← Eesti

2-22-7723/8

Obsah (6)§ 430§ 428§ 432§ 459§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Määruse tegemise aeg ja koht 16. august 2022, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-7723 Tsiviilasi E T hagi A T vastu elatise vähendamiseks Mene

) § 64 lg 2 ja § 661 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. E T (hageja) esitas
  2. mail 2022 Pärnu Maakohtule hagiavalduse A T (kostja) vastu elatise vähendamiseks.
  3. Kostja on hageja ja S T alaealine laps. Pärnu Maakohtu
  4. oktoobri 2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-14707 mõisteti E T välja elatis A T kasuks 250 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni, s.o xx. xxxxxxxxxxx xxxx.
  5. Kohus võttis hagi
  6. juuni 2022 määrusega menetlusse.
  7. Kostja esitas hagile
  8. juulil 2022 vastuse, milles palub lõpetada menetlus, sest ta nõustub hageja ettepanekuga tasuda elatist 225 eurot kuus. Kostja märgib, et on kompromissi korras valmis kokkuleppeid sõlmima, mida kinnitab kohus. Kostja nõustub kirjaliku menetlusega. Lisaks selgitab kostja, et on emotsionaalselt ja hingeliselt kurnatud antud olukorras, mistõttu ta ei soovi pidada kohtumenetlust ja raisata maksumaksjate raha ning kohtunike aega antud menetlusele.
  9. Hageja esitas kohtule
  10. augustil 2022 arvamuse, milles leiab, et kohtul tuleks kinnitada Pärnu Maakohtu
  11. oktoobri 2018 otsuse tsiviilasjas nr 2-18-14707 muutmiseks kompromiss, millega hageja kohustub kostjale alates kompromissi kinnitamisest tasuma elatist 225 eurot kuus, menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning pooled loobuvad edasikaebeõigusest.
  12. Kostja nõustus esitatud kompromissiga
  13. augustil
  14. MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  15. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Pooled on kinnitanud, et saavad aru kompromissi õiguslikest tagajärgedest, on nendega nõus ja paluvad menetluse lõpetada. 8.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

  1. Kohtu hinnangul vastab kompromiss seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetatakse.
  2. Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Samas on

§ 459

lg 1 alusel pärast otsuse jõustumist, millega mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 11.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Praegusel juhul jäävad menetluskulud poolte endi kanda (

§ 168lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.