← Eesti

3-22-746/65

Obsah (6)§ 361§ 363§ 14§ 29§ 36§ 18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-746 Haldus

) alusel kuni 48 tunniks kinni. 3. Tartu Halduskohus andis 31.03.2022 määrusega asjas nr 3-22-746

alusel PPA-le loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks mitte kauemaks kui 2 kuuks. Tartu Ringkonnakohus jättis 18.05.2022 määrusega halduskohtu määruse muutmata. Riigikohus jättis 21.06.2022 määrusega X määruskaebuse menetlusse võtmata. 4. PPA esitas 23.05.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks 4 kuu võrra

§ 361lg 1, lg 2 p-de 4 ja 5 ning § 362 lg 5 alusel.

X saabus Eestisse ebaseaduslikult (VSS § 68 p 8). Ka isik ise kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Isiku väitel on ta varem kahel korral üritanud ebaseaduslikult siseneda Läti Vabariiki, kuid kuna see ei õnnestunud, otsustas ta tulla Eestisse. Isiku eesmärk ei olnud saabuda Eestisse, vaid läbi Eesti jõuda Ukrainasse. X selgitas ametnikele, et Eestisse saabudes soovis ta minna Ukraina saatkonda või Ukrainasse edasi liikuda, et sõdida Venemaa vastu. Ligi 4 tundi pärast kinnipidamist esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse poliitilise tagakiusu tõttu. Põhjendatud ja vajalik on isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Ainuüksi esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Esineb isiku põgenemise oht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks ta ametivõimudele kättesaadav (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 18.05.2022 määrus asjas nr 3-22-746, p 12). Isiku esmane soov ei olnud taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset, vaid kasutada Eestit transiidina. PPA ei ole jõudnud sisuliselt rahvusvahelise kaitse menetlusega alustada. Vajadus on isikuga korraldada vestlused, et selgitada välja kaitsevajadus.

§ 361

lg 2 p-s 5 peetakse silmas varjupaigataotluse esitamist selleks, et lahkumiskohustuse sundtäitmine (väljasaatmine) või isiku tagasisaatmine edasi lükata või nurjata. Varjupaigataotleja ülal nimetatud eesmärkidele võivad viidata nt tema riiki sisenemise asjaolud, taotluse esitamise asjaolud, sh taotluse esitamise aeg, varasemad ütlused sihtriigi kohta, mis annavad alust kahtluseks, et isik ei pruugi taotluse tagasilükkamise korral olla enam kättesaadav, samuti tema väidete eluline usutavus (Riigikohtu 29.01.2019 määrus asjas nr 3-31-52-14, p 12). X esitas rahvusvahelise kaitse taotluse ligi 4 tundi pärast ebaseaduslikult riigis viibiva isikuna kinnipidamist. Isik selgitas korduvalt, et ei soovi Eesti riigilt midagi, vaid tahab edasi liikuda Ukrainasse või Ukraina saatkonda, et minna Venemaa relvajõudude vastu sõdima. X esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, kuna sai aru, et tema edasine liikumine on Eesti ametivõimude poolt takistatud ning ta saadetakse tagasi Venemaa Föderatsiooni.

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna esineb põgenemisoht (vt Riigikohtu 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Isiku kehtivate reisidokumentide hoiule võtmine ning elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda temast tulenevat põgenemisohtu. Isik on teadlikult ja tahtlikult üritanud korduvalt ületada ebaseaduslikult Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi vahelist piiri ning viimasel korral see ka õnnestus. Samuti nähtub isikuga kaasas olnud kohtuotsusest, millega ta tunnistati süüdi tahtlikus koroonaviiruse levitamises, et isik ei soovi järgida tema suhtes 2

