Obsah (8)

§ 242§ 73§ 118§ 74§ 78§ 68§ 75§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja 16.03.2022 Tallinn koht Kriminaalasja number 1-21-8779 (21231601043) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kalli

) § 118 lg 1 p 1 järgi lühimenetluses Prokurör Diana Helila Süüdistatav Roman Novikov isikukood 37009290354, xxx kodakondsusega, emakeel xxx keel, xxxharidus, xxx – viibib vahistatuna Tallinna Vanglas, elukoht enne vahistamist xxx ja vabanemisel xxx. Viibimiskoht Tallinna Vangla. Varem kriminaalkorras karistatud: - Harju Maakohtu 09.01.2019 otsuse alusel

§ 242

lg 2 järgi vangistusega 1 aasta.

§ 73

lg 1, 2, 3 alusel kuulus mõistetud karistusest kohesele kandmisele 1 kuu pikkune vangistus, ülejäänud osavangistus 11 kuud jäeti tingimisi kohaldamata, katseaja pikkuseks määrati 2 aastat; - Harju Maakohtu 09.09.2020 otsuse alusel

§-de 121 lg 1 pde 1, 2, 3 ja 65 lg 2 järgi vangistusega 8 kuud ja 15 päeva. Karistus on kantud. 1 Süüdistatav peeti KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni 27.05.2021, alates 28.05.2021 kohaldati tõkendina vahistamist. Kaitsja Leelo Viil Kannatanu/tsiviilhageja KK RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 3051 , § 306, § 309, § 311-313, § 317, § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 180 lg 1, 3 kohus o t s u s t a s: 1. Süüdi tunnistada Roman Novikov

§ 118lg 1 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud. 2. Vähendada Kr

MS § 238 lg 2 alusel Roman Novikovile mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista talle karistuseks 3 (kolme) aasta pikkune vangistus. 3. Määrata

§ 74

lg 1, 2 ja 3 alusel, et Roman Novikov peab talle mõistetud vangistusest kohe ära kandma 1 (ühe) aasta pikkuse vangistuse. Jätta ülejäänud osa karistusest – 2 (kaks) aastat vangistust – tingimisi kohaldamata, kui Roman Novikov ei pane 4 (nelja) aasta ja 7 (seitsme) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KrMS §-ga 75 pandud järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi: 3.1 elab kohtu poolt määratud alalises elukohas: xxx; 3.2 ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.3 allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3.4 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 3.5 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 3.6 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4. Panna Roman Novikovile katseajaks KrMS § 75 lg 2 p 2 alusel lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. 5. Kooskõlas

§ 78

p 1 hakkab Roman Novikovi katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 16.03.2022. 6. Kooskõlas

§ 68

lg 1 arvestada Roman Novikovile mõistetud ja koheselt kandmisele kuuluva 1 (ühe) aasta pikkuse osavangistuse kulgemist alates 27.05.

2. Jätta Roman Novikovi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine muutmata ja tühistada see kohtuotsuse jõustumisel või osaliselt täitmisele pööratud osavangistuse ära kandmisel.
3. Rahuldada kannatanu K K tsiviilhagi osaliselt. Välja mõista Roman Novikovilt 2 K K kasuks kuriteoga tekitatud varaline kahju 70,68 eurot. Jätta rahuldamata K K nõue Roman Novikovi vastu 400,00 euro kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks.
4. Välja mõista Roman Novikovilt riigieelarve tuludesse menetluskulu kokku 6008,60 eurot, sh sundraha 1635,00 eurot, ekspertiisikulu 2690,00 eurot ja kaitsjatasu 1683,60 eurot. Määrata, et Roman Novikov võib välja mõistetud menetluskulu tasuda ositi, 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus sellisel juhul on mitte vähem, kui 500,50 eurot, viimase osamakse suurus on mitte vähem, kui 503,10 eurot. Menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed on makseinfos, mis on otsuse lahutamatu lisa.
5. Jätta riigi kanda kaitsjatasu 1470,00 eurot.
6. Kooskõlas KrMS § 126 lg 3 p 4 hävitada kohtuotsuse jõustumisel järgmised, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad asitõendid: K K sokid, jalatsid, katkine särk; Roman Novikovi püksid, jope, jalatsid, aluspüksid, sinist värvi teksapüksid, triibulised aluspüksid, musta värvi spordipluus, halli värvi dressipüksid, 12 puuteproovi, musta värvi fliis, nuga Masterclass, valget värvi tera ja musta käepidemega nuga.
7. Kohtuotsuse jõustumisel tagastada Roman Novikovile tema kinnipidamisel ära võetud ja Rahandusministeeriumi arvelduskontole kantud sularaha 107,54 eurot. Edasikaebamise kord: Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on menetlusosalistele e-toimikus kättesaadav 18.03.
8. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul arvates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistus: Roman Novikovi süüdistatakse selles, et tema 27.05.2021 kella 03.00 ajal, viibides Tallinnas xxx asuvas korteris, lõi ühel korral K Kle noaga kõhtu, millega põhjustas kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse. Lähtuvalt isiku kohtuarstlikust ekspertiisiaktist nr xxx, 09.07.2021, esineb K Kl kõhuõõnde ulatuv torke-lõikehaav alakõhul koos peensoole ja peensoolekinnisti vigastusega. Kannatanul tuvastatud tervisekahjustus on eluohtlik ning selle paranemine kestab rohkem kui neli kuud. Seega Roman Novikov tervisekahjustuse tekitamisega, kui sellega on põhjustatud oht elule, pani toime

