← Eesti

4-22-1864/10

4-22-1864 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2022.a, Rapla kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-22-1864 (263022001248) Kohtunik En

) § 224 lg 2 järgi. Menetlusosalised Menetlusalune isik: Jüri Paramonov isikukood: 37110297012; kodakondsus: määratlemata; elukoht: xxxxxxxxx pst xxxxxxxx, xxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskond, Piret Pesti. RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas: 1. Jätta Jüri Paramonovi 27.mai. 2022.a kaebus rahuldamata. 2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna menetlusgrupi 17.mai.2022.a otsuse väärteoasjas nr 263022001248 muutmata. 3. Täpsustada otsust

§ 224

lg 3 p 1 järgi määratud karistuse, s.o juhtimisõiguse äravõtmine 4 (neljaks) kuuks, tähtaja lõpu osas ning määrata, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb 4 (nelja) kuu möödumisel. 4. Rahatrahv tuleb tasuda 17.mai.2022.a otsuses toodud arveldusarvele, märkides vastav viitenumber. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud kohtuotsuses määratud korras või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on Jüri Paramonov kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. 1

(7)4-22-1864 Kohtuotsuse ärakiri saata Jüri Paramonovile ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav
  1. juulil 2022.a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuväline menetlus
  2. 17.04.2022.a koostati Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna patrullpolitseiniku Eve Kitsapea poolt väärteoprotokoll Jüri Paramonovi suhtes väärteoasjas nr 2630,22,001248, millest nähtuvalt tuvastati väärteomenetluses, et 17.04.2022.a kell 11.17 juhtis Jüri Ponomarjov Rapla vallas, Tallinn-Rapla-Türi mnt 42-l kilomeetril mootorsõidukit Fiat Bravo registreerimismärgiga xxxxxxx ning juhi ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,46 mg/l, millega ta ületas lubatud alkoholipiirmäära. Sellise tegevusega rikkus Jüri Paramonov

§ 69

lg 3 nõudeid ning pani toime

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Kohtuvälise menetleja 17.05.2022.a otsusega tunnistati Jüri Paramonov süüdi

§ 224

lg 2 järgi ja temale määrati karistuseks rahatrahv 180 trahviühikut, s.o 720 eurot ning

§ 224

lg 3 p 1 alusel määrati lisakaristuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4-ks kuuks. 2.

  1. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Menetlusaluse isiku süü rikkumise toimepanemises on tõendatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, tõendusliku alkomeetri väljatrüki ja menetlusaluse isiku Jüri Paramonovi enda ütlustega. Menetlusalune isik pani nimetatud teo toime tahtlikult. Kergendavad ja raskendavad asjaolud ning õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 2.
  2. Süüd suurendavaks asjaoluks luges kohtuväline menetleja seda, et menetlusalune isikul on karistusregistri väljavõtte kohaselt 2 kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes (KarS § 424), kuid sellele vaatamata jätkab ta õiguskorra rikkumist. Kohtuväline menetleja leidis, et rahatrahv keskmisest suuremas määras ning lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine omab konkreetse menetlusaluse isiku suhtes eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Menetlusaluse isiku kaebus
  3. 27.05.2022.a esitas Jüri Paramonov eelnimetatud otsusele kaebuse, milles palub kohtul otsus tühistada ja vähendada mõistetud rahatrahvi suurust ning määrata selle täitmine ositi ühe aasta jooksul. Lisakaristuse, sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise, palub Jüri Paramonov jätta kohaldamata. 3.
  4. Kaebaja leiab, et materiaalõigust on ebaõigesti kohaldatud ja mõistetud karistus ei ole 2

