← Eesti

2-21-138127/9

Obsah (4)§ 486§ 468§ 173§ 164

KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-138127 Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprillil 2022, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi X hagiavaldus Y vas

§ 486lg 1 p 2.

  1. Hagiavalduse kohaselt on X oma ema ülalpidamisel ning Y materiaalset abi ahgeja ülalpidamisel ei osuta. Hageja palub kostjalt välja mõista enda ülalpidamiseks elatise perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest, s.o alates 23.11.
  3. Kohus saatis 21.03.2022 kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostja sai hagimaterjalid isiklikult käte 29.03.2022.a. Kostja kohtu määratud tähtajaks kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.
  5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 2

(3)
  1. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Põhjendavas osas võib piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PkS) § 96, § 97 lg 1, § 100, §
  2. Tulenevalt PKS § 97 p 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 96 järgi on vanem (sh kostja) kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma. Vastavalt PkS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. 6.1 Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 sätestas, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär on alates
  3. aastast on 584 eurot ning elatise miinimummäär on 292 eurot. 6.2 Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi
  4. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  5. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. 2022.a on baassumma 209,2 eurot (arvestades tarbijahinnaindeksi muutust 2021.a kohta) Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4) . Keskmine brutopalk
  6. aastal oli 1 548 eurot ja 3% sellest on 46,44 eurot. Vastavalt PKS § 101 lg 5 ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. 6.3 Kuivõrd hageja nõuab elatist vastavalt muutuva suurusena vastavalt PKS § 101 sätestatule, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 23.11.2021.a. (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest) igakuiselt 222, 88 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni ja elatise suurust indekseeritakse igal aastal
  7. aprillil. Elatise suuruse määramisel on kohus arvestanud baassummat, lisanduvat 3% keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvatud pool lapsetoetust. Vastavalt PKS § 100 lg 4 tasutakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
  8. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus X hagi Y vastu tagaseljaotsusega.

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus 8.

§ 173

lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 3

(3)

§ 164lg 1 (alates 01.01.2022.a.

kehtiv redaktsioon) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 4

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.