§ 118lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tsiviilhagi: 3 Kannatanu K K esitas R. Novikovi vastu tsiviilhagi. Hagiavalduse järgi lõi R. Novikov kannatanut noaga kõhu piirkonda ja kannatanu viidi haiglasse, kus ta viibis 2 kuud. Kannatanu hinnangul seisneb kuriteoga tekitatud kahju alljärgnevas: 1) raviarve statsionaarse ravi eest 25 eurot; 2) valuvaigistite maksumus 22,15 eurot; 3) plaastrite maksumus 25,53 eurot; 4) korteriüür 400,00 eurot. Kannatanu märkis hagiavalduses p 4 osas, et ta üürib suulise lepingu alusel xxx asuvat korterit. Korteri kuuüür on 200,00 eurot. Ta saavutas üürileandjaga kokkuleppe, et tal on võimalik juunija juulikuu üür tasuda hiljem. Ta oli haiglas ja ei saanud tööl käia, sel põhjusel ei ole tal üüri maksmiseks raha. Kannatanu hinnangul peaks 2 kuu üüri seega tasuma R. Novikov. Menetlusosaliste seisukohad kohtus: Prokurör leidis, et R. Novikovile esitatud süüdistus on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Prokurör taotles kohtult süüdistatava süüdi tunnistamist

§ 118lg 1 p 1 järgi ja karistamist 4 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mida tuleb Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra vähendada. R. Novikovile mõistetavast 3 aasta pikkusest vangistusest peaks süüdistatav prokuröri hinnangul

§ 74

lg 1, 3 alusel koheselt kandma 1 aasta pikkuse vangistuse ning ülejäänud osa – 2 aasta pikkune vangistus – tuleks jätta tingimisi kohaldamata, kui R. Novikov ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab kontrollnõudeid ja –kohustusi. Prokurör pidas vajalikuks määrata R. Novikovile katseajaks lisakohustus –

§ 75lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi.

Koheselt kandmisele kuuluva vangistuse algust tuleks

§ 68

lg 1 alusel arvestada süüdistatava kahtlustatavana kinni pidamisest, s.o alates 27.05.

1. Prokurör oli seisukohal, et K. K hagiavaldus tuleb rahuldada. Meditsiinitarvikute jms maksumus on tõendatud kuludokumentidega, üüri hüvitamisel tuleb silmas pidada seda, et alus K. K ütluste usaldusväärsuses kahtlemiseks puudub. Süüdistatavalt võeti kinnipidamisel ära sularaha 107,54 eurot ning see tuleks määrata esitatud hagi katteks. Prokurör palus süüdistatavalt välja mõista osaliselt menetluskulu – DNA ekspertiisikulu tuleb osaliselt jätta riigi kanda ning tegi ettepaneku, kuidas toimida kriminaalasja juurde võetud asitõenditega. Kaitsja leidis, et R. Novikov tuleks õigeks mõista. Kriminaalasjas esitatud ja uuritud tõenditest nähtub, et klient tegutses hädakaitses – R. Novikovil tuvastati lõikehaavad. Kliendi süüdi tunnistamise korral palus kaitsja süüdistatavale leebet karistust. R. Novikovi õigeks mõistmise korral palus kaitsja menetluskulud jätta riigi kanda ning süüdi mõistmise korral jätta osa kuludest riigi kanda. Süüdistatav märkis, et ta küll ei tunnista ennast süüdi, kuid tal on kahju, et nii juhtus. Kannatanu tuli öösel tema korterisse, ta palus K. Kl lahkuda, kuid viimane solvas teda. Kohtu seisukoht: Esitatud süüdistuse järgi lõi R. Novikov 27.05.2021 kella 03.00 ajal xxx asuvas korteris K. K 4 ühe korra noaga kõhtu ja põhjustas kannatanule tervisekahjustuse, mis oli eluohtlik. Kohtule esitati 27.05.2021 asitõendi vaatlusprotokoll (kd I tlk 4-8) mille järgi vaadeldi menetlustoimingu käigus Häirekeskusest saadud kõnefaili. Vaatlusega tuvastati, et 27.05.2021 kell 03:05:08 tehti häirekeskusele telefoninumbrilt xxx kõne kestusega 00:09 sekundit – meesterahvas ütles, et tal on noahaav ja palus kiirabi aadressile xxx. Kriminaalasjas vaadeldi K. K mobiiltelefoni Samsung (vt asitõendi vaatlusprotokoll 27.08.2021, kd II tlk 98-104) IMEI 1 koodiga xxx. Vaatlusega tuvastati, et kell 03:04:49 on telefonilt helistatud häirekeskuse numbrile
2. Kannatanu K. K (ütlused kd II tlk 1-13) abi kutsumist ei mäleta, kuid kohtu hinnangul võis kannatanu vaatamata oma terviseseisundile seda teha – kõne häirekeskusesse on lühikese kestusega, helistaja räägib sellest, et tal on noahaav ning helistatud on K. K telefonilt, mis leiti sündmuskoha vaatluse käigus (vt sündmuskoha vaatlusprotokoll kd I tlk 10, foto tlk 22). Kriminaalasjas on tõendatud, et enne kiirabi jõudis sündmuskohale politsei. Kohtus vaadati süüdistatava taotlusel politseiametnike rinnakaamera salvestusi (vt ka 03.06.2021 asitõendi vaatlusprotokoll kd I tlk 231-238). Politsei sisenes xxx asuvasse korterisse 27.05.2021 kell 03:12:
3. Korteris koridoris lebas selili maas kannatanu K. K, kelle kõhupiirkonnas oli näha soolikaid. Kiirabi jõudis sündmuskohale 27.05.2021 kell 03:19 ja K. K hospitaliseeriti kell 03:37, kannatanul oli lahtine, ca 30cm pikkune kõhu-, selja alaosa ja vaagnahaav – kõhuseina lahtine haav ja tema sooled olid lahtiselt kõhu peal (vt kiirabikaart kd II tlk 22-24). Sündmuskoha vaatlusel tuvastati, et xxx asuvas 1-toalises korteris on hulgaliselt verekahtlaseid määrdumisi ja verepritsmeid (vt kd I tlk 9-25). SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglast edastatud K. K haigusloo väljavõtte kohaselt (kd II tlk 2241) viibis K. K haiglaravil ajavahemikul 27.05.2021-31-07.2021 lõpliku diagnoosiga lahtine kõhuhaav ja kõhuõõnesiseste elundite hulgivigastus. Kriminaalasjas viidi tervisekahjustuse raskusastme määratlemiseks läbi ekspertiis. Eksperdi arvamuse kohaselt 09.07.2021 ekspertiisiaktis nr xxx (vt kd I tlk 171-175) esines K. Kl kõhuõõnde ulatuv torke-kõikehaav alakõhul koos peensoole ja peensoolekinnisti vigastusega, mistõttu kannatanu vajas erakorralist operatiivset abi (eksperdi arvamuse p 1). Eksperdi hinnangul oli tervisekahjustus eluohtlik, sest tegemist oli kõhuõõnde ulatuva haavaga ja esines soole vigastus ning arvestades seda, et K. Kle oli ekspertiisi tegemise ajaks tehtud neli kõhuõõne operatsiooni, on alust arvata, et tervisekahjustuse paranemine kestab kauem, kui 4 kuud (eksperdi arvamuse p-d 4 ja 5). Kohtu hinnangul on eeltooduga tõendatud, et 27.05.2021 enne kella 03:05:08 tekitati K. Kle xxx asuvas korteris kehavigastus, mis oli eluohtlik. Politseiametnike rinnakaamera salvestustest (vt ka 03.06.2021 asitõendi vaatlusprotokoll kd I tlk 231-238) on näha, kuidas politsei sisenes xxx asuvasse korterisse 27.05.2021 kell 03:12:
