KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 29.10.2021, Tallinn Haldusasja number 3-20-1896 Haldusasi A. V. kaebus teenistusest va

) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184

). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maanteeameti 04.09.2020 käskkirjaga nr 8-1/20/147 vabastati A. V. teenistusest Maanteeameti taristu teenuste osakonna peaspetsialisti ametikohalt avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 91 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu alates 20.09.
3. A.V. esitas 02.10.2020 (täpsustatud 14.10.2020) Tallinna Halduskohtule kaebuse teenistusest vabastamise õigusvastasuse tuvastamiseks ning hüvitise väljamõistmiseks ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses.
4. Kohus võttis kaebuse 15.10.2020 menetlusse ja määras vastustajaks Maanteeameti. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5. Kaebuse põhjendus. Kaebaja asus 18.05.2020 tööle Maanteeameti Tallinna kontoris. Kolleegid ja kaebaja juhendajaks määratud vahetu juht asusid teistes linnades. Suhtlemine ja juhendamine pidi toimuma interneti vahendusel. Tegelikkus oli selline, et juht-juhendaja oli peamiselt kas võrgust väljas, eemal, koosolekul, telefonikõnega hõivatud, asendas teist juhti või puhkusel. Kui oligi mõnikord kättesaadav, siis veidi enne tööpäeva lõppu. Katseaja alguses oli töid-ehitusprojekte äärmiselt vähe - umbes 7 järjekorras, katseaja 3ndal kuul tõsteti koormus 25le projektile. Samal ajal lahkus juht-juhendaja puhkusele. Küsimusi kuhjus ja tööd ei edenenud. Kaebaja esitas abipalve otsest juhti asendavale osakonnajuhatajale, kes sellele ei reageerinud. Eeltoodut arvesse võttes on teenistusest vabastamise teatises toodud põhjendused ülekohtused. Kaebajale ei esitatud kogu katseaja jooksul mingeid normühikuid, koguseid, mida ta peab tootma, ega ka hoiatust, et kui ma vastavaid norme ei täida, siis mind vallandatakse. Ka kolleegid andsid teada, et nad saavutasid oskused aja jooksul. Seega võib järeldada, et kui nad oleksid olnud sama isiku juhendada, oleksid nad kõik olnud väljaprakeeritud. Kaebaja teenistusest vabastamise põhjendused on fabritseeritud selleks, et varjata mingit muud põhjust. Katseaeg ei tohiks olla mugav viis tööandjale paisata töötaja kergekäeliselt majanduslikku hävingusse.
6. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. Kaebuses esitatu on üllatav, kuna silmnähtavalt on see vastupidine sellel, mis on kaebaja enda poolt koostatud 03.09.2020 katseajavestluse kokkuvõttes märkinud. Kaebaja annab mõista, et töökorraldus ja -tingimused ei vastanud kokkulepitule, samas 03.09.2020 kaitseajavestluse kokkuvõttes hindab ilma täiendavate selgitusteta märgitud tingimusi heaks (
7. küsimuse vastus). Seoses ootustega tööandjale ja ettepanekutega töö paremaks korraldamiseks, märgib kaebaja 03.09.2020 katseajavestluse kokkuvõttes „Ei ole tekkinud lisaootusi“ (
8. küsimuse vastus). Viimasest võiks justkui järeldada, et kaebajal pretensioone ei esinenud, kuid samas kaebuses kirjeldab, et juht-juhendaja ei olnud kättesaadav, küsimusi kuhjus, töö ei edenenud ja abipalvetele ei vastatud. Lisaks eelnevale ei saa märkimata jätta, et kaebaja on 03.09.2020 katseajavestluse kokkuvõttes märkinud, et vahetu juht on niigi koormatud, seega pole ootusi vahetu juhi toe osas (
9. küsimuse vastus) ning jäi rahule katseaja juhendajaga sisseelamise perioodil (
