Obsah (5)

§ 62§ 230§ 231§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 06.07.2022.a Tallinn Tsiviilasja number 2-22-2333 Tsiviilasi D T, D T hagi S

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 13.02.2022 esitatud ja 17.02.2022 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on S Ta ja S Ti (kostja) abielust sündinud D T (hageja I) ja D T (hageja II). Praegusel hetkel elavad laste vanemad koos, kuid peale abielu lahutamist jäävad hagejad oma emaga elama. Kostja ei täida vabatahtlikult ülalpidamiskohustust. Hagejate seaduslik esindaja kannab kõik kulud, mis on seotud laste vajaduste rahuldamisega ning laste isa tasub ainult kodulaenu (1/2 laenusummast) eest. Laste ema on proovinud kostjaga laste ülalpidamise kokkulepet saavutada, kuid kostja ei soovi oma lapsi majanduslikult toetada. Hageja I igakuised kulud on kokku 1042,50 eurot, s.h eluasemekulud (kommunaalteenused ja kodulaen) 187,50 eurot; kulutused toidule 200 eurot; kulutused transpordile 100 eurot; kulutused tervishoiule 20 eurot; kulutused hügieenitarvetele 10 eurot; kulutused haridusele 225 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 150 eurot; puhkus ja meelelahutus 150 eurot. Hageja II igakuised kulud moodustavad kokku 1017,50 eurot, s.h eluasemekulud (kommunaalteenused ja kodulaen) 187,5 eurot; kulutused toidule 200 eurot; kulutused transpordile 100 eurot; kulutused tervishoiule 20 eurot; kulutused hügieenitarvetele 10 eurot; kulutused haridusele 200 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 150 eurot; puhkus ja meelelahutus 150 eurot. Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad välja mõista kostjalt igakuise elatisraha mõlemale hagejale miinimumsummas muutuva suurusena, arvestades elatise miinimummäära muutumist alates hagi esitamisest. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Laste vanemad on veel abikaasad, kes elavad ja kasvatatavad oma lapsi ühiselt pooltele ühiselt kuuluvas korteris. Hagejate seaduslik esindaja on väitnud, et peale abielu lahutamist hagejad hakkavad elama emaga, ka selline väide ei ole veel kindlalt otsustatud, ning pole teada, kus ja millisest või kas üldse, ajast lapsed hakkavad elama isast lahus ja et isal tekiks lastele ülalpidamise kohustuse andmine. Kostja tasub jätkuvalt kõigi eluasemekulude, laenude, toidu ja võimaluste piires kõige eest, mis on seotud laste vajadusega, sh transport, riietus jne. Hetkel käib hagejate seaduslik esindaja tööl ja valib ainuisikuliselt, milliste laste kulusid ta tasub ja milliseid mitte, kostjaga kulutuste vajalikkuse ja otstarbekuse üle ta kostjaga arutanud ei ole, et ühist kokkulepet leida. Kostja on alati oma lapsi toetanud ja toetab edaspidi nii palju kui võimalik. 2 Hagejate seaduslik esindaja on kohtule esitanud laste igakuised kulutused, mis on kostja arvates rohkem kui ülepaisutatud. Näiteks kulutused transpordile, haridusele, riietele ja jalanõudele, puhkusele ja meelelahutusele. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on kostja ja S Ta (dtl 9, 10). Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot. Kohus selgitab, et PKS § 100 lg 2 esimese lause kohaselt täidab vanem alaealise lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kõnealuses sättes on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega. Lapse kasuks ühelt vanemalt elatise väljamõistmise eeldusena peab olema 3 esile toodud, et vaatamata lapse kummagi vanema poolsele vahetule ülalpidamisele on lapse vajaduste katmine raskendatud seetõttu, et vanemad ei ole jõudnud lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste jaotamises omavahel kokkuleppele või ei täida üks vanem sellist kokkulepet ning selle tõttu tuleb teisel vanemal teha puudujääva osa katteks suuremaid kulutusi. Juhul kui selliseid asjaolusid ei esine, ei teki kummalgi vanemal lisaks ülalpidamise vahetule andmisele PKS § 100 lg-st 2 ja § 105 lg-st 3 tulenevat kohustust maksta lapsele elatist. (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 2-18-6491). Puudub vaidlus, et kostja ja hagejad elavad käesoleval ajal igapäevaselt koos. Juhul, kui vanemad elavad koos, siis peavad vanemad eelduslikult ka koos lapsi vahetult ülal, kattes ka laste põhivajadused. Kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku (s.o kostja) poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Kohus selgitab, et lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. Kuna käesoleval juhul on pooltel vaidlus ülalpidamiskohustuse täitmise osas, siis tuleb kohtul järgnevalt hinnata, kas hagejate vahetu ülalpidamine, nende eest vahetu hoolitsemine, igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamine ning muude jooksvate vajaduste katmine jaguneb vanemate vahel enam-vähem võrdselt või on niisuguse vahetu ülalpidamise põhiraskus siiski ühel vanematest.
