Obsah (6)

§ 361§ 423§ 173§ 174§ 168§ 162

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Määruse tegemise aeg ja koht 07. juuli 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-137794 Menetlustoiming hagi läbi vaatamata jätmi

) § 361 lg 1 esimese lause kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Menetlus loetakse uuendatuks

§ 361

lg-st 3 tulenevalt uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega.

§ 361lg 4 järgi jätkub uuendatud menetlus sealt, kus see pooleli jäi.

Kohtu hinnangul on menetluse peatamise aluseks olnud asjaolu ära langenud, s.o pooled on sõlminud tsiviilasjas nr 2-22-3558 kompromisslepingu ja hageja võttis käesolevas menetluses hagi tagasi. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§ 361

lg-st 1, tuleb menetlus käesolevas asjas uuendada ning jätkata menetlust sealt, kus see pooleli jäi. 2

§ 423

lg 1 p 2 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi läbivaatamata, kuna hageja on võtnud hagi tagasi.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 168

lg 2 alusel hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kuigi

§ 168

sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagi läbi vaatamata jätmise tõttu, saab kohtu hinnangul praegusel juhul analoogia korras kohaldada ka

§ 162

lg-t 4.

§ 162

lg 4 järgi kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohus selgitab, et

§ 162

lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt Riigikohtu

1. jaanuar
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10 p 10). Kohtu hinnangul oleks käesoleval juhul menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Kohus leiab, et äärmiselt ebaõiglane oleks see põhjusel, et hagejaks on alaealine laps, kellel puuduvad igakuised sissetulekud. Osundatud põhjusel peab kohus põhjendatuks menetluskulude poolte enda kanda jätmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik