, et kuivõrd kostjad tegid lepinguprojekti muudatusi ning täiendusi ega taotlenud tehingu tõestamise edasilükkamist, oli kostjatel piisavalt aega lepingutingimustega tutvuda ning teist poolt teavitada nendega 5

(8)mittenõustumisest. Kuivõrd kostjad ei teatanud 29.06.2020 kell 09:27 saadetud e-kirjas ja sellele lisatud lepinguprojektis, et lepingutingimused ei ole neile vastuvõetavad, siis sai lepingueelseid läbirääkimisi pidav vastaspool mõistlikult eeldada, et lepingutingimustes on kokkuleppele jõutud ning lepingud sõlmitakse lepinguprojektis märgitud tingimustel. Kostjate poolt alles notaribüroos asjaõiguslepingu sõlmimisest keeldumine on vastuolus kostjate senise käitumisega ning selliselt vastuolus hea usu põhimõttega. Seetõttu saab asjaõiguslepingu sõlmimisest keeldumist lugeda pahauskseks läbirääkimiste katkestamiseks. Kohtu hinnangul oli kostjatel lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt õigus otsustada igal ajal, sh tehingu tõestamise ajal notaribüroos, kas ja millistel tingimustel leping sõlmida. Samas pidid kostjad arvestama, et kostjate lepinguvabaduse realiseerimine võib osutuda pahauskseks käitumiseks, arvestades nende eelnevat käitumist. Kostjad on avaldanud, et nad olid valmis sõlmima võlaõigusliku müügilepingu. Kohtu hinnangul ei muuda kostjate väidetav valmisolek sõlmida üksnes võlaõigusleping olematuks vastuolu kostjate käitumises – lepinguprojekti kohaselt kavandati sõlmida nii müügileping kui ka asjaõigusleping ning kostjad ei avaldanud kuni tehingu tõestamise toimumise ajani vastuväiteid asjaõiguslepingu sõlmimisele. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostjad on rikkunud VÕS § 14 lg-st 3 tulenevat keeldu katkestada lepingueelsed läbirääkimised pahauskselt. 7. Lepingueelsetesse läbirääkimistesse asumine on TsÜS § 67 lg-de 1 ja 2 mõistes mitmepoolne tehing, milles sisalduv tahteavaldus võib olla nii otsene (TsÜS § 68 lg 2) kui ka kaudne (TsÜS § 68 lg 3). VÕS § 14 alusel tekivad võlasuhted lepingueelseid läbirääkimisi pidavate isikute vahel. VÕS § 14 ei sätesta kohustusi määratlemata isikute ringi kaitseks, vaid konkreetsete isikute kaitseks, kelleks on läbirääkimisi pidavad isikud. Eeltoodut arvestades peab lepingueelsetesse läbirääkimistesse asumiseks tehtav tehing sisaldama tahteavaldust pidada läbirääkimisi konkreetse isikuga. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et lepingueelseid läbirääkimisi peeti kinnisasja müügilepingu sõlmimiseks. Kuivõrd pooled asjaolu üle ei vaidle, ei vaja see eraldi tõendamist (

