) § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates
Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 AS LHV Pank. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohtu selgitused Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigilõiv riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib 2
Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Käesoleval juhul nõuab hageja I ja hageja II kostjalt laenulepingu alusel edasiulatuvat viivist kõrgemas kui seadusjärgses määras. Hageja I ega hageja II ei ole suurema kahju olemasolu põhjendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja I ja hageja II kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (
Kohus jätab menetluskulud kostja kanda (
Kohus määrab hagejate taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja I on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 485 ning õigusabikulud 277,50 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Hageja II on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 130 eurot ning õigusabikulud 277,50 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Nagu kohus 18.05.2022 puuduste kõrvaldamise määruses selgitas, on hageja I hagihind 3 473,20 eurot, millelt tuli tasuda riigilõivu 420 eurot. Kohtule nähtub, et hageja on nõuetekohase riigilõivu 420 eurot ka tasunud. Hageja II hagihind on 594,06 eurot, millelt tuli tasuda riigilõivu 175 eurot, mis on hageja II või tema korraldusel kolmanda isiku poolt ka tasunud. Seega on
lg-test 1, 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt põhjendatud hageja I ja hageja II menetluskuluna tasutud riigilõiv hageja I osas 420 eurot ning hageja II osas 175 eurot. Suuremas ulatuses riigilõivu tasumist kohus kohtumaterjalide pinnalt ei tuvastanud ning juhul kui hageja I on tasunud ettenähtust rohkem riigilõivu, on tal õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist. Võimaliku enamtasutud riigilõivu ei saa kostjalt menetluskuludena välja mõista. Kohtuväline kulu on
p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleval juhul on hagejate lepingulise esindaja kulud põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul on põhjendatud hagejate ühise lepingulise esindaja ajakulu hagiavalduse koostamisele 3,5 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka hagejate lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot käibemaksuta. Hageja lepinguline esindaja on vandeadvokaat, mistõttu on põhjendatud keskmisest kõrgem tunnitasu määr. Küll on kohtu hinnangul põhjendamatu kulu, mis tekkis hagiavalduse täienduse koostamisega 0,2 tunni ulatuses. Nõuetekohase hagi esitamine on hageja(te) kohustus ning hagiavalduse puuduste kõrvaldamisest tekkinud kulu kostja kanda jätmine on kohtu hinnangul põhjendamatu. Kohus määrab nii hageja I kui hageja II lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 262,50 eurot kummagi kohta. Hagejate menetluskulud kuuluvad
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.