4. Korteris oli sel hetkel kolm inimest: kannatanu K. K, tunnistaja A. S ja süüdistatav R. Novikov. Kriminaalasjas puudub vaidlus ning süüdistatava R. Novikovi, kannatanu K. K ja tunnistaja A. S ütlustega on tõendatud, et ööl vastu 27.05.2021 viibis xxx asuvas korteris lisaks neile ka tunnistaja P. G . Isikuliste tõendiallikate ütluste kvaliteeti mõjutab antud juhul oluliselt fakt, et kõik korteris viibinud inimesed olid purjus. Süüdistatav R. Novikov keeldus 27.05.2021 kell 03:11 indikaatorvahendisse puhumast, kuid süüdistatava ebaadekvaatne olek nähtub politseiametnike rinnakaamera salvestistelt. Kannatanu K. K kainust ei kontrollitud, kuid temal tuvastati haiglas 5 kaasuva diagnoosina äge intoksikatsioon alkoholi tarvitamisest (kd II tlk 29). Tunnistajal A. S mõõdeti 27.05.2021 kell 04:50 politseijaoskonnas indikaatorvahendiga joove 1,62 mg/l kohta (kd II tlk 67) ning tunnistajal P. G mõõdeti 27.05.2021 kell 03:40 xxx juures indikaatorvahendiga joove 1,52 mg/l kohta (kd II tlk 48). Tunnistaja A. S puhul on joovet kontrollinud politseiametnik protokolli pöördele märkinud, et tunnistaja reaktsioon oli häiritud, kõne aeglane, tunnistajal puudus aja-, isiku- ja kohataju, tema koordinatsioon oli kergelt häiritud ning ta oli ärritunud (vt kd II tlk 67 pöördel). Tunnistaja A. S käitumine on näha ka politseiametniku rinnakaamera salvestisest ning kohtu hinnangul on see omane väga purjus inimesele: A. S puterdab väga lihtsates faktides (nt oma sünnipäev, kannatanu nimi), ohib, kõigub ja kordab mitu korda varem öeldut. Kohati tunnistaja kõne takerdub. Tunnistaja P. G kõne oli joovet kontrollinud ametniku hinnangul segane, tunnistaja aja-isiku- ja kohataju oli selge, koordinatsioon kergelt häiritud. P. G käitus omamehelikult ja oli apaatne (vt kd II tlk 48 pöördel). Prokuröri hinnangul tuleb asja lahendamisel süüdistatava ütlused tervikuna kõrvale jätta, sest R. Novikovi ütlused ei ole järjepidevad. Kohus märgib, et kriminaalasi lahendati lühimenetluses, R. Novikov ei soovinud kohtus ütlusi anda ja märkis, et jääb nende ütluste juurde, mis ta andis 24.11.2021 kohtuistungil (kd II tlk 21-26). Kohtule esitatud kriminaaltoimiku materjalides on mh ka R. Novikovi kahtlustatavana antud ütlused (kd II tlk 130-135 ja 138-144), kuid kohtueelses menetluses antud ütlused tuleb tõendite kogumist välja jätta. Prokurör ja kaitsja taotlesid pärast R. Novikovi avaldust süüdistatava poolt 24.11.2021 antud ütluste tõendina vastu võtmist ning järelikult saab kohus asja lahendamisel lähtuda üksnes nendest ütlustest. Isikuliste tõendiallikate ütluste usaldusväärsusele annab kohus hinnangu jooksvalt, tõendite edasise analüüsi käigus. Kohus nendib, et selle kohta, kuidas tunnistaja P. G sattus 26.05.2021 õhtul xxx korterisse, annavad süüdistatav ja tunnistajad A. S ning P. G riimuvaid ütlusi. asuvasse R. Novikovi (kd III tlk 21-26) ja A. S (kd II tlk 84-85) ütlustega on tõendatud, et nad läksid 26.05.2021 õhtul enne koju minekut poest läbi, ostsid süüa ja viina. Süüdistatava ja tunnistajate A. S ning P. G ütlustega on tõendatud, et ajavahemikul kella 17.00-18.20 helistas P. G A. Sle ja nad leppisid kokku, et P. G läheb A. Sle ning süüdistatavale külla. Omavaheliste suhete osas märkisid A. S ja P. G, et nad said tuttavaks mõned aastad tagasi, koos pesumajas töötades ning on sõbrad. A. S ja P. G kinnitasid samuti seda, et A. S ja R. Novikov on elukaaslased, kes elasid koos R. Novikovi üüritud korteris xxx. Süüdistatav seevastu