lg 1 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Prokurör Alan Rüütel Kohtuistungi toimumise aeg 18.01.2019 Süüdistatav T.O – isikukood: XXX; Eesti kodanik, kõrgharidusega; elukoht: xxx; töökoht: xxx, xxx; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, kehtivaid väärteokaristusi 2; tõkendit ei ole kohaldatud (kahtlustatavana oli kinni peetud 16.01.2019 kell 13:46); kaitsja osavõttu istungist süüdistatav ei soovinud. RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada T.O
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja kandmisele kuulub rahaline karistus 100 päevamäära, mis lähtudes keskmisest päevamäärast 17,80 eurot on 1780 eurot.
lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 3 eelvangistuspäeva (16.-18.01.2019) ehk rahalise karistuse 9 päevamäära ning kanda jääb rahaline karistus 91 päevamäära ehk 1 619,80 eurot (üks tuhat kuussada üheksateist eurot ja 80 senti ). 2.
lg 1 alusel kohus määrab, et rahalist karistust on võimalik tasuda osade kaupa, s.o 8 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja 1 Tolliameti arveldusarvele (SEB Bank EE351010052031000004, EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300). Viitenumber on
lg 1 p 1 alusel ära võtta T.O-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolm) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb T.O loovutada juhiluba Maanteeametile 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates otsuse jõustumisest.
2 Poolte seisukohad Prokurör leidis, et vaidlus puudub kuriteo kvalifikatsiooni ja tõendatuse osas, sest süüdlane on oma tegu tunnistanud ja toimepandut kahetsenud. Seda saab lugeda kergendavaks asjaoluks. Raskendavad asjaolud puuduvad. Süü suurust iseloomustab asjaolu, et alkoholi tarvitas T.O vahetult enne rooli istumist; tema joove oli mitte 0,75 mg/l (millest algab kriminaalvastutus), vaid 0,97 mg/l . Tal on kaks kehtivat karistust kiiruse ületamise eest. Seega võib väita, et ta on süstemaatiline liiklusnõuete rikkuja. Süüdistatav kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud. Kohtuvaidluse käigus taotles ta kergemaliigilise põhikaristuse ehk rahalise karistuse kohaldamist ning palus mitte kohaldada lisakaristust. Oma tervise tõttu peab ta pidevalt kaasas kandma vett, ravimeid, süstlaid ning selleks on vajalik isikliku sõiduki kasutamine. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 alusel loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l kohta või rohkem. Vaidlust ei ole selles, et 16.01.2019 kella 13:46 ajal juhtis T.O xxx maja juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles alkoholijoobes (väljahingatavas õhus oli alkoholi 0,97 mg/l). Lisaks süü omaksvõtule on see tõendamist leidnud tunnistaja J. E ütlustega, indikaatorvahendi kasutamise protokolli ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga. Tunnistaja J. E ütluste (tl 19-20) kohaselt sai ta koos patrullpolitseinik S. B väljakutse selle kohta, et beeži värvi sõiduauto xxx juht xxx võib olla joobes. Kohale jõudes nad nägid, kuidas juht istus xxx maja juures sõiduki rooli taha ja hakkas liikuma, kuid ta peatati siniste-punaste vilkuritega. Juhiks osutus T.O , kelle suust oli vesteldes tunda tugevat alkoholi lõhna. Indikaatorvahendi näit oli 1.17, mistõttu toimetati juht politseijaoskonda ja joovet kontrolliti tõendusliku alkomeetriga. Seda, et 16.01.2019 kell 13:46 xxx peeti kahtlustatavana kinni T.O , tõendab isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 6). 