(7)4-22-1864 proportsionaalne toimepandud teoga ning tema süü suurusega. Otsusest nähtub, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kuid kohtuväline menetleja luges süüd suurendavaks asjaoluks seda, et Jüri Paramonovil on kaks kehtivat karistust KarS § 424 järgi. Kaebaja leiab, et varasem karistatus ei ole aluseks süü suuruse hindamisel käesoleva süüteo toimepanemisel. Harju Maakohtu 15.04.2014.a otsusega kriminaalasjas 1-14-3341 mõistetud rahalise karistuse nõude täitmine on aegunud. Ta on viimati karistatud KarS § 424 alusel Harju Maakohtu 17.09.2020.a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-5652 06.10.2019.a toimepandud süüteo eest. Seega viimase samalaadse süüteo toimepanemisest on möödunud rohkem, kui 2,5 aastat. Rohkem pole Jüri Paramonov väärtegusid toime pannud. 3.
  1. Kaebaja avaldas ülekuulamisel kahetsust ning selgitas, et sõidukit juhtima asumisel ei saanud ta aru, et oli alkoholijoobes, kuna tarvitas alkoholi eelmisel õhtul. Seega esineb asjas karistust kergendav asjaolu - puhtsüdamlik kahetsus ning põhjendamatu on määrata rahatrahvi keskmisest suuremas määras ja kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. 3.
  2. Kaebusele on lisatud tõendid Jüri Paramonovi Covidi läbipõdemise kohta, taksojuhina töötamist puudutavad lepingud ning lapse ülalpidamise kohustuse ja alustatud täitemenetluste täitmise kohta elukaaslase OK kontolt. Jüri Paramonovi perel on võetud ka laen summas 27 118,93 eurot ja töökoha kaotamine asetab isiku ja tema lähedased väga raskesse majanduslikku olukorda. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht
  3. Kohtuväline menetleja, tutvunud kaebusega ning väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et alused otsuse muutmiseks ja kaebuse rahuldamiseks puuduvad. 4.
  4. Väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud, menetlusalune isik on oma süüd tunnistanud ning avaldanud ka kahetsust, mida kohtuväline menetleja on oma otsuses arvestanud süüd kergendava asjaoluna. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalune isik Jüri Paramonov pani antud teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Isik seadis ohtu nii iseenda, kui ka teiste liiklejate elud asudes juhtima mootorsõidukit olles ise alkoholipiirmäära ületavas seisundis. Alkoholi tarvitanuna mootorsõiduki juhtimine on liiklusseaduse kõige raskem rikkumine. 4.
  5. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuses tooduga selles, et isiku varasem karistatus ei ole aluseks süü suuruse hindamisel uue süüteo toimepanemisel. Riigikohus on oma otsuses nr 4-212430 märkinud järgmist. Karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg 1 järgi on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et isiku eelnevat karistatust saab uue karistuse mõistmisel arvestada üksnes tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et varasemad õigusrikkumised on seotud uue kuriteoga (vt nt
  6. oktoobri
  7. a otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 9,
  8. oktoobri
  9. a otsus nr 4-17-5471/19, p 26). Karistusregistri andmetel on menetlusalust isikut varasemalt karistatud samaliigilise süüteo toimepanemise eest kriminaalkorras ning seda arvestas kohtuväline menetleja karistuse määramisel. 4.
  10. Kohtuväline menetleja leiab, et juhul, kui menetlusalune isik tahab säilitada oma senist elukorraldust, peab ta liikluses ka vastavalt käituma. Teades oma varasemaid karistusi ning käitumist, ei tohiks juhile tulla üllatusena, et järgnevad karistused võivad kaasa tuua juba ebameeldivamaid tagajärgi. Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mille säilitamiseks peab juht liikluses seaduskuulekalt käituma, vastupidine on antud juhul toonud kaasa soovimatu juhi 3
(7)4-22-1864 eemaldamise liiklusest. Karistuse eesmärk ei ole võimalus anda isikule valida temale meelepärasem ja temale sobivaim karistus. Samuti ei pea karistus olema isiku jaoks mugav, sest vastasel korral ei täidaks see oma põhieesmärki, milleks on võimalus mõjutada isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Jüri Paramonov oleks pidanud enne alkoholi tarvitanuna mootorsõidukit juhtima asudes mõtlema sellele, millised tagajärjed võivad sellise teoga kaasneda. 4.
  1. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et toime pandud tegu ja Jüri Paramonovi isikust tulenevaid andmeid arvestades ei ole karistuse vähendamine põhjendatud. Karistuse määramisel on lähtutud riigikohtu suunistest ning aluseks võetud sanktsiooni keskmine määr. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT
  2. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.
  3. Kohus, uurinud kirjalikke tõendeid, leiab, et väärteo toimepanemine Jüri Paramonovi poolt on täielikult tõendamist leidnud ning temale määratud karistus kooskõlas süü suurusega, mõjutab teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ja tagab õiguskorra kaitsmise huvid.
  4. Menetlusalusele isikule heidetakse ette

§-s 224 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu täitmist. Jüri Paramonov tunnistas kohtuvälises menetluses ja kinnitab ka esitatud kaebuse lisas, et ta juhtis 17.04.2022.a kella 11.17 ajal Tallinn-Rapla-Türi mnt 42-l kilomeetril mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades.

  1. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et 17.04.2022.a kella 11.17 ajal juhtis Jüri Paramonov Tallinn-Rapla-Türi mnt 42-l kilomeetril mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,51 mg/l ± 0,05 mg/l, seega mitte vähem kui 0,46 mg/l. 8.
  2. Jüri Paramonov kõrvaldati 17.04.2022.a alates kella 11.17, kuni kainenemiseni, mootorsõiduki Fiat Bravo xxxxxx juhtimiselt

§ 91

lg 2 p 2 alusel, kuna liiklusjärelevalve käigus selgus, et tema suust tuli alkoholi lõhna. Jüri Paramonov on otsuse omakäeliselt allkirjastanud ja taotlusi temal ei olnud. 8.2. 17.04.2022 kell 11:22 kuni 11:26 kasutati Jüri Paramonovi seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDM-0080, mis oli taadeldud (taatlemistunnistuse nr TTRC-22-00017). Tõendusliku alkomeetri lõplik lugem oli 0,51 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,05 mg/l. Menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõplikuks mõõtetulemuseks 0,46 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Väljatrükk on allkirjastatud menetlusaluse isiku ja mõõtja poolt. Menetlusalusele isikule on tutvustatud tema õigusi korrakaitseseadusest tulenevalt ning selgitati toimingu eesmärki ja põhjust ning isik nõustus alkoholijoobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga. Taolisest mõõtetulemusest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja VV, kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse, kasutades taadeldud mõõtevahendit ning järgides seejuures mõõtemetoodikat. 4

(7)4-22-1864 8.
  1. Jüri Paramonovi poolt antud ütluste kohaselt tarbis ta eelmisel õhtul 0,5 liitrit viskit ja soovis sõita Kiisalt koju Tallinna. Mootorsõidukit juhtima asudes ei saanud ta aru, et oleks alkoholijoobes. Vabandab ja avaldab kahetsust.
  2. Menetlusalusele isikule heidetakse ette

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist.

§ 224

lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 69

lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem. 9.1. Jüri Paramonov on oma käitumisega täitnud

§-s 224 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu. Puudub vaidlus selles, et Jüri Paramonov juhtis mootorsõidukit. Ta on vahetult mootorsõiduki juhtimiselt tabatud. Väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et Jüri Paramonov juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,46 mg/l. Antud asjaolu kinnitab väärteotoimikus olev tõendusliku alkomeetri väljatrükk. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt tarbis ta eelmisel päeval 0,5 liitrit viskit ning mootorsõidukit juhtima asudes arvas ta, et on kaine. Menetlusalusel isiku väljahingatavast õhust tuvastati etanooli sisaldus 0,51 mg/l ± 0,05 mg/l, mis vastab

§ 224lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivsele tunnusele alkoholisisalduse osas.

Eeltoodust järeldub üheselt, et Jüri Paramonov tarvitas enne mootorsõiduki juhtimist alkoholi koguses, millest tulenevalt oli mootorsõidukit juhtides tema väljahingatavas õhus etanooli sisaldus vähemalt 0,46 mg/l. 9.

  1. Jüri Paramonov pani väärteo toime tahtlikult. Ta juhtis kella 11.17 paiku päeval mootorsõidukit ja vahetult mootorsõiduki peatamise järgselt tuvastati tema veres oli etanooli näit 0,51 mg/l. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra, teadis menetlusalune isik professionaalse autojuhina oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt, kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima. 9.
  2. Kohus ei tuvastanud ühtegi Jüri Paramonovi teo õigusvastasust või tema süüd välistavat asjaolu. Jüri Paramonov rikkus

§ 69

lg 3 nõudeid ja pani toime

§ 224lg 2 ettenähtud väärteo. 10. Jüri Paramonovile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on kooskõlas Kar

S §- s 56 sätestatuga, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse liigi ja määra valikul on arvestatud karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja kahetsust, raskendavate asjaolude puudumisega ning võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidega. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (RKKKo nr 3-1-1-28-14 p 29; nr RKKKo nr 3-1-1-52-13, p 19 jt), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Selliselt saadud süüle vastavat karistuse määra korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Jüri Paramonovile määratud karistus on kooskõlas ka Riigikohtu suunistega. 5

(7)4-22-1864 10.
  1. Liiklusregistri päringu kohaselt on menetlusalusel isikul juhiloa kategooriad B, C ja juhtimisõigus on kehtiv. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Jüri Paramonov varem kriminaalkorras süüdi mõistetud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, viimati karistati teda KarS § 424 lg 2 järgi üheaastase vangistusega, liitkaristusena mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga. 10.
  2. Jüri Paramonovi süü suurus

§ 224lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel on keskmisest suurem.