selgitas oma suhete kohta A. Sga, et too oli lihtsalt üks tütarlaps, kellele ta maksis raha, et viimane temaga koos elaks. Süüdistatava ütlused ei ole kohtu arvates usaldusväärsed. Esmalt on nii A. S kui P. G viidanud, et A. S oli R. Novikovi elukaaslane. A. S on oma ütlustes mh kirjeldanud oma suhet R. Novikoviga ning nendes ütlustes kohus ei kahtle – erinevalt 27.05.2021 sündmusest oli tunnistaja oma isiklikku elu mitme kuu vältel tajunud eeldatavasti siiski vähemalt osaliselt olukorras, kus ta on võimeline sündmusi hiljem probleemideta mäletama. Märkimist väärib samuti see, et R. Novikovi sõnul pidi ta paari päeva pärast minema Sillamäele töötama ja elama ning ta kutsus A. St endaga kaasa puhtinimlikel kaalutlustel. See argument ei ole kohtu hinnangul vettpidav – miks peaks tegema sellise ettepaneku inimesele, kes on sinuga koos vaid materiaalsetel kaalutlustel? 6 Süüdistatav ja tunnistajad kinnitasid, et P. G tuli bussiga Kungla peatusesse, kus teda ootasid A. S ja R. Novikov, koos mindi poodi alkoholi ja P. Gle sigarette ostma. Seejärel läks seltskond xxx korterisse, kus R. Novikov ja A. S jõid viina, P. G tarvitas kaasa võetud gin long drinki. Kõik selgitasid riimuvalt, et õhkkond oli rahulik, nad vestlesid, P. G lasi oma telefonist muusikat. Süüdistatava R. Novikovi ja tunnistaja A. S ütlused lahknesid vaid selles, kes kellega suhtles: süüdistatava sõnul rääkisid A. S ja P. G rohkem omavahel, A. S märkis, et mehed vestlesid isekeskis ning ta sai isegi veidi pahaseks, et temast välja ei tehta. P. G ütluste kohaselt kuulasid nad korteris muusikat ja rääkisid. Kohus märgib, et tõenäoliselt võis olla nii nagu ütles P. G: koosviibimine toimus R. Novikovi korteris, mis oli 1-toaline (vt sündmuskoha vaatlusprotokoll kd I tlk 9-25), tunnistaja P. G viibis seal R. Novikovi loal (vt A. S ütlused selle kohta, et R. Novikov oli nõus sellega, et P. G tuleb külla). Olukorras kus R. Novikov oleks 100% n.ö kõrvale jäetud, ei ole eriti usutav, et ta lubanuks P. Gl seal nii pikalt aega veeta – tõenäoliselt leidsid süüdistatav ja tunnistaja siiski aeg-ajalt teatud teemadel ühise keele. A. S ütlused selle kohta, et mehed rääkisid suhtlesid ainult omavahel, ei ole samuti väga usutavad: tema ja P. G olid siiski sõbrad ning seetõttu ei ole alust arvata, et naist vestlusesse üldse ei kaasatud. Kriminaalasjas on tõendatud, et ühel hetkel ilmus xxx korterisse K. K. Süüdistatava R. Novikovi, tunnistajate A. S ja P. G ning kannatanu K. K ütlustega on tõendatud, et kannatanu oli A. S endine elukaaslane. K. Kle ei meenunud (kd II tlk 1-8), et ta oleks 26.05.2021 A. Sga suhelnud. Kannatanu märkis, et ta oli 26.05.2021 õhtul kodus, tarvitas 3-4 purki õlut ja oli veidi napsine, kui talle helistas nii 23.00-01.00 paiku P. G. Sõber uuris mida ta teeb ja küsis, kas võib külla tulla. Kannatanu sõnul ütles P. G, et ta on koos A. S ja viimase elukaaslase Romaga. P. G pidi tellima takso ja tema juurde tulema, sõber taksot ei saanud ning siis ta otsustas P. Gle järgi minna. Kui ta kohal oli, siis ta helistas P. G ja palus, et sõber välja tuleks. P. G lubas kohe tulla. Ta ootas taksos 10-15 minutit ja helistas siis uuesti P. Gle. Tunnistaja ütles talle, et ta tuleks üles korterisse. Tunnistaja P. G selgitas, et mingil hetkel helistasid nad A. Sga K. Kle. Ta ei mäleta, kumb neist esimesena helistas, kuid ta mäletab, et küsis A. Slt kas K. K võib ka sinna tulla ja A. S ei olnud selle vastu. Arvatavasti R. Novikov kuulis seda, sest mees oli ju samas toas. R. Novikov ei öelnud midagi. K. K tuli taksoga umbes 00.00 paiku ja A. S läks kannatanule vastu. Tunnistaja A. S sõnul helistas K. K talle juba varem, 17.00 paiku, enne seda kui talle helistas P. G. Kannatanu helistas talle, et küsida kuidas läheb. Kõne pani ta valjuhääldi peale, sest R. Novikov on armukade. Pärast telefonivestlust K. Kga oli neil R. Novikoviga väike verbaalne tüli. Tunnistaja