16.01.2019 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll kinnitab, et indikaatorvahendiga mõõtes oli T.O joove 1,17 mg/l (tl 9). Joobeseisundile viitavate tunnustena on märgitud: silmade punetus, häiritud reaktsioonikiirus, segane kõne, koordinatsiooni kerged häired, higistamine, ärritumine. Pärast seda, kell 14.17-14.21 tuvastati T.O alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga, mida kinnitab tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tl 11-12). Nimetatud protokoll tõendab, et 16.01.2019 allutati T.O joobeseisundi tuvastamisele, tõendusliku alkomeetrina kasutati alkomeetrit Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARBK-0032 ning lõplikuks alkomeetri mõõtetulemuseks on saadud 0.97 mg/l. Taatlustunnisuse nr TTRC-18/00181 (tl 14) kohaselt on mõõtevahend - tõenduslik alkomeeter Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARBK-0032 taadeldud 23.11.2018 ning see vastab esitatud 3 nõuetele. Vastavalt mõõtevahendi siseriikliku tüübikinnitustunnistusele (tl 13) tunnistas Tehnilise Järelevalve Amet Alcotest 7110 Typ MKIII EST vastavaks nõuetele. Teo toimepanemise aega, kohta ja mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud isikut tõendavad ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 16) ja sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (tl 17). Seega on täidetud
Kahtlustatavana ülekuulamisel on T.O tunnistanud mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis (tl 25 - 26). Tema ütluste kohaselt sõitis ta 16.01.19 oma autoga xxx asuvasse xxx kohvikusse sööma. Söögi kõrvale jõi ta ära 2 pokaali veini. Pärast söömist tahtis ta auto paremini ümber parkida, kuid koheselt peatas teda politseiauto. Isik on ise väitnud „kui ma rooli istusin, siis ma teadsin, et ma olen tarvitanud alkoholi, aga tundsin ennast veel kainena“. Alkoholi tarvitamist põhjendas/õigustas ta kohtuistungil sellega, et tal xxx on halb söögiisu, mida aitab parandada veini joomine ning et pokaalid olid keskmisest suuremad. Kuriteo on T.O toime pannud kavatsetult.
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Veini tarvitades süüdistatav teadis, või vähemalt pidas seda võimalikuks, et ta on alkoholijoobes ning sellises seisundis mootorsõiduki juhtimine on keelatud. Kohvikusse sööma sõites T.O oli arvestanud sellega, et söögiisu tõstmiseks tarvitab ta alkoholi, kuid ei kasutanud sõiduks ühiskondlikku transporti (näiteks taksot) ega võtnud kaasa isikut, kes kaine juhina oleks ta tagasi sõidutanud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolusid ei ole kohus tuvastanud, mistõttu T.O vastutab
Karistuse mõistmine
Karistuse mõistmisel arvestatakse ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse joobe määra – süüdistatav juhtis mootorsõidukit, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholi 0,97 mg/l kohta, mis ületab tuntavalt piirmäära, millest algab kriminaalvastutus. Tegu on toime pandud päevasel ajal, kui liiklustihedus on suurem ning seega on suurem ka võimalus ohustada kaasliiklejate elu, tervist või vara. Tema süüd võib pidada keskmiseks. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.
Lisakaristusena
lg 1 p 1 ja lg 3 ning § 424 lg 3 alusel võib kohus kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani. Prokurör taotles T.O-le põhikaristusena vangistus ning lisakaristusena palus ära võtta mootorsõiduki juhtimisõiguse kolmeks kuuks. Kohus ei nõustu prokuröri taotletud põhikaristusega ning leiab, et T.O puhul on võimalik karistuse eesmärke saavutada rahalise karistusega ning lisakaristuse kohaldamisega. 4 T.O ei ole varem kriminaalkorras karistatud, tal on kindel töökoht ja regulaarsed sissetulekud. Rahatrahvid varasemate liiklusalaste väärtegude eest on tal tasutud (tl 27). Süü suurust ning karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades peab kohus põhjendatuks karistada teda kergemaliigilise põhikaristusega ehk rahalise karistusega ning lisakaristusega prokuröri taotletud määras. Kriminaalasja toimikus olevast teatisest T.O keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 22) nähtub, et T.O keskmise päevasissetuleku suuruseks 2018.a oli 17,80 eurot. Kohus peab põhjendatuks karistada T.O rahalise karistusega 150 päevamäära, mida lühimenetlusest tingituna tuleb kolmandiku võrra vähendada ning kanda jääb rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 1 780 eurot.