(7)3-22-746 rakendatud meetmeid. Isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamistähtaja pikendamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõtte ega isiku tervise ja turvalisuse kaalutlustega. 5. Tallinna Halduskohtu 25.05.2022 määrusega rahuldati PPA taotlus ning anti luba X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 25.09.2022 (kaasa arvatud). Isik sisenes Eestisse ebaseaduslikult selleks mitte ette nähtud kohas omavoliliselt piiri ületades. Isiku käitumine piiril ja pärast seda seab kahtluse alla isiku tegeliku eesmärgi Eestisse saabumisel. Isik soovis kasutada Eestit transiitriigina, et minna Ukrainasse. Alles mitu tundi hiljem, kui selgus, et teda ei lasta läbi Eesti Ukrainasse ja teda ootab tagasisaatmine päritoluriiki, esitas ta rahvusvahelise kaitse taotluse ja hakkas põhjendama oma väidetavat poliitilist tagakiusamist Venemaal. COVID-19 piirangute rikkumise eest rahatrahvi määramist ei ole põhjust pidada poliitiliseks tagakiusamiseks. Sellised reeglid seatakse avalikes huvides, et kaitsta rahvast viiruse leviku ja ulatusliku nakatumise eest ning tagada tervishoiusüsteemi ja riigi toimepidevus. Puuduvad tõendid selle kohta, milline on isiku tegelik poliitiline meelestatus, kas see on valitseva võimu meelsusega vastuolus, kas valitsev võim on teadlik isiku poliitilisest meelsusest ja soovib seda takistada. PPA selgituste kohaselt ei ole veel jõutud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust sisuliselt menetlema hakata. Praegune sõjaline olukord Ukrainas on seadnud PPA-le suure koormuse rahvusvahelise ja ajutise kaitse taotluste lahendamisel, mistõttu võib menetlus võtta tavapärasest kauem aega. Samas vajab isiku varjupaigataotlus põhjalikku sisulist hindamist. Selleks peab isik olema PPA-le asjaolude väljaselgitamiseks kättesaadav. Esineb isiku põgenemise oht. Arvestades Schengeni viisaruumis kehtivat liikumisvabadust, on ka vaatamata ajutiselt piiridel teostatavale dokumentide kontrollile võimalik viisaruumi sees liikuda kontrollimatult ringi. Isiku kinnitust, et ta on nõus järgima järelevalvemeetmeid, ei ole põhjust uskuda, sest isik on seni käitunud kehtivaid reegleid eirates (ebaseaduslik piiriületus, rahvusvahelise kaitse süsteemi tõenäoline ärakasutamine, COVID-19 piirangute teadlik rikkumine). X Eestisse saabumise tegelikud motiivid on ebaselged. Isik on läbinud hiljuti Venemaal sõjalise väljaõppe ja töötanud FSB-s nuhina. Isik kinnitas, et soovib saada elukutseliseks sõjaväelaseks. Sellise taustaga ja sõjaliselt motiveeritud isiku puhul ei pruugi tema tegelikud eesmärgid olla sellised, nagu neid väljendatakse. Ukraina vägede abistamise asemel võib tema eesmärk olla hoopis Ukraina vägede hulgas spioneerimine või nende tegevuse saboteerimine. Arvestades Venemaa Föderatsiooni vaenulikku suhtumist Eesti Vabariiki ja selle elanikesse, ei saa välistada isikust tulenevat ohtu Eesti riigi julgeolekule ja avalikule korrale. Põgenemisohu korral ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eelduslikult tõhus. Isiku kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks. Ta on viibinud praeguseks kinnipidamiskeskuses ligi 2 kuud. Menetlust ei saa pidada suurenenud halduskoormust arvestades põhjendamatult pikaks. Puuduvad andmed selle kohta, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (

§ 363lg 3).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. X palub 09.06.2022 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 25.05.2022 määrus ning teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta viivitamatult kinnipidamiskeskusest. 3

(7)3-22-746 Riigikohus leidis asjas nr 3-20-2119, et põgenemisohtu ei saa järeldada ebaseadusliku piiriületuse faktist. Riigikohus on pidanud põgenemisohu hindamisel oluliseks arvesse võtta seda, kui ebaseaduslikult piiri ületanud isik on kohe või pärast Eestisse sisenemist ise politseivõi piirivalveametnike või muu avaliku võimu esindajatega ühendust võtnud ja veel samal päeval esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse. Riigikohtu hinnangul võib see asjaolu kinnitada isiku tegelikku ja juba Eestisse saabumise hetkel eksisteerinud tahet seadustada Eestis viibimine, mida kohtul tuleb isiku põgenemisohu hindamisel arvestada koostoimes teiste tõenditega (määruse p 28). Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine 4 tundi pärast piiriületust ei tähenda, et X puhul kaitsevajadust ei eksisteeriks. Rahvusvahelise kaitse taotlemine ei ole kohustus, vaid võimalus. Praegusel juhul oli isiku soov minna Ukraina poolele sõdima, kuid see ei tähenda, et ta ei oleks Venemaal taga kiusatud ning tal puuduks rahvusvahelise kaitse vajadus. Isik soovis minna Ukrainasse seaduslikul teel, st taotleda võõrleegioniga ühinemist Ukraina saatkonnas Tallinnas. Eesti on X jaoks esimene turvaline riik ning tema meelsust kinnitab tema varem filmitud ja Instagrami konto kaudu postitatud video (26.03.2022), kus ta mõistab hukka Venemaa Föderatsiooni režiimi ning kutsub inimesi sõda Ukrainas peatama. Halduskohus lähtus COVID-reeglite rikkumise puhul eeldusest, et see juhtus demokraatlikus riigis. Tegelikkuses kasutasid võimuorganid COVID-vastaseid meetmeid ettekäändena, et vaigistada opositsiooni. See info on vabalt kättesaadav internetis. X karistati poliitilise tegevuse eest (protsessi osaliseks oli ka nt AN lähim poliitiline võitluskaaslane LS). Kõik isikud, keda nimetatud asja raames karistati (sh X), olid opositsioonipoliitikud. Lisaks tegi X enne miitingutele minemist PCR-testi, mis oli negatiivne. 7. PPA palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Halduskohus on õigesti hinnanud isikust tulenevat põgenemisohtu. Halduskohus ei välistanud isiku kaitsevajadust, vaid seadis selle kahtluse alla (määruse p 9). Isikul on jätkuvalt plaan minna Ukrainasse (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 18.05.2022 määrus asjas nr 3-22-746, p 11).

§ 14

lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlus tuleb esitada PPA-le viivitamatult pärast Eestisse saabumist. Vastustaja hinnangul ei anna seadus võimalust jätta isikul kaitsevajaduse korral taotlus esitamata. Sätte eesmärk on tagada nõuetekohane rahvusvahelise kaitse menetlus ühes liikmesriigis ning vältida varjupaiga poodlemist ja ebaseaduslikku teisest rännet. X kinnitas esmastel menetlustoimingutel, et soovib minna Ukraina saatkonda, et lahkuda Ukrainasse. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pärast seda, kui talle selgitati, et kuna ta viibib Eestis ebaseaduslikult, saadetakse ta tagasi kodakondsusjärgsesse riiki. Isik selgitas menetlustoimingutel, et oli enne Eestisse saabumist üritanud kahel korral jõuda ebaseaduslikult Läti Vabariiki, kuid katsed ebaõnnestusid. Selline käitumine näitab valmidust käituda seadusevastaselt, et saavutada soovitud eesmärk. Sotsiaalmeediasse üles laetud video kinnitab isiku soovi minna Ukrainasse. Isik ei üritanud minna Ukrainasse seaduslikult, sest vastasel juhul oleks ta esitanud Ukraina saatkonnale sellekohase avalduse e-kirja teel juba Venemaa Föderatsioonis viibides. Vastustajale teadaolevalt esitati esmane taotlus alles kinnipidamiskeskuses. Vastustaja ei välista, et isikul on kaitsevajadus, kuid Ukrainasse sõtta minemise soov ei ole võrdväärne kaitse taotlemise vajadusega. Vabaduses viibimise korral jätkaks isik teekonda Ukraina poole ega oleks menetlustoiminguteks kättesaadav. Isikuga tehti esmane intervjuu 15.06.2022. 4

