← Eesti

3-22-994/2

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-22-994 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks Menetlusosalised Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Julia Novodevitšenski von Jung Isik, kelle suhtes luba taotletakse – X, sünniaeg XX XX XXXX RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 02.07.2022 (k.a).
  4. Määruse avaldamisel asendada isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
  5. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 02.05.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. - PPA tegi 10.06.2020 otsuse, millega lükkas isiku varjupaigataotluse tagasi. Sama otsusega tehti isikule sundtäidetav ettekirjutus lahkumaks Namiibia Vabariiki. Isik vaidlustas otsuse kohtus, kuid haldusasjas nr 3-20-1207 jäeti PPA otsus muutmata. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 21.09.2021 määrusega. Isik viibib sellest ajast Eestis ilma seadusliku aluseta. - Isiku asukoht oli PPA-le alates
  6. aasta sügisest teadmata. PPA kontrollis teadaolevaid elukohti. - Isik on Eestis toime pannud kuritegusid – 02.07.2019 ja 30.05.2020 kehalise väärkohtlemise ning 30.04.2022 ähvardamise. Isik peeti kriminaalmenetluse raames 01.05.2022 kinni ja ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse. - Isik võib asuda end PPA eest varjama, kuivõrd ta oli Riigikohtu määrusest teadlik ja vahetas oma elukohta, uuest aadressist PPA-d teavitamata jättes. Isiku ütluste kohaselt on tema sõbrad Lätis. Isik on korduvalt toime pannud vägivallakuritegusid. Samadel asjaoludel esitatud esimene rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsus on kõik kohtuastmed läbinud. - Isikule on juba varem vormistatud koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus ja isik on varem kinnipeetud selle täitmise tagamiseks. Seetõttu ei ole oluline, et isikut käesolevas juhul ei peetud kinni ka VSS alusel. - Leebemate järelevalvemeetmete kasutamine ei ole võimalik, kuna esineb põgenemisoht. 1

(3)
  1. Istungil selgitas PPA, et ei ole jõudnud veel sisuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse menetlust alustada. Taotlus on eelnevaga sarnane, kuid 4 aasta jooksul võib olla tekkinud täpsustamist vajavaid asjaolusid. Kui varjupaigataotlus jääb rahuldamata, on isik võimalik ca 3-4 kuuga välja saata. Isik taotles elektroonilise järelevalve kohaldamist. Isik ei teadnud, et politsei teda otsib, politsei ei saatnud talle selle kohta kirja. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg-te 1 ja 2 koosmõjus samuti tulenevalt § 362 lg-st 2 võib kohus anda loa varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. PPA on tuginenud järgmistele vältimatu vajaduse alustele: - rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (§ 361 lg 2 p 4); - kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (samas p 5). Isikut võib kinni pidada, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid.
  3. PPA põhjendas istungil, et täiendavalt on vaja kontrollida, kas asjaolud on võrreldes varasema varjupaigataotlusega muutunud. Arvestades isiku kinnipidamisest möödunud aega, on ka ilmselge, et kõiki asjaolusid ei olnud veel võimalik välja selgitada. Sealjuures on isik ka keeldunud infot andmast (küsitluse protokolli faili lk 3). Kohus nõustub ka PPA-ga, et on olemas põgenemisoht. Põgenemisohu aluseks on väljasaatmiskohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 68 p 6, et välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik ei ole seni olnud seaduskuulekas, vaid on kolmel korral vägivallategudega sattunud ametivõimude huviorbiiti. Pärast Riigikohtu 21.09.2021 määrust lahkus isik Eestist Lätti ning neil kahel asjaolul on omavahel ajaline seos. Istungil väitis isik, et ta ei teadnud, et politsei teda otsib, kuid samas kinnitas ta küsitlusel (küsitluse protokolli faili lk 4), et põhiprobleem lahkumisettekirjutuse täitmisel on kehtiva reisidokumendi puudumine. Kohus ei pea usutavaks, et isik ei teadnud lahkumisettekirjutusest, kuivõrd 10.06.2020 tehti samas dokumendis samaaegselt rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsus, ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsus. Isikul oli kohtumenetluses ka riigi õigusabi korras määratud advokaat. Arvestades nii kuritegude toimepanemist, s.o vägivalla kasutamist, kui ka politsei eest kõrvalehoidumist, leiab kohus, et on oht, et vabaduses asub isik uuesti lahkumisettekirjutuse sundtäitmisest kõrvale hoiduma. Kuivõrd varjupaigataotluse asjaolud (lk 4) on sarnased Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2021 otsuses isiku kohta käsitletuga (sh kontrollis kohus siis asjaolusid kohtuotsuse tegemise aja seisuga), on varjupaigataotluse rahuldamise tõenäosus vähene ning see asjaolu võib samuti kallutada isikut põgenema.
  4. Isiku osas on olemas kehtiv lahkumisettekirjutus (10.06.2020 otsus), st isikul on kohustus Eestist lahkuda. Seetõttu ei ole oluline, kas isik on täiendavalt kinni peetud VSS alusel. Kohtule nähtub ka, et varjupaigataotlus on esitatud pärast seda, kui isik peeti kriminaalmenetluses kinni kahtlustatavana. Isik kordas varjupaigataotluses sisuliselt samu argumente, mis oli toodud varasemalt (seonduvalt perekonnaga) ning neid asjaolusid on juba kohtud sisuliselt hinnanud. Seetõttu nõustub kohus 2
(3)PPA kahtlusega, et varjupaigataotlus on esitatud põhjusel, et kehtivat lahkumisettekirjutuse täitmist takistada, s.o edasi lükata.
  1. Isik taotles elektroonilise järelevalve kohaldamist. VRKS § 29 ei näe sellise meetme kohaldamise võimalust ette. Arvestades kohtule poolt eelnevalt tuvastatud põgenemisohtu, ei ole ka leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine võimalik. Kehtiva reisidokumendi puudumine ei ole seni isikul takistanud Schengeni alal liikumist. Ka elamine kindlaksmääratud elukohast ei ole sobiv meede, sest isik lahkus pärast lahkumisettekirjutuse üle toimunud kohtuvaidluse lõppu oma elukohast ega olnud enam PPA-le kättesaadav.
  2. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus taotluse VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p-de 4 ja 5, § 362 lg 2 ning VSS § 68 p 6 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.