10. küsimuse vastus). Maanteeamet on nii 03.09.2020 katseajavestluse kokkuvõttes 2 kui ka 04.09.2020 käskkirjas piisavalt põhjendanud ning puudub põhjus arvata, et katseaja tulemuslikkusele antud hinnangu aluseks oleksid olnud asjasse puutumatud asjaolud või oleks hindamine toimunud ülekohtuselt või vastuolus kaalutlusõiguse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga. Teenistuse vabastamise teatises ära toodud põhjendused ei ole ülekohtused ega fabritseeritud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. 6.1 Katseaja eesmärk on hinnata, kas ametniku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele (vt ATS § 24 lg 1). Ametniku katseaega käsitleva regulatsiooni olemasolu ATS-s väljendab seadusandja tahet vältida ametikohtade täitmist selleks mittesobivate isikutega (vt RKHKo 08.05.2001, 3-3-1-27-01, p 3). 6.2 Vastustaja on põhjendanud miks ei ole kaebaja töökogemus, teadmised ja oskused piisavad teenistusülesannete nõuetekohaseks täitmiseks (vt teatis teenistusest vabastamise kohta katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, dtl 6). Puudub vaidlus, et adapteerimiskavaga püsitati kaebajale katseajaks järgmised eesmärgid: sisseelamine, töömahtudega toimetulek ning maanteede projekteerimisnormide ja tehnovõrkude paigaldamise juhendi tundmine ja rakendamine. Samuti puudub vaidlus, et kaebaja neid eesmärke ei saavutanud. Kaebaja juht on seda katseajavestluse kokkuvõttes kirjeldanud järgmiselt: „1) Sisseelamine. A. ei sulandunud kollektiivi, vaid tekkisid kolleegide vahelised pinged. Tema oskus avaldada oma seisukohti konflikti minemata on nõrk ning ta ei saavuta osaliselt selle tõttu meeskonnas ja teiste osakondade vahel koostöövõimet. 2) Toimetulek töömahtudega. A. on lahendanud keskmiselt 2,8 ülesannet nädalas, viimasel kahel nädalal kummalgi 1 asja. Peaspetsialistide keskmine ülesannete lahendamine on 2,2 ülesannet päevas. Augustis omistasime A. 23 ülesannet, ta lahendas samal ajal 11 ülesannet, neist enamus juulis laekunud töödest. A. puudub suutlikkus võtta vastu iseseisvalt otsuseid teenistuskoha pädevuse piires. Ehitisregistris on 1 menetluse tähtaeg ületatud ning ta on mitmes ehitisregistri menetlustes mitmeid kordi tähtaegu pikendanud ning lisaks menetlusi tagasi lükanud selgitusi andmata. Kirjade registreerimise süsteemi JIRA põhjal on 5 menetlust ületanud 30 päevase tähtaja. Sisu kvaliteedilt vajasid korrigeerimist või täiendamist enamus allkirjastamisele esitatud kirjadest. 3) Maanteede projekteerimisnormide ja tehnovõrkude paigutamise juhendi tundmine ja rakendamine. A. õppis tundma tehnovõrkude juhendit, kuid maanteede projekteerimisnorme mitte. A. oli väga ebakindel ülesannete täitmisel ja nende eest vastutamisel. Näitena palus A. kolleegil TTO-st vastuskirja sõnastust dikteerida ja kui selgus et nüansid on jäänud tähelepanuta süüdistas kolleegi kes teda aitas. A. delegeeris osad talle omistatud ülesandeid teistele spetsialistidele mille ta oleks saanud ise täita“ (dtl 41). 6.3 Kaebaja väitel oli mittetoimetuleku põhjuseks vastustajapoolse juhendamise puudumine. Asjas kogutud teave seda ei kinnita. Kaebaja juhendaja seletuse kohaselt oli ta kaebaja jaoks 3 kättesaadav nii e-maili, MS Teams´i, Skype´i kui telefoni teel ning nendevaheline suhtlus oli pea igapäevane. Kaebaja ja tema juhendaja suhtlus nähtub ka MS Teams´i ja Skype´i sõnumivestluste väljavõtetest. Samuti ei nähtu katseajavestluse kokkuvõttest, et kaebaja oleks töökorralduse osas teinud kriitilisi märkusi (dtl 40). 6.4 Enne katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu teenistusest vabastamist tuleb ametnikule anda võimalus osaleda vestluses (vt ATS 91 lg 2). Puudub vaidlus, et selline vestlus toimus. 6.5 Seega on kaebaja teenistusest vabastamine toimunud õiguspäraselt. Kuna teenistusest vabastamine oli õiguspärane, puudub alus ka hüvitisenõudel.
12. Menetluskulude väljamõistmist pole taotletud. /allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys 4