(7)3-22-746 Usutav ei ole halduskohtu istungil esitatud väide, et isik oli šokiseisundis ja seetõttu ei esitanud ta kohe rahvusvahelise kaitse taotlust. X on Venemaal saanud sõjalise eriväljaõppe (snaiper). Isik on eelnevalt tabatud piiriületuse katselt Venemaa Föderatsiooni territooriumil, kuid teda ei karistatud selle tegevuse eest. See seab kahtluse alla tema väited poliitilise tagakiusamise kohta. Vastustaja ei pea eluliselt usutavaks, et isik, kes ei tule toime pingeliste olukordadega ja satub kohe stressi, avaldaks soovi minna Ukrainasse sõdima. Samuti jääb arusaamatuks kaitsevajadus, kui isik soovib minna Ukrainasse Venemaa Föderatsiooni vastu võitlema, kus võidakse teada samuti kinni pidada (vt ka Tallinna Halduskohtu 25.05.2022 määrus asjas nr 322-746, p 11). Samuti peab PPA hindama isiku esitatud veebilehekülgede usaldusväärsust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8.

§ 361

lg-te 1 ja 2 kohaselt on isiku kinnipidamine lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et

§ 29

lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmed ei ole

§ 36

1 lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad.

§ 361

lg 2 p‑de 1–5 ja 7 kohaldamise esmaseks eelduseks on vajadus tagada nendes sätetes nimetatud toimingute tegemine. Kõigi nende sätete kohaldamist saab põhjendada ka põgenemisohuga, olenemata sellest, et põgenemisohtu on nimetatud üksnes

§ 361lg 2 p-s 4.

Põhjendatud kahtlus, et rahvusvahelise kaitse taotleja puhul esineb põgenemisoht, ei ole iseseisvalt kinnipidamiskeskusesse paigutamise alus, vaid üksnes asjaolu, mis õigustab

§ 361

lg 2 p-de 1–5 ja 7 alusel sinna paigutamist (nt Riigikohtu 29.01.2015 määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 12). PPA tugines 23.05.2022 taotluses

§ 361lg 2 p-dele 4 ja 5.

9.

§ 361

lg 2 p 4 lubab rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte eesmärk on tagada, et taotleja oleks PPA-le asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks) kättesaadav. Samuti on sätte eesmärk takistada ennetavalt taotleja edasiliikumist teise liikmesriiki erinevuste tõttu vastuvõtutingimustes (Euroopa Kohtu 14.09.2017 otsus asjas nr C-18/16, p 39; Riigikohtu 30.01.2018 määrus asjas nr 3-17-792, p 18.1). Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud rahvusvahelise kaitse taotleja staatuse aluseks olevate väidete kontrollimist nagu tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust (Riigikohtu 30.01.2018 määrus asjas nr 3-17-792, p 18.2). Põgenemise ohu jaatamiseks peab vältimatult esinema mõni

§ 361

lg-s 21 või VSS §-s 68 nimetatud asjaolu, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks peab hindama isikuga seotud asjaolusid kogumis (Riigikohtu 31.05.2017 määrus asjas nr 3-3-1-93-16, p 13). Kuna vajadus teha menetlustoiminguid ei tingi taotleja kinnipidamiskeskusesse paigutamist, peab kinnipidamiseks esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama (nt Riigikohtu 30.01.2018 määrus asjas nr 3-17-792, p-d 18– 18.4). 10. Halduskohtule esitatud taotluses selgitas PPA, et selleks ajaks ei olnud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlusega veel alustatud. Vastuses määruskaebusele märkis PPA, et isikuga peeti 15.06.2022 esimene rahvusvahelise kaitse vestlus. Seega on rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus endiselt pooleli (vt ka

§ 18lg-d 2 ja 4).