lg 1 kohaselt tuleb eelvangistuses viibitud aeg, arvata karistusaja hulka ning ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. Kuna T.O peeti kinni 16.01.2019.a kell 13:46, tuleb
-18.01.2019) ehk rahalise karistuse 9 päevamäära ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb rahaline karistus 91 päevamäära, s.o 1 619,80 eurot.
lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi.
lg 3 järgi ei tohi ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. Kuna T.O tuleb lisaks rahalisele karistusele tasuda ka menetluskulud, tema ülalpidamisel on üks alaealine laps, siis rahaliste kohustuste kohene tasumine käib talle ilmselt üle jõu, mistõttu võimaldab kohus tasuda rahalise karistuse ositi 8 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Küll aga peab kohus nii üld- kui ka eripreventiivsetel kaalutlustel vajalikuks võtta T.O-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus. Kuigi T.O puudub varasem kehtiv kriminaalkaristus, on tal kaks kehtivat liiklusalast väärteokaristust. Kohtu hinnangul näitavad liiklusalased süüteod isiku harjumust eirata liiklusreegleid ning täita kehtivaid norme valikuliselt. Tema üldiseid hoiakuid liikusohutuse tagamisel aitab kohtu arvates muuta vaid lisakaristuse kohaldamine. Lisakaristuse kohaldamine on vajalik, et viia edasiste võimalike rikkumiste toimepanemine miinimumini ning mõjutada isikut uutest süütegudest hoiduma. Üksnes rahaline karistus ei ole piisav, et panna T.O järele mõtlema ning edaspidiselt liikluses õiguskuulekamalt käituma. Juhtimisõiguse äravõtmine on kooskõlas nii isiku süü suurusega kui ka rikkumise raskusega ning lisakaristuse kohaldamisega saab anda ühiskonnale ka selge signaali, et õigusvastane käitumine ei ole lubatav ning igale rikkumisele reageeritakse piisava rangusega. Kohus nõustub prokuröriga ning leiab, et karistuse preventiivseid eesmärke on võimalik saavutada juhtimisõiguse äravõtmisega ettenähtud sanktsiooni miinimummääras, s.o 3 kuud. Kohtule ei ole esitatud selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse kaaluda lisakaristuse mittekohaldamist. Paljasõnaliseks peab kohus T.O väiteid selle kohta, et oma tervisliku seisundi tõttu tuleb tal kaasas kanda selline hulk ravimeid, vett ja süstlaid, mida ei ole võimalik panna seljakotti, vaid mille transportimiseks on vajalik auto. 5 Süüdistatav, pannes toime kuriteo, peab oskama ette näha ka sellega kaasnevaid võimalikke tagajärgi, sealhulgas elukorralduslikke muudatusi või süüdistatava jaoks negatiivsete kohustuste täitmist. Süüdistataval on võimalus kasutada taksoteenust või Tallinna piires hästi toimivat ja tasuta ühistransporti. Juhilubade olemasolu ei ole isiku põhiõigus ning mootorsõidukit kui suurema ohu allikat on õigus juhtida vaid isikutel, kes liiklusreeglitest kinni peavad. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetul süüdimõistva otsuse korral tasuda ka menetluskulud. Antud asjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha II astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 810 eurot. Kuna asja lahendati kiirmenetluses, siis KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendab kohus sundraha poole võrra. Seega tuleb T.O-lt välja mõista menetluskulu summas 405 eurot. Kuna rahalise karistuse mõistmisega tekkis T.O juba rahaline kohustus, võib menetluskulu kohene tasumine käia süüdistatavale üle jõu, mistõttu KrMS § 180 lg 3 alusel kohus määrab, et menetluskulu on võimalik tasuda ositi, s.o 3 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Menetlusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 2561, 2564 lg 4, 2565 lg 1 p 2 ja lg 2, 179, 180, 238, 306, 311-313. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.