1-15-9874/45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-9874 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. jaanuari 2017 määrus P.A (ik: XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu P.A kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
6. Tartu Maakohtu
7. jaanuari 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroole 72 eurot, sealhulgas käibemaks 12 eurot, vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 187 lg 2 alusel mõista punktis 3 nimetatud menetluskulu välja P.A-lt . Süüdimõistetu P.A tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Harju Maakohtu 30.12.2015 otsusega tunnistati P.A süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust ning KarS § 213 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti P.A-le liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 14.08.
9. Karistusaeg lõpeb 14.08.
11. Tartu Vangla esitas 14.12.2016 Tartu Maakohtule materjalid P.A tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. MAAKOHTU MÄÄRUS
12. Tartu Maakohus jättis oma 13.01.2017 määrusega P.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
13. P.A on varasemalt karistatud kriminaalkorras 13-l korral (8 karistust kustunud). Eelmise karistuse kandmiselt vabanes P.A aprillis 2015 ning uued samalaadsed kuriteod pani toime kõigest 3 kuud pärast karistuse kandmiselt vabanemist. P.A käitumises on välja kujunenud ilmselge kuritegelik käitumismuster, mida ei ole mõjutanud varasemalt mõistetud karistused. P.A on varasemalt korduvalt karistatud NPALS rikkumiste ees väärteokorras. Kohtu hinnangul on P.A puhul peamisteks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema narkosõltuvus ja sellest tulenev vajadus rahaliste vahendite järele.
14. P.A on 9 kehtivat distsiplinaarkaristust, mitmed rikkumised on rasked. Kohus leiab, et karistust kandev kinnipeetav peaks ennekõike positiivse käitumisega näitama, et ta on valmis kehtivatest normidest ja reeglitest kinni pidama ning neid järgima.
15. Positiivsena tõi kohus välja, et P.A kannab karistust üksuses, mis on spetsialiseerunud tööks uimastisõltlastega, P.A on osalenud sotsiaalprogrammis ja tagasilanguse ennetamise tugigrupis, P.A osaleb riigikeele õppes ja vangla tööhõives, tal on olemas kindel elukoht ja lähivõrgustik, garanteeritud töökoht. P.A on vabatahtlikult soovinud minna narkosõltuvuse ravile ja võtnud ühendust erinevate rehabilitatsioonikeskustega, kuid kõikjal on olnud järjekorrad. Siiski arvestab kohus, et P.A on ka varasemalt alustanud sõltuvusest vabanemiseks metadoonravi, kuid kõigele vaatamata jätkanud narkootiliste ainete tarvitamist. P.A on Tartu Vangla andmetel rahalisi nõudeid ligikaudu 1039 eurot, mida aitaks maandada regulaarse sissetuleku teenimine.
16. Kohtu hinnangul ei võimalda P.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, käitumine karistuse kandmise ajal ning P.A isik, mistõttu tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. MÄÄRUSKAEBUS
17. Tartu Maakohtu 13.01.2017 määruse peale esitas määruskaebuse P.A kaitsja L. Nirgi, kes palub tühistada Tartu Maakohtu määruse.
18. Kaitsja tõi välja P.A iseloomustavad positiivsed asjaolud: P.A vanemad on valmis toetama poega nii materiaalselt kui moraalselt, tal on võimalik nende juurde elama asuda; P.A omab garanteeritud töökohta; vanglas viibides on suhted narkosõltlastega katkenud; alkoholisõltuvust ei ole; prokurör pidas võimalikuks toetada isiku vabastamist ennetähtaegselt.
19. P.A on teinud vanglas kõik endast oleneva, et kuritegusid enam mitte kunagi toime panna, on töötanud vanglas ja sotsiaalprogrammides osalenud. Vanglatingimustes ei ole võimalik vastavat sõltuvusravi saada ja tegelikku ravi ei ole seetõttu põhjendatud edasi lükata.
20. Tingimisi enne tähtaega vabastamisel peab isik täitma kontrollnõudeid, mis teda tegelikult aitavad. Kaitsja hinnangul ei saa isikule ette heita karistatust kui sellist, kuna tema käitumine vanglas on näidanud, et ta on teinud positiivsed järeldused jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt. Kaitsja leiab, et P.A suhtes saab kohaldada käitumiskontrolli nõudeid ning kriminaalhooldaja saab katseajal suunata tema edaspidist seaduskuulekat käitumist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
21. Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebuses esitatud seisukohti, jätab Tartu Maakohtu
22. 01.2017 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Tartu Maakohus on määruses kõiki 2 2 asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, seetõttu märgib ringkonnakohus vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
23. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus asjaolusid kogumis järgides KarS § 76 lg-s 1 toodud formaalseid ning lg-s 4 toodud materiaalseid nõudeid. Maakohus on hinnanud asjaolusid kogumis ning leidnud, et negatiivsed faktorid kaaluvad üle positiivset, mistõttu ei ole maakohus P.A ennetähtaegselt vangistusest vabastanud. P.A ennetähtaegse vabastamise välistavad KarS § 76 lg-t 4 hinnates eelkõige P.A varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud, käitumine karistuse ajal ja süüdlase isik ehk P.A vabaduses viibides olevad käitumismustrid. Tartu Maakohus on määruses selgelt põhjendanud, millised asjaolud on P.A puhul teguriteks, mille tõttu tuleb ta jätta ennetähtaegselt vabastamata.
24. Määruskaebuses on toodud välja P.A iseloomustavad positiivsed tegurid – P.A vanemad on valmis toetama P.A nii materiaalselt kui moraalselt, tal on võimalik nende juurde elama asuda; P.A omab garanteeritud töökohta; vanglas viibides on suhted narkosõltlastega katkenud; alkoholisõltuvust ei ole; P.A on töötanud vanglas ja osalenud sotsiaalprogrammides. Ka maakohus on eelnimetatud tegureid kogumis hinnanud, kuid toonud positiivsete tegurite kõrval välja ka negatiivse – P.A on varasemalt nii kriminaal- kui väärteokorras karistatud korduvalt. On pannud samaliigilisi kuritegusid toime ka vahetult pärast karistuselt vabanemist, P.A on 9 kehtivat distsiplinaarkaristust ning narkosõltlasena on varasemalt pärast ravi alustamist asunud uuesti narkootikume tarbima.
25. Kaebaja on toonud välja, et P.A on teinud vanglas kõik, et kuritegusid enam mitte kunagi toime panna. Kohus kaitsja hinnanguga nõustuda ei saa. P.A on 9 kehtivat distsiplinaarkaristust, seega ei ole süüdimõistetu käitumine olnud vangistuse jooksul hea. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-1-191-06 (p 8.1) on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal üks süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise olulisi eeldusi. Käesoleval juhul on maakohus korrektselt leidnud, et ametniku korralduste eiramine teadmises, et vanglaametnike korraldustele allumine on kohustuslik, näitab P.A negatiivset suhtumist reeglite järgimisse ja ametnikesse üldiselt.
26. Kaebaja hinnangul ei ole vanglatingimustes võimalik saada vastavat sõltuvusravi, mistõttu ei ole tegelikku ravi põhjendatud edasi lükata. P.A on paigutatud Tartu Vangla üksusesse, mis tegeleb narkosõltlastega ning samuti on vanglas olemas vajalikud arstid. Kohtu hinnangul ei esine aluseid P.A ennetähtaegseks vabanemiseks tulenevalt süüdimõistetu haiguse-sõltuvuse tõttu.
27. Kohus, hinnanud KarS § 76 lg-s 4 toodud materiaalseid eelduseid tingimisi ennetähtaegsest vangistusest vabanemise hindamiseks, leiab, et P.A karistuse kandmise eesmärk ei ole käesolevaks hetkeks täidetud ning ei esine erandlikke asjaolusid, et vabastada P.A ennetähtaegselt vangistusest. P.A kuritegelikud käitumismustrid ei ole ajas muutunud, tal on 9 kehtivat distsiplinaarkaristust ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on väga kõrge – 80%. Seetõttu jääb ringkonnakohus maakohtu seisukoha juurde ning leiab, et P.A tuleb vangistuses oma karistuse kandmist jätkata.
28. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
29. P.A kaitsja adv L. Nirgi esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis määruskaebuse koostamine aega 1,5 tundi, mille eest ta soovib kokku tasu summas 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot). 3 3 Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 72 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel P.A kanda. /allkiri/ Mati Kartau 4 /allkiri/ Tiit Lõhmus 4 /allkiri/ Aarne Sarjas