← Eesti

2-22-6249/6

Obsah (12)§ 420§ 632§ 415§ 394§ 416§ 444§ 407§ 233§ 366§ 170§ 162§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Eve Grass Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2022. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-6249 Tsiviilasi X hagi Y vastu ka

§ 420lg 1).

Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (

§ 416lg 2).

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 või LHV Pank – a/a EE567700771003819792. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi ja kohtuasja number. Kohtuotsuse selgitused 1.

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

  1. X esitas 27.04.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse Y vastu kahju tekitava käitumise lõpetamise, mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise ning lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja 06.05.
  2. Facebooki grupis „Märgatud: TALLINN'as“ 2 2-22-6249 avaldanud hageja kohta postituse, justkui hageja annaks inimestele laenu ja ähvardaks seejärel inimesi enne, kui saabub laenu tagastamise tähtaeg, ja siis avaldaks inimeste kohta valeinformatsiooni ilma, et selleks oleks objektiivne põhjus. Hageja pöördus kostja poole korduvalt kohtuväliselt, kuid kostja ei ole kohtuvälist lahendust võimalikuks pidanud. Hageja on seisukohal, et kostja avaldas korduvalt ebaõigeid faktiväiteid hageja kohta, millega rikkus hageja isiklikke õigusi. Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt kahju tekitava käitumise lõpetamist, mittevaralise ja varalise kahju hüvitamist, samuti lisanduvaid viiviseid. Hageja palub kohustada kostjat eemaldama Facebooki grupis „Märgatud: TALLINN'as“ (https://www.facebook.com/margatudtallinn/) 06.05.
  3. a avaldatud postitus; mõista välja kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel; mõista välja kostjalt hageja kasuks välja viivis seadusjärgses määras kohtu õiglasel äranägemisel määratud mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi kohtule esitamise päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seadusjärgses määras tähtaegselt kohtu välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitamise nõudelt kuni selle täieliku rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui mittevaralise kahju hüvitamise nõude summa; mõista välja kostjalt hageja kasuks varalise kahju hüvitis summas 1309 eurot; mõista välja kostjalt hageja kasuks viivis seadusjärgses määras kindla summana kohtu välja mõistetud kahju hüvitamise summalt alates hagi kohtule esitamise päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seadusjärgses määras tähtaegselt kohtu välja mõistetud tasumata kahju hüvitamise nõudelt kuni selle täieliku rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui kahju hüvitamise nõude summa. Lisaks palub hageja jätta menetluskulud (sh eeltõendamismenetluse kulud 558 eurot, hagimenetluse kulud 768 eurot, riigilõiv 700 eurot) kostja kanda ning mõista need hageja kasuks välja.
  4. Maakohtu 03.05.2022 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 14 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte 07.06.2022 avalikus etoimikus. Vastamise tähtaeg saabus 21.06.
  5. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud. 4.

§ 407

lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

5. Juhindudes

§ 407lg-st 1 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega.

6. Hageja on palunud kohtul mõista kostjalt välja mittevaraline kahju, mille suuruse palub hageja määrata kohtu äranägemisel. Kohus peab vajalikuks põhjendada mittevaralise kahju hüvitise suurust. Riigikohus on asjas nr 3-2-152-06 (p.14) väljendanud seisukohta, et

§ 407

lg 1 kohaldamisel peab kohus lähtuma sellest, et hageja väited ei vaja tõendamist, kuna seadus loeb need kostja poolt omaksvõetuks.

  1. Kohus on seisukohal, et kostja avaldas hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid. Kohus on seisukohal, et postitus rikkus hageja õigusi ning tekitas hagejale õigusvastaselt kahju.
  2. Kuna mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus hüvitise suuruse VÕS § 127 lg 6, § 134 lg-te 2, 5 ja 6 ning

§ 233

lg 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude alusel, arvestades mh rikkumise intensiivsust, kestust jms asjaolusid (vt nt Riigikohtu

  1. septembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p-d 19 ja 20). Hageja on taotlenud

§ 366järgi õiglast rahalist hüvitist kohtu äranägemisel.

Sellisel juhul ei tohi kohtu väljamõistetud hüvitis olla sümboolse suurusega (vt Riigikohtu

  1. juuni
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p-d 21 ja 21). 3 2-22-6249
  3. Kahju hüvitamise eesmärk on kompenseerida isikule tema õiguste rikkumisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed ja kogemused. Kannatanu ei tohi isikuõiguste rikkumisest tulenevalt rikastuda. Kohus võtab arvesse asjaolu, et kostja ei ole käesoleva ajani postitust kustutanud. Kuna hageja kohta avaldatud postitus on avaldatud lehel, mis on küll avalikult nähtav, kuid millel on võrdlemisi väike arv jälgijaid (469 nähtuvalt hagiavalduse lisana 1 esitatud kuvatõmmisest), on põhjendatud varalise kahju suurus 500 eurot, mis on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Kohus ei ole hüvitise väljamõistmisel seotud mittevaralise nõude hagihinnaga.
  4. Hageja palub kostjalt välja mõista eeltõendamismenetluse kulud 558 eurot. Eeltõendamismenetluse menetluskulud koosnesid muu hulgas nõupidamisest hagejaga, tõendite kogumisest, õiguslikust analüüsist, eeltõendamismenetluse avalduse koostamisest, kohtuga suhtlemisest ja saadud andmete analüüsile, tasutud riigilõivust 50 eurot ja tõlkekulust 60 eurot. Eeltõendamismenetluse kulud võetakse arvesse põhimenetluses kulude jaotamisel. (

§ 170lg 3).

Hagejale tuleb hüvitada eeltõendamismenetluse kulu 558 eurot. 11.

§ 162lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 700 eurot. Hagilt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu.

  1. Hageja on palunud hagimenetluse menetluskuluna kostjalt välja mõista õigusabikulu 4 tunni eest 768 eurot. Hagimenetluse menetluskulud koosnevad hagiavalduse ettevalmistamisest ja koostamisest, õiguslikust analüüsist, hagiavalduse lisade komplekteerimisest ning nõupidamisest hagejaga. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks õigusteenuse osutamisel kokku 4 tundi. Hagejale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 160 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on seisukohal, et lepingulise esindaja tunnihind vastab praktikas õigusteenuse tavapärasele tunnitasumäärale. Riigikohus on näiteks lahendis 3-2-1-131-16 pidanud põhjendatuks õigusabi tunnihinnaga 165 eurot (ilma käibemaksuta). Tallinna Ringkonnakohus on lahendi nr 2-1250785 punktides 88 ja 94 pidanud põhjendatuks ka tunnihinda 205 eurot (ilma käibemaksuta) ning Riigikohtus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-16 (p 24) tehtud otsuses, kus Riigikohus pidas põhjendatuks mõista välja esindajate tunnitasu 170 eurot. Seega on hageja hinnangul lepingulise esindaja õigusabiteenuse tasu tunnimäär igati põhjendatud ja mõistlik. Kohtu hinnangul ei ole tunnitasu 160 eurot (koos käibemaksuga 192 eurot) praegusel juhul põhjendatud. Tegemist ei ole tavapärasemast keerukama kohtuvaidlusega. Õigusabi ei ole osutanud vandeadvokaat, vaid advokaat. Kohtu hinnangul on praegusel juhul põhjendatud tunnitasu suurus 125 eurot (koos käibemaksuga 150 eurot). Hageja kinnitas, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (174 lg 10). Õigusabikulud tuleb hagejale hüvitada koos käibemaksuga. Hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on kokku 600 eurot koos käibemaksuga.
  2. Kohus määrab hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1858 eurot (558 + 700 + 600).
  3. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.