Obsah (5)
§ 199§ 213§ 64§ 68§ 871Kriminaalasi nr 1-15-9874 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2017, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 15.06.2017) Kriminaalasja number 1-15-9874 Tä
§ 199
lg 2 p 9 järgi ja mõistetud karistuseks 6 kuud vangistust;
§ 213
lg 2 p 1 järgi (episoodid: 11.07.2015 kell 05.51, kell 05.52, kell 05.52) ja mõistetud karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
§ 213
lg 2 p 1 järgi (episood 11.07.2015 kell 07.17, Keldrimäe 9, Levetal toidupood) mõisteti V.S õigeks.
§ 64
lg 1 alusel suurendades üksikkaristustest raskeimat mõisteti kuritegude kogumis liitkaristuseks 2 aastat vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvestati eelvangistus karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluva karistuse algust arvestati alates V.S-i kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 14.08.2015. 1
(3)10.11.2016 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule V.S-i isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab V.S-ile käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist. Kohus pidas kohtuistungi 15.06.2017. V.S oli arvamusel, et talle ei ole vaja kohaldada käitumiskontrolli. Tal on vabaduses elukoht, töökoht logistikuna elektroonika valdkonnas, pere ja kohustused. Vanglas on ta läbinud kõikvõimalikud programmid, mida vangla on pakkunud. Kinnipeetav tunnistas, et ta on tervenev narkomaan. Samuti avaldas V.S , et juhul kui ta ei suuda narkootikumideta hakkama saada, pöördub abi saamiseks rehabilitatsioonikeskusesse. Sõbrad ei ole karistatud kriminaalkorras ja ei ole narkomaanid, kuid on ka selliseid semusid, kes on narkomaanid. Prokurör leidis, et formaalsed alused käitumiskontrolli kohaldamiseks on olemas. Prokurör märkis, et V.S on oma tegevusega ohustanud isikuid, kes on temast nõrgemad, kellel on raha, mida ta vajab narkootikumide ostmiseks. Vanglas on tal 8 kehtivat karistust, kuid oma sisult ei ole need väga rasked. Vabanemisel on V.S mõte minna rehabilitatsioonikeskusse, tööle asud. Arvestades kõiki asjaolusid kogumis leidis prokurör, et karistusjärgset käitumiskontrolli ei ole vaja kohaldada. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära V.S-i ja prokuröri, leiab, et V.S-i suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.
§ 871
lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. V.S kannab praegu 2 aasta pikkust karistust ning enne käesolevat otsust on teda karistatud Harju Maakohtu 31.07.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-5236
§ 199lg 2 p 5, 9 järgi 1 aasta 13 päeva pikkuse vangistusega.
Seega on täidetud formaalsed alused V.S-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.
§ 871
lg 1 p 3 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. V.S on kriminaalkorras karistatud 13 korda (neist 8 kustunud). Vangistust kannab V.S 10 korda. Toimepandud kuriteod on varieeruvad. Varasemalt on V.S-i lisaks vargustele karistatud narkojoobes mootorsõiduki juhtimise, röövimise, ebaloomulikul viisil sugulise kire rahuldamise, pederastia ja mootorsõiduki ärandamise eest. Käesolevat karistust kannab V.S kelmuse ja varguse eest. V.S-i valikuid ja käitumist ei ole senini olnud võimalik mõjutada mõistetud karistustega, milleks on olnud korduvalt ka reaalne vangistus. Samas nähtub V.S-i karistusandmetest ka asjaolu, et kuigi teda on korduvalt reaalse vangistusega karistatud, on vangistuse pikkus jäänud alla sanktsiooni keskmise määra. Kohus on seisukohal, et üksnes juhul, kui sanktsioonisüsteemis järjest raskemate karistuste mõistmisega ei ole võimalik isiku ohtlikkust ühiskonnas maandada piisavalt, on põhjendatud kaalutleda karistusjärgse käitumiskontrolli 2
(3)kohaldamist. V.S-ile senini mõistetud karistused ei ole olnud piisavalt mõjusad, et teda hoida uusi kuritegusid toime panemast. V.S-i toimepandud kuritegude motiiviks on olnud vajadus rahaliste vahendite järele, mis on tingitud narkootikumide tarvitamise harjumusest. Kuigi vangla iseloomustuse kohaselt ei ole V.S tegelenud temast lähtuvate kuriteoriskide maandamisega, kinnitas kinnipeetav ise, et on kõik vangla poolt pakutavad programmid läbinud. Iseloomustusest nähtub, et V.S osales 12 sammul põhinevas tugigrupis, kuid tema motivatsiooni hinnati keskmiseks. Riigikeele õppe A1 tasemel kinnipeetav katkestas, samuti otsustas ta mitte osaleda tagasilanguse ennetamise tugigrupis, kuna grupitöö aeg kattus osaliselt jalutamise ajaga. Ka majandustöödel ei ole V.S osalenud (oli vabastatud tervislikel põhjustel). Negatiivne on kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu. Positiivseks peab kohus V.S-i vabanemisjärgseid elutingimusi. Kinnipeetavale on garanteeritud nii elu- kui töökoht. Suhted perega on käesolevalt pigem head. Kinnipeetav teadvustab narkosõltuvust ning on väidetavalt valmis abi otsima rehabilitatsioonikeskusest. Juhul kui kinnipeetav suudab hoiduda narkootikumide tarvitamisest, on seaduskuulekas elu võimalik. Kohus leiab, et kuigi V.S-i puhul esineb asjaolusid, mis tingiksid tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, ei ole see põhjendatud. Karistusjärgne käitumiskontroll riivab intensiivselt isikute põhiõigusi, mistõttu peab selle kohaldamine olema selgelt erandlik ja eriliselt kaalutletud. Karistusjärgne käitumiskontroll peab suurendama ühiskonna turvalisust ning tagama isiku parema resotsialiseerumise juhul kui muud meetmed on ammendunud. Kohtu hinnangul ei ole V.S-i puhul siiski tegemist sellise kurjategijaga, kelle suhtes esineb oht, et ta jätkab vabanemise korral raskete kuritegude toimepanemist ning keda ei ole võimalik mõjutada muude karistusõiguslike meetmetega õiguspärasele käitumisele. Seega tuleb jätta V.S-i suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 4261, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)