Obsah (8)

§ 424§ 121§ 65§ 120§ 63§ 74§ 75§ 64

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 15. august 2018, Võru Kriminaalasja number 1-18-3522 (kohtueelse menetluse nr 18261000016) Kohtukooss

) § 120 lg 1, § 121 ja § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurörid abiprokurörid Ene Uljanova ja Meelis Juursoo Kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo Süüdistatav E.N . Isikukood: XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ametlik töökoht puudub, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx%; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel eesti keel; keskeriharidusega; varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral, viimati Tartu Maakohtu 27. juuni 2016 otsusega

§ 424ja § 4231 järgi vangistusega 10 kuud, kantud 16.

juulil 2017; tõkend – elukohast lahkumise keeld alates

1. veebruarist 2018 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:
2. Tunnistada E.N süüdi

§ 121järgi (alates 1.

jaanuarist 2015

§ 121lg 2 p 2 järgi) kehalises väärkohtlemises lähisuhtes 2.

augustil 2014 toime pandud teo eest ja karistada teda 6 (kuue) kuu pikkuse vangistusega. 2.

§ 65lg-te 1 ja 3 ja § 64 lg 1 alusel liita käesoleva otsuse resolutsiooni 1.

punktis mõistetavale karistusele Tartu Maakohtu

1. juuni 2016 otsusega mõistetud 10 kuu pikkune vangistus ja moodustata üksikkaristustest raskema suurendamise teel E.N liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Eelmise kohtuotsuse järgi ära kantud karistus 10 kuud vangistust arvata liitkaristusest maha ja mõista E.N-i lõplikuks liitkaristuseks 6 kuud vangistust.
2. Tunnistada E.N süüdi

§ 121lg 2 p -de 2 ja 3 järgi korduvas kehalises väärkohtlemises lähisuhtes 31.

detsembril 2017 toime pandud teo eest ja karistada teda kolme kuu pikkuse vangistusega. 1 4. Tunnistada E.N süüdi

§ 120lg 1 järgi ähvardamises ja karistada teda kahe kuu pikkuse vangistusega.

5.

§ 63lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada käesoleva otsuse resolutsiooni 2.

punktis mõistetavat vangistust käesoleva otsuse resolutsiooni

1. ja
2. punktis mõistetavate vangistuste võrra ja mõista E.N liitkaristuseks 8 kuud vangistust.
3. Jätta

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui E.N ei pane ühe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks

§ 75lg 1 p-de 1–6 alusel pandud kontrollnõudeid.

E.N peab: 6.

1. elama xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 6.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 6.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 6.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viiteteistkümneks päevaks; 6.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
7. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates
8. augustist
9. Käitumiskontroll algab otsuse jõustumisel.
10. E.N suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
11. Teavitada M. A. E.N ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest.
12. Arvata menetluskulude hulka sundraha 750 eurot ja kaitsjatasu süüdistatava kohtuistungil esindamise eest 110,40 eurot . Mõista need menetluskulud ja kohtueelses menetluses menetluskulude hulka arvatud riigi õigusabi tasu 156,72 eurot (sh käibemaks), kokku 1017,12 eurot välja E.N-ilt. Menetluskulud tuleb E.N tasuda ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul võrdsetes osades alates otsuse jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks otsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
13. Jätta CD-plaat häirekeskusele laekunud kõne salvestisega kriminaalasja materjalide juurde. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates
14. augustist
15. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
16. peatüki
17. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. PÕHIOSA Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse E.N kolmes kuriteos. Esiteks süüdistatakse E.N teise inimese tervise kahjustamises lähisuhtes. Nimelt tõmbas tema tahtlikult isiklikest motiividest ajendatuna
18. augusti 2014 öösel Põlva maakonnas xxxxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) xxxxxxxxxxxxx elukaaslase M. A. juustest kinni hoides voodist põrandale ja lõi seejärel teda korduvalt rusikate ja jalgadega näo ja rindkere piirkonda. Nende tegudega tekitas ta kannatanule 6.–
19. roide murru vasakul, ninaluumurru, kõhu põrutuse ja marrastused. Seega pani E.N toime teise inimese tervise kahjustamise lähisuhtes, s.o

§ 121järgi (alates 1.

jaanuarist 2015

§ 121lg 2 p 2 järgi) kvalifitseeritava kuriteo.