märkis, et kui nad olid P. G ja R. Novikoviga mõnda aega korteris olnud, võis tema olla see, kellel tekkis mõte K. Kle helistada. Miks tal selline mõte tekkis, seda tunnistaja täpselt öelda ei osanud nentides, et ta oli selleks ajaks juba väga purjus. A. Sle meenus, et kui väljas oli juba pime, siis K. K mingil hetkel helistas ja ütles, et ta on kohal, R. Novikov läks K. Kle ukse peale vastu. P. G võis A. S arvates olla selleks hetkeks juba lahkunud – tunnistaja oletas, et P. G läks viimase bussi peale. Süüdistatava R. Novikovi ütluste kohaselt helistas keegi A. Sle ning naine käis WC-s rääkimas, P. G helistas ka kellelegi ja keegi helistas P. Gle. Öösel ilmus korterisse K. K, see võis olla kusagil 02.30 paiku. Tema K. Kt ei kutsunud, ta ei teadnudki, et kannatanu tuleb. Kohtule esitati tõenditena 17.06.2021 ja 27.08.2021 asitõendi vaatlusprotokollid (kd II tlk 95104) ning 28.05.2021 ja 27.08.2021 asitõendi vaatlusprotokollid (kd II tlk 105-108). 7 Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt, mis koostati 17.06.2021, vaadeldi K. K mobiiltelefoni Samsung SM-j330FN. Vaatluse käigus tehti telefonis olevatest andmetest koopiad välisele andmekandjale. Viidatud toimingud tehti 28.05.2021 tunnistaja A. S mobiiltelefoniga Samsung Galaxy A
5. K. K mobiiltelefonist kopeeritud andmete vaatlusel (27.08.2021 asitõendi vaatlusprotokoll kd II tlk 98-104) ja A. S mobiiltelefonist kopeeritud andmete vaatlusel (27.08.2021 asitõendi vaatlusprotokoll kd II tlk 106-108) tuvastatu kohaselt suhtles K. K (vt siinkohal kannatanu ülekuulamisprotokolli päises märgitud kontakttelefoni nr kd II tlk 1) A. Sga (vt siinkohal tunnistaja ülekuulamisprotokolli päises märgitud kontakttelefoni nr kd II tlk 84) 26.05.2021 kell 17:32:
6. Kohus märgib, et sama kõne on tunnistaja A. S andmeid puudutavas vaatlusprotokollis kajastatud kell 14:33, kuid nii kellaaeg kui kõne pikkus ja tunnistaja A. S ütlused viitavad sellele, et tegemist on kell 17:33 toimunud telefonivestlusega, mille käigus K. K uuris endiselt elukaaslaselt seda, kuidas viimasel läheb. Järelikult ei ole õiged K. K ütlused selle kohta, et ta oma mäletamist mööda 26.05.2021 A. Sga ei suhelnud. Kohus ei välista, et K. K ütles seda meelega: end esimesel ülekuulamisel A. Sst distantseerinud kannatanu möönis täiendaval ülekuulamisel, et ta varjas menetleja eest fakti, et neil oli tunnistajaga suhe. Kannatanu K. K mobiiltelefonist kopeeritud andmete vaatlus võimaldab kohtul teha tõsikindla järelduse, et tunnistaja P. G hakkas K. Kle helistama 26.05.2021 alates kella 21:21-st, esimesed 4 kõnet jäid tagajärjetuks, kannatanu vastas kõnele alles 27.05.2021 kell 00:52:28 ning kõne kestis 1 minut ja 58 sekundit. Järgnevalt on K. K ja P. G omavahel tihedalt suhelnud, kuni kella 02:10:06-ni on valdavalt helistajaks P. G (tunnistajalt kannatanule kokku 9 telefonikõne ja vastupidi 2 telefonikõne). Alates kella 02:18:36-st on aktiivseks pooleks kannatanu (P. Gle kannatanult 3 kõne, tunnistajalt kannatanule 0 kõne). Kell 02:19:31 helistab kannatanu A. Sle, kõnele tunnistaja ei reageeri, A. S vastab kannatanu kõnele kell 02:23:
7. Kell 02:25:45 üritab K. K helistada (ilmselt tuttavale) X-nimelisele taksojuhile (kõne kestus on 00:00:00, taksojuht helistab K. Kle tagasi kell 03:24:02, kõnele kannatanu enam ei vasta) ja seejärel kell 02:31:12, 02:37:03 ning 02:41:35 P. Gle. Kell 03:04:49 helistab K. K häirekeskuse numbrile
8. Tunnistajate P. G, A. S ja kannatanu K. K ütlustega ning mobiiltelefonidest saadud andmetega on kohtu hinnangul tõendatud, et ühel hetkel tekkis P. Gl idee helistada K. Kle, kes oli P. G hea sõber ja A. S endine elukaaslane. Kuivõrd aktiivsemaks helistajaks on P. G, siis ei ole õige A. S oletus selle kohta, et ta võis K. K kutsuda selleks, et viimane aitaks tal R. Novikovi juurest ära kolida (mida viimane naiselt tema sõnade kohaselt aeg-ajalt nõudis). K. K mobiiltelefoni vaatlusprotokoll kinnitab seda, et ühel hetkel hakkas kannatanu taksot tellima – esmalt proovis ta seda teha kell 02:25:45, kuid (ilmselt tuttav) juht ei reageerinud ning kannatanu ütluste järgi tellis ta takso selleks, et sõita P. G viidatud aadressile, äpi Yandex kaudu. Järelikult on tõendatud, et K. K hakkas taksoga xxx korterisse sõitma mitte enne 02:24:
9. Tunnistajate P. G ja A. S ütlused selle kohta mis kell ja miks K. K korterisse tuli, ei ole usaldusväärsed: ilmselgelt mäletavad tunnistajad seda momenti halvasti. Kannatanu ütlused selle kohta, et ta ootas esmalt P. Gt taksos, et viimane temaga kaasa tuleks ning ta helistas pärast kohale jõudmist tunnistajale kaks korda, haakuvad samuti asitõendi vaatlusprotokolliga: K. K on P. Gle helistanud kell 02:31:12 ja 02:37:03 ning seejärel on tunnistaja P. G helistanud K. Kle kell 02:41:
10. R. Novikovi ütlused on kohtu hinnangul usaldusväärsed: esiteks määratles süüdistatav erinevalt tunnistaja P. Gst täpselt kellaaja, millal kannatanu tema korterisse sisenes (s.o 02:30 paiku) ning 8 teiseks selgitas süüdistatav, et eelnevalt oli P. G helistanud kellelegi ja keegi helistas P. Gle ning A. S hiilis vahepeal WC-sse telefoniga rääkima. Kohus märgib viimase asjaolu kohta seda, et asitõendi vaatlusprotokollist, mis sisaldab teavet K. K kõnede kohta, nähtub fakt, et A. S ei vastanud K. K kõnele kell 02:19:31 (kõne kestus 00:00:00) ja vastas alles järgmisele kõnele, mis toimus 02:23:30 (kõne kestus 40 sek), s.o vahetult enne seda, kui K. K tellis takso. Kohus ei välista, et A. S vältis R. Novikovi armukadeduse tõttu vastamist kannatanu esimesele kõnele ning vastas teisele kõnele vannitoas nagu seda kirjeldas süüdistatav. Selle kohta, mis juhtus korteris pärast seda, kui sinna ilmus K. K, on kohtu käsutuses valdavalt üksnes isikuliste tõendiallikate ütlused. Kohus on eelnevaid sündmusi käsitledes tuvastanud, et nii tunnistaja A. S kui tunnistaja P. G ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt: tunnistajad küll mäletavad midagi, kuid nende mälupildis ei saa olla kindel. Mõlemad tunnistajad on kohtu arvates asunud mälulünki vähemalt osaliselt täitma enda oletustega. Kannatanu K. K ütlused osas, mis need puudutavad sündmusi enne tema korterisse sisenemist on esmapilgul täiesti adekvaatsed, v.a osas, mis käsitlesid kannatanu suhteid ja suhtlemist 26.05.2021 A. Sga - täiendaval ülekuulamisel selgitas K. K seda, et esmastes ütlustes esitatud väide – lähisuhte eitamine A. Sga – ei vasta tõele. Süüdistatava R. Novikovi ütlused (ja mälupilt) on kohtu hinnangul olnud kuni hetkeni, mil K. K korterisse sisenes, samuti valdavalt õige. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et tunnistajate ütluste osas tuleb nentida, et alkoholijoove on mõjutanud nende võimet sündmusi mäletada, kuid mälupildi täielikust puudumisest rääkida ei saa. Järelikult saab tunnistajate ütlusi kasutada osas, mis need riimuvad kas üksteise, süüdistatava või kannatanu ütlustega. Väga vähesel määral aitavad kohtul sündmusi rekonstrueerida ka sündmuskoha vaatlusel tuvastatu, isikutelt ära võetud esemete/riiete vaatlus ja asjas läbi viidud ekspertiisid. Isikulised tõendiallikad andsid sündmuse kohta kokkuvõtvalt järgmised ütlused: Kannatanu K. K selgitas, et nad läksid P. G korterisse ja sõber tutvustas talle R. Novikovi. Ta nägi meest esimest korda. Nad istusid R. Novikoviga diivanil, selg-seljaga teineteise poole. P. G istus tema kõrval, nad suhtlesid. A. S oli köögis ja suhtles R. Novikoviga. Ühel hetkel hakkasid R. Novikov ja A. S sõimlema. Ta ei tea sõimu sisu, ta küsis P. Glt mis juhtus. P. G ütles, et kõik on normaalne. Ta jätkas suhtlust P. G, mingil hetkel ta tõusis ja jätkas oma õlle joomist. A. S oli köögis, naist ei olnud näha. R. Novikov astus tema juurde, seisis näoga tema poole ja lõi teda noaga kubemest veidi kõrgemale ning tõmbas noaga mööda kõhtu üles, s.o lõikas kõhu lõhki. Ta