Esitatud taotlusega seonduvad asjaolud vajavad väljaselgitamist ning PPA tehtavad menetlustoimingud eeldavad X isiklikku osavõttu. Seejuures pole PPA väitnud, et X taotlus oleks perspektiivitu, vaid seda, et isiku esitatud väiteid ning täiendavaid tõendeid tuleb menetluse käigus uurida. Selleks on vajalik, et isik oleks menetlustoiminguteks PPA-le kättesaadav. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks selgitada, et 5

(7)3-22-746 isiku pikaajaline kinnipidamine asjaolude väljaselgitamise eesmärgil ei ole lubatav. Menetlust, mille jaoks isikut kinni peetakse, tuleb läbi viia võimalikult kiiresti. Need haldusmenetlused, kus menetlusosaliselt on võetud vabadus, tuleb läbi viia muudest menetlustest kiiremini. Kui menetlustoimingute tegemine toimub põhjendamatu viivitusega, muutub isiku kinnipidamine ebaproportsionaalseks. Kuna määruskaebuse esitamise järel alustati menetlustoimingute tegemisega kiiresti, ei anna varasem viivitus alust määruskaebuse rahuldamiseks. 11. PPA hinnangul esineb isiku põgenemise oht, sest ta ületas ebaseaduslikult riigipiiri (VSS § 68 p 8). VSS § 68 p 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui ta on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Nimetatud alus on kohaldatav juhtudel, mil isik siseneb Eestisse Euroopa Liidu välisest riigist (nt Tallinna Ringkonnakohtu 08.10.2021 määrus asjas nr 3-21-2004, p 14). Puudub vaidlus selles, et X saabus Eestisse Venemaa Föderatsioonist. Siiski ei saa rahvusvahelise kaitse taotleja põgenemisohtu järeldada ainuüksi ebaseadusliku piiriületuse faktist (nt Riigikohtu 15.04.2021 määrus asjas nr 3-20-2119, p 20; 19.06.2019 määrus asjas nr 3-19-415, p 10), vaid arvestada tuleb ka muude piiriületusega seotud asjaoludega. Ringkonnakohtu hinnangul on PPA ning halduskohus jõudnud õigele järeldusele, et esineb oht, et isik põgeneb. X selgitas, et tema eesmärk ei olnud tulla Eestisse, vaid siirduda edasi Ukrainasse sõdima Venemaa Föderatsiooni relvajõudude vastu. Samuti märkis isik, et on ka varem püüdnud ebaseaduslikult ületada Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi vahelist piiri, ent see pole õnnestunud (vt nt dtl-d 32, 36 ja 50). Need väited annavad aluse arvata, et kinnipidamiskeskusest vabastamisel ei oleks isik enam PPA-le kättesaadav menetlustoimingute tegemiseks, kuna tema sihtriik on Ukraina. Ebaseaduslik piiriületus pole isiku liikumist varem takistanud. Seejuures ei pea isik põgenemisohu jaatamiseks olema eelnevalt üritanud lahkuda või juba korra lahkunud. Tegemist on prognoosotsusega, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki käitumise tõenäosust ning võimalik oht ei pea olema realiseerunud (Tallinna Ringkonnakohtu 11.08.2020 määrus asjas nr 3-21-651, p 20). 12.

§ 361

lg 2 p-s 5 peetakse silmas varjupaigataotluse esitamist selleks, et lahkumiskohustuse sundtäitmine (väljasaatmine) või isiku tagasisaatmine edasi lükata või nurjata. Säte on määratud takistama varjupaiga taotlemise õiguse kuritarvitamist lahkumiskohustuse sundtäitmise või tagasisaatmise edasilükkamise eesmärgil. Sellega välditakse võimalust, et välja- või tagasisaadetav isik saaks varjupaigataotluse esitamise õiguse kuritarvitamisega eelise. Samuti on see säte määratud tagama seda, et isik ei hoiaks oma väljasaatmisest (sh tagasisaatmisest) lõplikult kõrvale (ei põgeneks) ning oleks varjupaigataotluse tagasilükkamise korral kättesaadav selleks, et väljasaatmine saaks jätkuda (Riigikohtu 29.01.2015 määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p-d 10‒12).