§ 231lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

Pooled vaidlevad selle üle, kes oli kostjatega peetavate lepingueelsete läbirääkimiste teiseks pooleks. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et lepingueelseid läbirääkimisi kostjatega pidas hageja. Kostjad on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole kostjad hagejaga läbirääkimisi pidanud. Hagejal on koormus välja tuua ja tõendada asjaolud, millest nähtuvalt pidas kostjatega läbirääkimisi hageja. Kui R V pidas läbirääkimisi hageja Eurocar OÜ esindajana, on hagejal vajalik tõendada asjaolud, millest nähtuvalt oli kostjate tahteavaldus suunatud läbirääkimiste pidamisele Eurocar OÜga. Kohtu hinnangul saab kostjate sellise tahteavalduse lugeda TsÜS § 68 lg 3 mõistes kaudseks, kui kostjad teadsid või pidid teadma, et R V esindab läbirääkimistel Eurocar OÜ-d. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtuvalt kostjad teadsid või pidid teadma, et R V esindab läbirääkimistel Eurocar OÜ-d. L-K K ja R V vahel peetud e-kirjavahetuses ei sisaldu teavet, mille kohaselt esindab R V läbirääkimiste pidamisel Eurocar OÜ-d (tl-d 6-7). Selline teave ei nähtu ka tehingut ettevalmistanud notaribüroo, R V ja L-K K vahelisest e-kirjavahetusest (tl-d 8-9, 63-64, 91-93). R V on 26.06.2020 kell 11:19 saatnud e-kirja notaribüroole, milles on maininud Eurocar OÜ-d, kuid e-kirja ei ole saadetud kostjatele (tl 93 pöördel). Notaribüroo konsultandi 26.06.2020 kell 11:58 saadetud e-kirjale lisatud lepinguprojektist nähtub, et Eurocar OÜ osaleb notariaalaktis hoiustajana, mitte ostjana (tl 11 pöördel). Kohus leiab, et kostjad ei pidanud e-kirjavahetusest ega lepinguprojektist aru saama, et lepingueelseid läbirääkimisi peab ostjana Eurocar OÜ. Läbirääkimisi peeti müümise üle ning lepinguprojektis oli Eurocar OÜ märgitud hoiustajana. Seetõttu ei saanud ega pidanud kostjad lepinguprojektis Eurocar OÜ hoiustajana märkimisest järeldama, et R V on pidanud läbirääkimisi Eurocar OÜ esindajana. Poolte esitatud tõenditest ei nähtu teavet, et R V oleks kostjaid teavitanud muul viisil sellest, et ta esindab läbirääkimiste pidamisel Eurocar OÜ-d. Kohus leiab, et kostjate esindaja e-kirja teel peetud suhtlust R Vga saab pidada TsÜS § 68 lg 3 mõistes kaudseks tahteavalduseks pidada läbirääkimisi R Vga, kuivõrd R V isik on e-kirjadest tuvastatav isikuna, kes 6

(8)kostjatega suhtleb ja seega läbirääkimisi peab. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja ei ole tõendanud väidet, mille kohaselt pidas just hageja kostjatega läbirääkimisi kinnisasja müügilepingu sõlmimiseks. Kohus on seetõttu seisukohal, et hageja ei ole VÕS § 14 mõistes kostjatega läbirääkimisi pidanud isikuks ja tal puuduvad lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevad nõuded kostjate vastu. Kuivõrd hageja ei ole kostjate suhtes võlausaldajaks, jätab kohus hagiavalduse kahjuhüvitise 3238,90 eurot ja sellelt arvestatud viivise tasumise nõuded rahuldamata. 8. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes

238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad. 9.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hagi rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. 10. Kostjad on palunud kindlaks määrata ja hagejalt kummagi kostja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulu 1609,20 eurot, kokku 3218,40 eurot. Kostjad on avaldanud, et lepinguline esindaja on osutanud õigusabi kokku 22,35 tundi tasumääraga 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus võtab menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel muuhulgas arvesse asja keerukust ja mahtu. Kohus on seisukohal, et käesolev asi ei ole eriliselt keerukas ja selle maht ei ole suur. Kostjad on märkinud menetluskulude nimekirjas järgmised toimingud ja nendele kulunud aja: 22.11.2020 hagi ja selle lisadega ning kohtumäärusega tutvumine, klientidega konsulteerimine, ajakulu 2 tundi; 11.12.2020 hagile vastuse koostamine, lisade komplekteerimine ja saatmine kohtule, ajakulu 3,5 tundi; 02.02.2022 hageja taotlusega tutvumine ja klientide informeerimine, ajakulu 0,5 tundi; 10.03.2022 kohtumäärusega tutvumine, ajakulu 0,35 tundi; 04.04.2022 klientidega konsulteerimine, täiendavate seisukohtade koostamine, tõendi lisamine ja kohtule saatmine, ajakulu 2,5 tundi; 05.04.2022 hageja 04.04.22 menetlusdokumendiga tutvumine, klientide informeerimine, seisukohtade kujundamine, ajakulu 1 tund; 18.04.2022 hageja 04.04.2022 menetlusdokumendis toodu kohta arvamuse koostamine ja edastamine kohtule, ajakulu 2 tundi; 18.04.2022 hageja 18.04.2022 seisukohtadega tutvumine, ajakulu 0,45 tundi; 10.05.2022 kohtu eelistungil osalemine, ajakulu 1,35 tundi; 18.05.2022 protokolliga tutvumine, ajakulu 0,2 tundi; 13.06.2022 kuni 14.06.2022 kohtuvaidluse teeside koostamine, ajakulu 6 tundi; 14.06.2022 osalemine kohtuistungil, ajakulu 1,4 tundi; 16.06.2022 protokolliga tutvumine, ajakulu 0,35 tundi; 17.06.2022 menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule edastamine, ajakulu 0,75 tundi. Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tehtud toimingud on olnud vajalikud. Õigusteenust osutaval esindajal on seadusest tulenev teavitamiskohustus oma kliendi ees, mistõttu on kliendiga peetavad konsultatsioonid ja kliendi teavitamine vajalikud toimingud. Hagile vastuse koostamine ja kohtule esitamine on vältimatu toiming oma õiguste kohtulikuks kaitseks. Kohtumääruste ja vastaspoole menetlusdokumentidega tutvumine ning nende osas arvamuste esitamine kujutavad endast

