2-22-6608 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2022. a, Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-6608 Tsiviilasi K.M hagi A.M v

) § 3401 lg 1 sätestab, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta.

§ 3401

lg 2 esimene lause sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Hageja ei ole hagis sisalduvaid puudusi tähtaegselt kõrvaldanud (vt kohtumääruse p 1.2). 2.2. Kuna hageja ei ole hagiavalduses sisalduvaid puudusi kõrvaldanud, siis keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest.

§ 372

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 2.

1. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses on asjaolud märgitud oluliste puudustega, s.o märkimata on hageja vajadused koos viidetega tõenditele, mis õigustaksid miinimumist suurema elatise väljamõistmist, samuti on märkimata asjaolud elatise varasema tasumise või mittetasumise kohta. Lisaks eeltoodule on hageja märkinud oma nõude ebaselgelt, s.o millisest ajast millise ajani elatist nõutakse, kelle ja millisele kontole elatis tasuda tuleks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja hagi kostja vastu miinimumelatisest suurema elatise väljamõistmiseks ei ole perspektiivne – kohtul ei ole võimalik mõista kostjalt välja seaduses sätestatud miinimumelatisest suuremat elatist ilma lapse vajadusi tuvastamata. Kohtul ei ole võimalik ise hageja nõuet ümber kujundada. Kohus on teinud hagejale ettepaneku nõude aluseks olevate asjaolude esitamiseks, kuid hageja ei ole kohtu ettepanekule reageerinud. 2.
2. Hageja seaduslik esindaja on kohtule e-posti teel teatanud, et ta ei soovi hagi menetlemist, millest kohus järeldab, et hageja ei kavatse puudusi kõrvaldada. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus avaldaja teatab, et ta ei soovi hagiavalduse menetlemist, on menetlusökonoomia printsiibist tulenevalt otstarbekas hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda. Olukorras, kus isik on esitanud kohtule n-ö eksliku avalduse ega soovi selle menetlemist, on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus isik on esitanud avalduse eesmärgil, millele riik ei peaks andma õiguskaitset. Kohus on seiskohal, et riik ei peaks isikule peale sundima õiguskaitset olukorras, kus isik ise ei soovi oma hagi menetlemist. 2.
3. Kohus selgitab hagi menetlusse võtmisest keeldumise tagajärgi:

§ 372

lg 6 näeb ette, et kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et hagi ei ole esitatud ja et seda ei ole olnud kohtu menetluses. 2.6. Kuna kohus keeldub hagi menetlusse võtmast, siis jätab kohus menetluskulud

§ 168lg 1 alusel hageja kanda.

Kuna menetluses ei tekkinud kostjal menetluskulusid, ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 2