Teiseks süüdistatakse E.N väärkohtlemises lähisuhtes. teise inimese korduvas valu tekitavas kehalises Seda seetõttu, et tema haaras isiklikest motiividest ajendatuna 31. detsembril 2017 kella 06.00 paiku Võru maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (uus nimetus xxxxxxxxxxxxxxxxx) teise korruse toas käega elukaaslase M. A. juustest kukla piirkonnast kinni, tõmbas tema voodist põrandale ja lõi seejärel teda jalaga paremale poole selja piirkonda. Mõne aja pärast lõi ta kannatanut ühel korral labakäe alaosaga nina piirkonda. Nende tegudega tekitas ta kannatanule valu peanahale juustest tirimise kohas, paremale poole selja piirkonda ja ninale. Seega pani E.N toime teise inimese korduva valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kolmandaks süüdistatakse E.N tapmisega ähvardamises. Seda seepärast, et tema

1. detsembril 2017 kella 06.00 paiku Võru maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (uus nimetus xxxxxxxxxxxxxxxxx) teise korruse toas, olles eelnevalt kasutanud elukaaslase M. A. suhtes vägivalda, ütles talle: „tapan su raisa ära, lähen Tartu Vanglasse tagasi“ ja hakkas samal ajal teda kukla piirkonnast käega juustest kinni hoides tirima rõdu ukse poole, et ta teise korruse rõdult alla visata. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, sest E.N oli varasemalt lubanud tema ära tappa, kui ta läheb tema juurest ära, ning ta ei viibinud ööl vastu
2. detsembrit 2017 kodus. Seega pani E.Noime ähvardamise tapmisega, s.o

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3 Kokkuleppe sisu Süüdistatava E.N , tema kaitsja vandeadvokaadi Karl Saavo ja abiprokurör Ene Uljanova vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on E.N-ile mõistetavaks karistuseks

§ 121(alates 1.

jaanuarist 2015

§ 121

lg 2 p 2 järgi) 6 kuud vangistust.

§ 65lg-te 1 ja 3 alusel liidetakse mõistetav karistus Tartu Maakohtu 27.

juuni 2016 otsusega mõistetud karistusega 10 kuud vangistust üksikkaristustest raskema suurendamise teel ja mõistetakse E.N liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Eelmise kohtuotsuse järgi ära kantud karistus 10 kuud vangistust arvatakse liitkaristusest maha ja E.N lõplikuks liitkaristuseks mõistetakse 6 kuud vangistust. E.N-ile mõistetavaks karistuseks

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi on 3 kuud vangistust ja

§ 120

lg 1 järgi 2 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendatakse mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja mõistetakse E.N liitkaristuseks 8 kuud vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui E.N ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib talle katseajaks pandud

§ 75lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid.

Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör ja kaitsja jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb E.N

§ 120lg 1, § 121 (alates 1.

jaanuarist 2015

§ 121lg 2 p 2) ja § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi mõista.

Kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle. Muu hulgas saab vangistuse jätta täitmisele pööramata, sest

1. augusti 2018 istungil süüdistatava poolt öeldu annab alust loota, et E.N vähemalt katseaja kestel uusi kuritegusid toime ei pane. Seega tuleb E.N-ile mõista kokkuleppekohane karistus. Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna vanemuurija
2. veebruari 2018 määrusega kohaldati E.N suhtes tõkendina elukohast lahkumise keeldu kuni
3. veebruarini
4. See keeld tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskuludeks on süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 750 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 156,72 eurot. Need summad moodustavad kokku 906,72 eurot, mitte 909,72 eurot, nagu kokkuleppes ekslikult märgitud. Kohus arutas seda eksimust pooltega istungil ja lähtub õigetest summadest. Sellele 906,72 eurole lisandub kaitsjatasu 110,40 eurot selle eest, et Karl Saavo kaitses
5. augusti 2018 istungile E.N . Kokku on menetluskulud niisiis 1017,12 eurot. Vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 tuleb menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb töötul ja töövõimetul E.N tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde CD -plaat häirekeskusele laekunud kõne salvestisega. 4 Kannatanu M. A. taotleb, et teda teavitatakse süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. KrMS § 38 lg 5 p 2 järgi on füüsilisest isikust kannatanul õigus taotleda, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Seega tuleb M. A. taotlus rahuldada. Kannatanu taotluse rahuldamist ei väära tõsiasi, et otsuse järgi ei pea E.N kandma vangistust. Vangistus jäetakse täitmisele pööramata tingimuslikult ja seetõttu võidakse E.N tulevikus vangistust kandma saata. See omakorda tähendab, et võimalikuks võib osutuda nii tema ennetähtaegne vabastamine kui ka vanglast põgenemine. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Erkki Hirsnik 5