§-s 199 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamist ning on seega vajalikeks toiminguteks. Kohus leiab, et toimingute tegemisele kulunud ajakulu ei ole vastavuses toimingute mahu ja kohtuasja vähese mahu ning keerukusastmega. Kohus leiab, et arvestades hagiga eelneva tutvumise aega, kohtule esitatud kostjate vastuse mahtu ning asja vähest keerukusastet on 11.12.2020 tehtud toimingu ajakulu põhjendatud 3 tunni ulatuses. Arvestades eelnevalt hageja 04.04.2022 menetlusdokumendiga tutvumiseks kulunud aega, kostjate koostatud menetlusdokumendi mahtu ja sisu on 18.04.2022 tehtud toimingu maht põhjendatud 1,5 tunni ulatuses. Lepingulisel esindajal on kulunud 13.06.2022 kuni 14.06.2022 kohtuvaidluse teeside koostamiseks 6 tundi. Kohtukõne seisukohtade kirjalik koostamine ja kohtule esitamine ei ole

§ 402lg 7 järgi kohustuslik.

Kohtukõneks ettevalmistumine on osa kohtuistungi ettevalmistumiseks kuluvaks ajast, mis on iseenesest vajalik toiming. Kohus leiab, et arvestades asja väikest mahtu, vähest keerukusastet ning kohtukõnes ettekantavate seisukohtade 7

(8)kujunemist eelneva menetluse jooksul, on kohtuistungiks ettevalmistumine ja sealhulgas kohtukõne seisukohtade kirjalik koostamine põhjendatud 1,5 tunni ulatuses. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et kostjate lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud 16,85 tunni ulatuses (22,35-0,50,5-4,5=16,85). Kohus on seisukohal, et arvestades õigusvaidluse vähest keerukusastet ületab kostjate esindaja tunnitasumäär 120 eurot tunnis, mis ei sisalda käibemaksu, sarnase teenuse eest makstava tasu turuhinda. Kohtu hinnangul on sarnase teenuse eest makstava tunnitasu vajalik ja põhjendatud suurus 100 eurot tunnis. Kostjad on kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohustuslased (

§ 174

lg 10), mistõttu lisandub tasule 100 eurot tunnis käibemaks seaduses sätestatud määras. Tunnitasu koos käibemaksuga on 120 eurot. Kohus määrab eeltoodut arvestades kostjate lepingulise esindaja kulu suuruseks 2022 eurot (tunnitasu 120 eurot x ajakulu 16,85 eurot = 2022 eurot). Kumbki kostja taotleb menetluskuludest poole endale väljamõistmist. Kohus mõistab hagejalt kostja A-M Fi kasuks välja 1011 eurot ja kostja M A Li kasuks 1011 eurot. Kohus jätab kindlaks määramata ja hagejalt kostjate kasuks välja mõistmata kostjate lepingulise esindaja kulu 1196,40 eurot.

§ 177

lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjad taotlesid hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

§ 177lg 4 alusel viivise väljamõistmist hagejalt.

Kohus rahuldab avalduse. Kohus mõistab hagejalt kostja A-M F’i kasuks välja viivise menetluskulude 1011 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Kohus mõistab hagejalt kostja M A Li kasuks välja viivise menetluskulude 1011 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.