KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2022. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-141229 Tsi

) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. 3.

§ 472

lg 3 sätestab, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

1. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Kohtu selgitused PlusPlus Capital AS esitas 09.12.
2. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E H’ilt 2 207,35 euro saamiseks. Kohus tegi 15.12.
3. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada ning Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 26.01.
4. a kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond on 26.01.
5. a määruses märkinud, et võlgnikule üritati makseettepanekut kätte toimetada aadressidel xxx – „tagastatud“, „muu põhjus“, xxx– „puudub vastus“ , xxx– „puudub vastus“ ja xxx – „puudub vastus“. Harju Maakohus on PlusPlus Capital AS-i hagiavalduse ning Harju Maakohtu 28.04.
6. a määruse (menetlusse võtmine ja kostjalt kirjaliku vastuse nõudmine) kostjale kätte toimetanud avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, 29.05.
7. a. Kohus edastas menetlusdokumendid kostjale e-toimiku kaudu, e-posti aadressidel xxx, xxx ja xxx ning tähtsaadetisena hagiavalduses märgitud ja rahvastikuregistrisse kantud kostja aadressil xxx. Etoimiku kaudu ei ole kostja käesoleva ajani dokumente vastu võtnud, e-postiga aadressil xxx edastatud dokumentide kohta tuli teade, et dokumente ei olnud võimalik kätte toimetada, aadressidel xxx ja xxx edastatud dokumentide kättesaamist kostja kinnitanud ei ole. Tähtsaadetisena edastatud dokumentide väljastusteade on tagastatud kohtule märgetega „saaja ei olnud kohal“ ja „jäetud postkasti“. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 26.01.
8. a määruse kohaselt kinnitas võlgniku ema varasemas menetluses 30.11.2021, et võlgniku kontakte ei tea, 01.12.2021 avaldas võlgniku ema, et võlgnik oli talle helistanud ja teatanud, et ta tõsteti korterist välja ja hetkel elukoht puudub. Ema kinnitas, et võlgnik ei ela aadressil xxx. Varasemas menetluses on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna järelepärimisele 22.12.2021, et andmebaaside kohaselt on seisuga 29.07.2021 isiku elukohaks märgitud xxx. xxx omanik kinnitas 05.01.2022, et võlgnik ei ela antud aadressil. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostja elukoht ei ole teada ning määras 13.05.
9. a toimetada kostjale menetlusdokumendid kätte avalikult. Kohus teavitas, et kostja poolt kirjaliku vastuse esitamata jätmise korral teeb kohus tagaseljaotsuse teatavaks e-toimiku kaudu 20.06.
10. a. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud ei ole.

§ 444lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. 2

§ 175

lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ning asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud 90 euro ulatuses (ühe tunni ulatuses arvestusega 90 eurot tunnis). Hageja on märkinud tsiviilasja hinnaks 3 286,82 eurot ning on tasunud hagilt riigilõivu kokku summas 420 eurot. PlusPlus Capital AS esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtule 09.12.2021. a ning hagiavalduse Harju Maakohtule 09.02.2022. a.

§ 6

kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming selle tegemise ajal kehtiva seaduse järgi.

§ 486

lg 2 sätestab, et hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Kuni 31.12.2021. a kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 järgi tuli hagilt hinnaga 3 286,82 eurot tasuda riigilõivu summas 300 eurot. Kohus on seisukohal, et kostjalt hageja kasuks riigilõivu välja mõistmine on põhjendatud üksnes seaduses sätestatud riigilõivu summas, so 300 eurot. Tulenevalt

§-st 484² on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 410 eurot, so riigilõiv 300 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 90 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3