Jüri Paramonovil tuvastati alkoholi sisaldusest väljahingatavas õhus 0,51 mg/l ± 0,05 mg/l. Mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära oluliselt ületavas seisundis näitab Jüri Paramonovi, kes teenib elatist taksojuhina, ükskõikset suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, kuna ta ei tunnista temast endast tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega teiste isikute varale. Kohus rõhutab, et Jüri Paramonov sõitis alkoholijoobes olles Kiisalt Tallinnasse, ta pani teo toime asulavälisel teel päevasel ajal, mil liiklustihedus on suur ning Jüri Paramonov kujutas endast reaalset ohtu paljudele inimestele ja nende varale. Kohus arvestab sarnaselt kohtuvälise menetlejaga sellega, et menetlusalust isikut on varasemalt karistatud samaliigilise süüteo toimepanemise eest kriminaalkorras. Nimetatu suurendab rikkumise ohtlikkust ning menetlusaluse isiku süüd. Seega pani Jüri Paramonov, ühiskonnas kehtivate normide suhtes äärmist ükskõiksust üles näidates, toime ohtliku liiklusväärteo, millega asetas reaalsesse ohtu enda ning kaasliiklejate elu-, tervise- ja vara. 10.3. Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning siia alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Jüri Paramonov rikkus liikluskorda tahtlikult ning arvestades tema süü suurust ning õiguskorra kaitsmise huvisid on kohtuvälise menetleja määratud karistus, sanktsiooni keskmise määra lähedases määras, seaduslik ja põhjendatud. 10.4. Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise vajadust on kohtuväline menetleja põhjendatud eripreventiivsete kaalutlustega.

§-s 224 lg 3 p 2 kohaselt võib kohaldada lisakaristusena KarS § 224 sätestatud süüteo eest sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem KarS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Seega on

§-s 224 lg 3 p 2 kohaselt lisakaristuse raamid kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on lisakaristuse määramisel lähtunud

§-st 224 lg 3 p 1, mille kohaselt võib kohaldada lisakaristusena KarS § 224 sätestatud süüteo eest sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut pole varem mootorsõiduki juhtimises lubatud alkoholi piirmäära ületades sätestatud süüteo eest karistatud. Seega on kohtuväline menetleja sisuliselt lähtunud sellest, et tegemist on mootorsõiduki joobes juhtimise eest varem karistamata isikuga ja on kohtu hinnangul karistuse raame kitsendanud. 10.5. Riigikohus on rõhutanud, et isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ja tema tuleb liiklusest kõrvaldada. Liiklussüüteo toimepannud isikutelt juhtimisõiguse äravõtmises ei ole midagi erandlikku, seda ei kohaldata üksnes isiku suhtes, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu (vt RKKKo 3-1-1-6-17, p 17-19). Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust (Vt RKKKo nr 6

(7)4-22-1864 3-1-1-122-13, p-d 9 ja 11). Jüri Paramonov viitas kaebuses juhtimisõiguse vajadusele seoses sellega, et teenib elatist taksojuhina. Kohus selgitab, et Jüri Paramonov oli väärtegu toime pannes teadlik, et ta töötab taksojuhina ja selle eelduseks on juhtimisõiguse olemasolu, ometi ei takistanud sellise asjaolu teadmine teda väärtegu toime panemast. Seega ei ole antud põhjendused, seoses töökoha kaotamisega ja rahaliste kohustustega, kohtu hinnangul asjakohased. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et Jüri Paramonovi puhul ei ole põhikaristus eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav, sest tegemist pole juhusliku eksimusega, vaid korduva tahtliku süüteoga, juba harjumuspärase käitumisega, mistõttu Jüri Paramonov on ühiskonnale jätkuvalt ohtlik ja ta tuleb liiklusest kõrvaldada. Jüri Paramonovile on lisakaristus määratud miinimummäära lähedases määras ja selle kergendamiseks alus puudub. 11. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- ja materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, millega kaasneks kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. 12. Kohus jätab rahuldamata Jüri Paramonovi kaebuse ning jätab Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna menetlusgrupi 17.05.2022.a otsuse väärteoasjas nr 263022001248 muutmata. Kohus täpsustab otsust

§ 224

lg 3 p 1 järgi määratud karistuse, juhtimisõiguse äravõtmine neljaks kuuks, tähtaja lõpu osas ning määrab, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb nelja kuu möödumisel. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.