lg-s 3 sätestatud baassummas 194,50 eurot, millele lisandub
lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (43,44) eurot, millest on maha arvestatud pool L R makstavast peretoetusest (67,50) eurot. Elatise suurus 170,44 eurot, mida vähendatakse 20%
Elatise summa 2022.a 136,36 eurot (2022.aastal). 2.Välja mõista R R igakuine elatis L R kasuks alates 01.07.2022 kuni viimase täisealisuseni
lg-s 3 sätestatud baassummas 179,50 eurot, millele lisandub
lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (43,44) eurot, millest on maha arvestatud pool L R makstavast peretoetusest (87,50) eurot. Elatise suurus 135,44 eurot, mida vähendatakse 20%
Elatise summa 108,36 eurot (2022.aastal). 3.Välja mõista R R igakuine elatis L R kasuks alates 01.07.2022 kuni 01.03.2036
lg-des 3 ja 7 sätestatud baassummas 167 eurot, millele lisandub
lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (43,44) eurot, millest on maha arvestatud pool L R makstavast peretoetusest (87,50) eurot. Elatise summa 122,94 eurot, mida vähendatakse 20%
Elatise suurus 98,35 eurot (2022.aastal). 4.Välja mõista R R igakuine elatis L R kasuks alates 02.03.2036 kuni viimase täisealisuseni
lg-des 3 ja 7 sätestatud baassummas 167 eurot, millele lisandub
lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (43,44) eurot, millest on maha arvestatud pool L R makstavast peretoetusest (87,50) eurot. Elatise suurus 122,94 eurot (2022.aastal). 5.Kohustada R R tasuma elatise A H arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, selgitusega: „tüdrukute elatisraha”. 6.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord A H võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. R R võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Hagejate nõue Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise miinimummääras alates 2022.a märtsist. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu osaliselt oma kirjalikus seisukohas. Kostjale edastati kohtukutse 20.06.2022 e-posti teel. Kostja ei kinnitanud kohtule kutse kättesaamist, kuid hagejate esindaja avaldas istungil kohtule, et ta vestles kostjaga enne jaanipäeva kohtuistungi teemal. Kostja oli istungist teadlik, mida kinnitab kostja sms 20.06.2022 hagejate esindajale. Kostja tunnistas hagejate esindajale, et tema kohtuistungile ei tule, kuna on tööl ja töölt puudumist talle ei hüvitata. Kohtuotsuse põhjendus 1.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. 2.Rahavastikuregistri andmetel sündis L R xx.xx.xxxx ning tema ema on A H ja isa R R. 2 Rahavastikuregistri andmetel sündis L R xx.xx.xxxx ning tema ema on A H ja isa R R. Rahavastikuregistri andmetel sündis L R xx.xx.xxxx ning tema ema on A H ja isa R R. 3.Perekonnaseaduse § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. 4.Seega on kostja, kui hagejate isa, kohustatud neid ülal pidama. 5.Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 99 lg 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Kuni 31.12.2021 kehtinud perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestas, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse määruse järgi on 2020.a 292 eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kehtiva perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.
lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.
lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1.aprillil.
lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
lg 6 sätestab, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
lg 7 sätestab, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 6.Kohtuistungil kohus tuvastas hagist nähtuvalt, et hageja I ülalpidamiseks ühes kuus kulub 389 eurot, hageja II ülalpidamiseks 359 eurot ja hageja III ülalpidamiseks 334 eurot. Hagejad 3 paluvad kostjalt välja mõista miinimumelatise. Hagejad nõustusid kohtuistungil, et elatise arvestamise aluseks võetakse hagis toodud hagejate ülalpidamiseks tehtavad kulud. Samuti nõustusid hagejad elatise väljamõistmisega kostjalt alates 01.07.
13.Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja on kohustatud hagejatele tasuma elatist järgmiselt: 13.1.Ajaperioodi 01.07.2022 kuni hageja I täisealisuseni toimub elatise arvutamine
lg-de 3-5 alusel: igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma 194,50 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, s.o 43,44 eurot. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1.aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetus ja lasterikka pere toetuse arvel. Elatisest arvestatakse maha pool hagejale makstavast lapsetoetusest, s.o 67,50 eurot. Elatise summa on 170,44 eurot, mida vähendatakse 20%
Elatise summa 2022.a 136,36 eurot. 13.2.Ajaperioodi 01.07.2022 kuni hageja II täisealisuseni toimub elatise arvutamine
lg-de 3-5 alusel: igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma 179,50 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, s.o 43,44 eurot. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1.aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetus ja lasterikka pere toetuse arvel. Elatisest arvestatakse maha pool hagejale makstavast lapsetoetusest, s.o 87,50 eurot. Elatise summa on 135,44 eurot, mida vähendatakse 20%
Elatise summa 2022.a 108,36 eurot. 13.3.Ajaperioodi 01.07.2022 kuni hageja III täisealisuseni toimub elatise arvutamine
lg-de 3-5, 7 alusel: igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma 167 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta 4 tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, s.o 43,44 eurot. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1.aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetus ja lasterikka pere toetuse arvel. Elatisest arvestatakse maha pool hagejale makstavast lapsetoetusest, s.o 87,50 eurot. Elatise summa on 122,94 eurot, mida vähendatakse 20%
Elatise summa 2022.a 98,35 eurot. 13.4.Alates 02.03.2036 kuni hageja III täisealisuseni igakuine elatis 167 eurot. Elatise arvutamine
lg-de 3-5 alusel: igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma 167 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, s.o 43,44 eurot. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1.aprillil.Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetus ja lasterikka pere toetuse arvel. Elatisest arvestatakse maha pool hagejale makstavast lapsetoetusest, s.o 87,50 eurot. Elatise summa 2022.a on 122,94 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 14.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 15.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 16.Käesolevas tsiviilasjas kohus rahuldas osaliselt hageja nõude elatise väljamõistmiseks. 17.Kohus leiab, et õiglane on jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.