Obsah (8)

§ 407§ 444§ 163§ 174§ 486§ 138§ 218§ 177

Tsiviilasi nr 2-21-143113 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Otsuse tegemise aeg ja koht 1. juuli 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-143113 Tsivi

) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ja selles osas teha otsus

§ 444lg 3 alusel põhjendava osata.

Ülejäänud osas teeb kohus põhjendatud otsuse hagi osalise rahuldamata jätmise kohta.

1. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja 1407,29 eurot (põhivõlg 1143,06 eurot, sissenõudekulust 40 eurot ja viivis 224,23 eurot), viivis 02.04.–30.06.2022 eest 22,55 eurot ja viivis tagastamata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 01.07.2022 kuni põhivõla tasumiseni
2. Hageja leiab, et tal on õigus küsida kostjalt VÕS § 1132 lg-st 2 lähtudes sissenõudmiskulusid 50 eurot (kolme tasulise kirja saatmine vastavalt 25, 5 ja 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot). VÕS § 1132 reguleerib sissenõudmiskulude hüvitamist tarbija poolt, sealjuures ei sisaldu selles iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks, vaid VÕS § 1132 lg-d 1 ja 2 sätestavad hüvitise ülempiirid (vt ka Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K Sein. Tallinn 2016, lk 580). VÕS § 1 lg 5 kohaselt on tarbija VÕS-i tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Antud juhul ei ole kostja tarbija, vaid majandus- või kutsetegevuses tegutsev juriidiline isik. Sissenõudmiskulude hüvitamist majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku poolt reguleerib VÕS § 1131, mille
3. lõige näeb ette, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Seega ei ole hageja sissenõudmiskulude nõue õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata 10 euro (50 eurot – 40 eurot) ulatuses. 7.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hagi rahuldatud osalt tasumisele kuuluvat riigilõivu ületav riigilõiv hageja kanda ning muud menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude jaotamisel arvestab kohus hagi rahuldamise ulatust, poolte menetluskulude koosseisu ning asjaolusid, et riigilõivu suurus esitatud ja rahuldatud nõudeid arvestades on erinev, samas ei ole hagi osaline rahuldamata jätmine seotud kostja vastuväitega. 8.

§ 174

lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub mõista kostjalt menetluskuluna välja riigilõivu 225 eurot ja lepingulise esindaja kulu 480 eurot (4 t * 120 eurot/t käibemaksuta). Hagihind on 1508,73 eurot ja rahuldatud osa arvestades 1498,75 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Vastavalt

§-le 6 tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi.

§ 486

lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse 3/4 avalduse esitamisest. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 28.12.2021. Kuni 31.12.2021 kehtinud RLS lisa 1 järgi tuli tasuda hagilt hinnaga 1508,73 eurot riigilõivu 225 eurot ja hagilt hinnaga 1498,75 eurot 200 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjal hüvitada hagejale riigilõivust 200 eurot.

§ 138lg 1, § 144 p 1 alusel on menetluskulu menetlusosalise esindaja kulud.

Hagejat esindas

§ 218lg 1 p-le 2 vastav lepinguline esindaja.

Esindaja tunnitasu 120 eurot on põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus peab ajakulu põhjendatuks 1 t ulatuses. Asi ei ole õiguslikult keerukas ega asjaolude poolest mahukas. Eeltoodut arvestades on lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 120 eurot (1 t * 120 eurot/t). Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 320 eurot (200 + 120).

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4/4