4. Hagejad on palunud välja mõista kostjalt elatise miinimumsummas. Alates hagi esitamisest kuni 31.03.2022 oli miinimumsummaks hageja II osas 213,44 eurot ja hageja I osas 181,42 eurot ning alates 01.04.2022 on miinimumsummaks hageja II osas 225,64 eurot ja hageja I osas 191,79 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja I igakuised kulud kokku 1042,50 eurot, s.h eluasemekulud (kommunaalteenused ja kodulaen) 187,50 eurot; kulutused toidule 200 eurot; kulutused transpordile 100 eurot; kulutused tervishoiule 20 eurot; kulutused hügieenitarvetele 10 eurot; kulutused haridusele 225 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 150 eurot; puhkus ja meelelahutus 150 eurot. Hageja II igakuised kulud moodustavad hagiavalduse kohaselt kokku 1017,50 eurot, s.h eluasemekulud (kommunaalteenused ja kodulaen) 187,50 eurot; kulutused toidule 200 eurot; kulutused transpordile 100 eurot; kulutused tervishoiule 20 eurot; kulutused hügieenitarvetele 10 eurot; kulutused haridusele 200 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 150 eurot; puhkus ja meelelahutus 150 eurot. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et hagejate poolt väljatoodud kulude nimekiri on iseenesest mõistlik ning on usutav, et vastavaid kulutusi seoses hagejatega tuleb ka igakuiselt teha vähemalt kahekordses elatise miinimumi ulatuses. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu ning et aegajalt tuleb tarvitada teatud ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks), vitamiine ning hügieenitarbeid on üldtuntud ja tõendamist mittevajav 4 asjaolu. Üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. Samuti peab kohus usutavaks, et teatud transpordikulud võivad igakuiselt tekkida, kuna aegajalt on vajalik teha ka pikemaid sõite ning ajaliselt ei ole igakord mõistlik tasuta ühistransporti kasutada. Kohtu hinnangul saab üldtuntuks lugeda ka asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Kasvueas laste sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline on asjaolu, et hagejad elavad kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Arvestades hagejate vanustega on usutav, et kulud tekivad ka seoses koolis ja lasteaias käimisega ning on eluliselt usutav, et laste elus on vajalik ka teatud meelelahutus vaba aja veetmise näol, s.o nt kinos, teatris, ekskursioonidel, muuseumites, teaduskeskustes, veeparkides jms käimine. Samuti on kohus seisukohal, et igasugune sportlik tegevus ja hobidega tegelemine on lastele arendav ja kasulik. Käesoleval juhul on kohtu hinnangul kostja konto väljavõttega (dtl 78-87) tõendamist leidnud, et kostja tasub igakuiselt terve pere eluasemekulud (s.h kommunaalkulud, laen, intress, kindlustus) kokku igakuiselt keskmiselt 883,27 eurot, mis teeb mõlema hageja osaks ca 221 eurot. Lisaks maksab kostja xxx-le iga kuu 34,97 eurot, s.o mõlema hageja osas 8,74 eurot (dtl 88). Samuti on tõendamist leidnud, et kostja tasub mõlema hageja jalgpalli treeningute eest 145 eurot kuus (dtl 90). Kuna igasugused huviringid ja treeningud kestavad üldiselt 9 kuud aastast, s.o septembrist maini, siis loeb kohus usutavaks, et kostja täidab nimetatud kulutusi mõlema hageja osas ca 108,75 euro ulatuses, ühe kostja osas seega igakuiselt 54,38 eurot. Lisaks nähtub, et kostja on kandnud aeg-ajalt kulutusi ka meelelahutuse osas, s.o xxx külastus, xxx ostud (dtl 78-87, 89). Kostja pangakonto väljavõtetest nähtuvalt külastab kostja regulaarselt ka toidupoode. Seega peab kohus eluliselt usutavaks, et koos hagejatega elades kannab kostja vähemalt osaliselt ka nende toidukulusid. Eeltoodud tõenditest nähtuvalt täidab seega kostja vahetult oma ülalpidamiskohustust mõlema hageja osas miinimumist suuremas ulatuses, s.o tasudes nii hagejate eluasemekulude eest, kui ka osaliselt treeningute, meelelahutuse ja toidukulude eest. Seega ei oma kohtu hinnangul ka tähtsust, kas kostja kannab ka hagejate muid igakuiseid kulusid või millises suuruses teeb seda hagejate ema. Kohus märgib üksnes, et kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et ka hagejate ema tasub hagejate treeningute, lasteaia jms eest (dtl 6166) ning on ka eluliselt usutav, et emal tekivad kulud toidu, hügieeni, ravimite, meelelahutuse, garderoobikaupade ja transpordi osas. Kohus asub seisukohale, et kostja täidab seega oma ülalpidamiskohustust vahetult vähemalt miinimumi ulatuses ning seega ei ole elatise välja mõistmine kostjalt täiendavalt põhjendatud. Kohus peab täiendavalt vajalikuks selgitada, et vanemate vaheline vara jagamise menetlus ning hagejate seadusliku esindaja soov eluasemekulude tasumiseks, ei ole käesoleval juhul aluseks elatise välja mõistmisel. Kohus peab lähtuma käesoleval ajal kehtivast olukorrast. Juhul, kui asjaolud muutuvad oluliselt, siis on hagejatel võimalus esitada kohtule uus hagiavaldus elatise välja mõistmiseks.
5. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. 5 Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
6. Kohus peab vajalikuks eraldiseisvalt märkida, et jätab tähelepanuta kostja 16.06.2022 esitatud tõendi, kuna see on esitatud hilinemisega. Kohus on andnud tähtaja kuni 20.06.2022 lõplike seisukohtade esitamiseks, mitte täiendavate tõendite esitamiseks. Menetluskulud 7.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 6