KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 7. juuli 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-1420 Haldusasi MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing esialgse õiguskaitse t

§ 249lg 1 tähenduses. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (Ke

ÜS) § 30 lg 2 näeb ette, et kui keskkonnaorganisatsioon vaidlustab haldusakti või sooritatud toimingu halduskohtumenetluse seadustikus või haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, eeldatakse, et tema huvi on põhjendatud või et tema õigusi on rikutud, kui vaidlustatud haldusakt või toiming on seotud organisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga. 3 1921. aastal asutatud Eesti Ornitoloogiaühingu põhikirjaline eesmärk on Eesti linnustiku uurimine, kaitse ja tutvustamine. Eesmärgi saavutamiseks aitab EOÜ muu hulgas kaasa lindude jaoks esmatähtsate elupaikade ja alade kaitsmisele ning linnustiku mitmekesisuse säilitamisele. Seega on EOÜ-l nii vaide kui esialgse õiguskaitse taotluse esitamise õigus. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§ 249

lg 2 ja § 251 lg 1 p 1 ning p 5 taotleb Eesti Ornitoloogiaühing Tallinna halduskohtult esialgse õiguskaitse korras Põllumajandus- ja Toiduameti 03.06.2022 otsusele registreeringuga 6.1-3/25584, millega väljastati ehitusluba nr ja jäeti algatamata keskkonnamõju hindamine, kehtivuse peatamist või muu asjakohase meetme rakendamist, mida kohus näeb vajalikuna eelkirjeldatud esialgse õiguskaitse eesmärgi saavutamiseks. Tulenevalt asjaolust, et pöördumatu kahju loodusväärtustele võib leida aset juba käesoleval ajal, palub EOÜ taotluse lahendada viivitamata. 3. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) märgib, et kui halduskohus peab vajalikuks esialgse õiguskaitse kohaldamist, siis PTA sellele vastu ei vaidle. 4. Kolmas isik RMK kohtule määratud ajaks omapoolset seisukohta ei esitanud. KOHTU SEISUKOHT Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 5.

§ 249

lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Riigikohtu 21.12.2001 määruses haldusasjas nr 3-3-1-67-01 on kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuse all silmas peetud olukorda, kus haldusakti täitmine asutuse poolt või haldusaktist tulenevate õiguste kasutamine kolmanda isiku poolt kohtumenetluse ajal loob kaebaja õigusi rikkuvaid tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus ka juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaksid vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks võimalik kaebajal ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki saavutada. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (

§ 249lg 2).

Taotluse esitaja on 01.07.2022 esitanud vaide Põllumajandus- ja Toiduametile, milles taotleb Põllumajandus- ja Toiduameti 03.06.2022 otsuse registreeringuga 6.1-3/25584 kehtetuks tunnistamist. Vaidlustatud otsusega anti Riigimetsa Majandamise Keskusele ehitusluba Kõrveveski maaparandusehitise rekonstrueerimiseks ja Kõrveveski tee ehitamiseks ning jäeti algatamata kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine. Seega on taotlus lubatav. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul teha kõigepealt kindlaks esialgse õiguskaitse vajadus ning seejärel anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi (

§ 249

lg 3 ja Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.2004 määrus haldusasjas nr 3-3-1-85-04 p 15).

1. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, mida kohus mõistab selliselt, et kaebaja palub peatada Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) 03.06.2022 4 otsuse registreeringuga 6.1-3/25584 kehtivuse. Nimetatud otsusega anti Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) ehitusluba Kõrveveski maaparandusehitise rekonstrueerimiseks ja Kõrveveski tee ehitamiseks ning jäeti algatamata kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine. Vastustaja esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu ei vaidle. Kolmas isik omapoolset seisukohta kohtule ei esitanud.
2. Esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav, kui esineb õiguskaitse vajadus ning kaebusel on eduväljavaated. Kohus nõustub taotluse esitajaga ja leiab, et taotluse esitajal on esialgse õiguskaitse vajadus, kuivõrd esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel on võimalik just ehitusloa alusel hakata ellu viima looduses selliseid muudatusi, mida ei ole võimalik/otstarbekas tagasi pöörata. Sellest tulenevalt ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel taotluse esitaja suhtes võimaliku positiivse vaideotsuse ja/või ka hilisema positiivse kohtuotsuse täitmine võimalik. Ehk teisisõnu ei ole võimalik saavutada enam kaebuse eesmärki (milleks on ehitusloa tühistamine ja loodusliku olukorra säilitamine). Kohus nõustub ka kaebaja vastavate väidetega õiguskaitse kohaldamise vajaduse osas ega pea vajalikuks neid korrata. Kohus leiab, et käesolevas menetlusstaadiumis ei saa väita ka seda, et kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja on välja toonud vaidemenetluses esitatud põhilised argumendid (vt ülal p 2.1-2.4), mis vajavad küll põhjalikku sisulist analüüsi, kuid mille põhjal ei ole võimalik asuda seisukohale, et vaidel puuduks igasugused eduväljavaated. Seejuures ei vaidle ka vastustaja esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu.
3. Kohus leiab, et ehitusloa kehtivuse peatamine ei riiva avalikke huve määral, mis kaaluksid üles kaebaja huvi olukorra säilitamisele. Mis puudutab RMK huvi asuda võimalikult kiiresti ehitusluba realiseerima, siis arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid leiab kohus, et antud juhul kaalub kaebaja huvi saada selgus ehitusloa õiguspärasuses üles kolmanda isiku huvi. Kohus leiab, et ka avalikes huvides on looduskaitselise huvi esikohale seadmine lähtudes ettevaatuse printsiibist. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb eeltoodust tulenevalt rahuldada.
4. Kohus märgib, et vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni: 1) vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata; 2) kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus (vt

§ 249lg 4).

Lisaks selgitab kohus, et esialgse õiguskaitse taotlus lahendatakse kiireloomulisena ning piiratud teabe tingimustes.

§ 253

lg 1 kohaselt võib kohus menetlusosalise taotluse alusel või oma algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. See tähendab muuhulgas, et uute asjaolude ilmnemisel saab kohus esialgse õiguskaitse küsimuse vajadusel ka

§ 249lg 1 lähtudes ümber vaadata.

(allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 5