§ 361

lg 2 p-s 5 sätestatud kinnipidamise alus on kohaldatav juhtudel, kui rahvusvahelise kaitse taotlus esitatakse pärast seda, kui isikut juba peetakse kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks VSS alusel ning objektiivsete kriteeriumide põhjal ja konkreetse juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist (Riigikohtu 15.04.2021 määrus asjas nr 3-20-2119, p-d 12–13; 17.04.2020 määrus asjas nr 3-19-1068, p-d 16–17; Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2020 määrus asjas nr 3-19-2377, p-d 23–24 ja seal viidatud kohtupraktika).

§ 361

lg 2 p 5 kohaldamiseks ei pea isikule olema tehtud lahkumisettekirjutust, mille täitmise rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine katkestab. Seega tuleb

§ 361

lg 2 p-i 5 mõista nii, et viidatud sätte alusel isiku kinnipidamiseks peab isik olema eelnevalt aru saanud, et tal puudub seaduslik alus riigis viibimiseks, tema suhtes alustatakse väljasaatmistoimingute tegemist ning isik esitab seejärel rahvusvahelise kaitse 6

(7)3-22-746 taotluse, et toimingute tegemist vältida. Toimiku materjalidest nähtub, et X peeti esmalt 29.03.2022 kl 19.14 kinni VSS alusel ning seejärel kl 23.13

alusel. PPA selgitas, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pärast seda, kui talle sai selgeks, et teda ei saadeta Ukrainasse, vaid tagasi Venemaa Föderatsiooni. Kuigi isiku kinnipidamise protokollidest ei nähtu, et isikule oleks selgitatud, millised tagajärjed kaasnevad talle tema VSS alusel kinnipidamisel (seejuures on asjaolude kirjelduse osas VSS ja

alusel koostatud kinnipidamise protokollid sisult identsed (vrdl dtl-d 8–9 ja 11–12)), puudub alus kahelda selles, et PPA esitas isikule need selgitused.

§ 361

lg 2 p 5 kohaldamisel pole küll määrav ajavahemik, mis jääb isiku VSS alusel kinnipidamise ning rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise vahele, kuid praegusel juhul ei ole välistatud, et X esitas rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga lükata lahkumiskohustuse täitmine edasi. Kui isiku seletusi pidada usutavaks, on väheusutav, et varjupaigataotlus esitati lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või vältimiseks. Sellisel juhul on alust arvata, et isik lahkub kiiresti Schengeni alalt ja EL piirest.

§ 361

lg 2 p 5 alusel kinnipidamiseks ei oleks alust ka juhul, kui isiku eesmärk oli liikuda Ukrainasse selleks, et täita Venemaa Föderatsiooni eesmärke. Sõltumata sellest, kas pidada lubatavaks isiku kinnipidamist

§ 361

lg 2 p 5 alusel olukorras, kus isikuga seotud faktilised asjaolud on suuresti välja selgitamata, on kinnipidamiseks piisav alus sama lõike p 4 järgi. 13. Isikul puuduvad Eestiga perekondlikud ja majanduslikud sidemed. Puudub alus arvata, et isiku kättesaadavus oleks saavutatav

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamisega. Isiku jätkuv kinnipidamine ei ole ebaproportsionaalne. Praeguseks ajaks on X viibinud kinnipidamiskeskuses ca 3 kuud.

  1. Eelnevast tulenevalt jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25.05.2022 määrus muutmata.
  2. Kohtulahendi avaldamisel tuleb isiku nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.