tundis kõhu piirkonnas valu, ta ei pööranud tähelepanu kas verd hakkas jooksma või mitte. Ta ei näinud, kust R. Novikov noa võttis, kuid ta mäletab, et noal oli lai tera – umbes 3-4cm ja nuga oli umbes 2530 cm pikk. Ta tõukas R. Novikovi põrandale, mees kukkus selili. Ta istus R. Novikovi peale, hoidis meest kätest kinni ja röökis, et P. G kutsuks kiirabi välja. Pärast maha paiskamist jäi nuga R. Novikovi paremasse kätte, selle pärast ta hoidiski süüdistatavat kätest kinni. Pärast seda, kui ta hüüdis P. G, et viimane politsei kutsuks, läks P. G korterist välja. Tema ja R. Novikov omavahel ei suhelnud. Ta lasi R. Novikovi käed lahti ja nägi, et tal ripuvad soolikad välja. Ta pani käed soolikate peale, väljus korterist, nägi politseinikke ja heitis asfaldile selili. Rohkem ta ei mäleta midagi. Tol õhtul olid tal jalas tumesinised teksad, T-särk ja jalas tumesinised jooksukingad. 9 Süüdistatava R. Novikovi ütluste kohaselt ütles ta pärast K. K ilmumist kannatanule ja A. Sle, et K. Kt ei ole sinna vaja, las läheb koju ära. A. S ütles, et tahab 5min kannatanuga rääkida. Ta arvas, et A. S tahab kannatanule telefoni tagastada. Ta läks tuppa diivani peale, kallas omale viina ja hakkas välja lülituma. A. S ja K. K seisid sel ajal esikus, P. G istus diivanil ja kuulas muusikat. Mingil hetkel ta toibus, vaatas, et A. S ja K. K istuvad juba ta kõrval. Ärgates ta nägi, kuidas K. K võttis A. Sl käest kinni, naine tõmbas kohe käe enda poole. Prokuröri taotlusel avaldati vastuolu tõttu R. Novikovi poolt kohtueelsel menetlusel antud ütlused. Pärast ütluste avaldamist ilmnes, et üüdistatav on varasemalt öelnud „märkasin, et K. K silitab A. S põlve. Selgitus: ütlesin, et ei saanud aru, et tahtis käest kinni võtta, aga naine kohe tõusis. R. Novikov avaldas kohtule vastuolu selgitamiseks, et no las silitas kätt, ta ei näe sellel mittemingisugust tähtsust. Järgnevalt selgitas R. Novikov, et A. S märkas, et ta ärkas, tõusis ja läks tualetti suitsetama. Ta ütles kohe K. Kle, et mis istud siin, hakka koju minema. Kannatanu vastas juba kolmandat korda, et kohe-kohe. Kui A. S lahkus, hakkas K. K ropendama ja teda solvama. Ta sai aru, et võib alata kaklus ja ta tõusis püsti. Kaklus algas. Ta lõi K. Kt jalaga, põlvega vastu õlga. Teisesküsitluses väitis süüdistatav seevastu, et ta ei löönud K. Kt vaid tõukas. Prokuröri hinnangul ilmnes süüdistatava ütlustes vastuolu ning pärast avaldamist selgus, et süüdistatav on kohtueelses menetluses öelnud: „ma kargasin püsti ja lõin Ki jalaga“. Süüdistatav märkis pärast avaldamist, et las siis olla, et ta lõi K. Kt jalaga. Edasi selgitas R. Novikov, et K. K kukkus maha, diivani ja laua vahele põrandale. Ta istus kohe kannatanu jalgade peale, et too tõusta ei saaks, sest ta ei saa kätega midagi teha – need on haiged. Ta ei istunud kohe kannatanu jalgade peale vaid asetses põlvedel nii, et kannatanu jalad olid tema jalgade vahel. Kannatanu hakkas teda rusikatega lööma siis, kui ta istus kannatanu peale, tema hakkas ennast kaitsma. K. K tabas teda kaks korda rusikaga näkku. Selleks, et kannatanut maha rahustada, sirutas ta käe ja võttis köögilaualt noa – ta arvas, et P. G võib teda selja tagant rünnata. Nuga ei olnud keraamilise teraga vaid see teine, 3-4 cm jai ja 20-30cm pikk. Kui ta noa võttis, siis K. K lõpetas löömise. K. K haaras kahe käega sellest käest kus ta nuga hoidis ja lõi teda tema enda käega noaga. Teise käega hoidis ta diivanist kinni. Kuna K. K hoidis teda kahe käega käest kinni, siis torkas kannatanu teda ka käega, kus nuga oli kaenla all. Ta tõmbas valust käe alla ja tundis, et kannatanu käed enam tema kätt ei hoia. See käis kiiresti: ta hoidis ühe käega diivanist, et hoida tasakaalu, kannatanu hoidis kahe käega tema paremast käest kus oli nuga. Esimese lõike tegi kannatanu talle vasakusse õlga, sealt tõmbas ta käe alla ja järgmine löök oli käe alla – ta kuulis, kuidas nahk rebenes ja ta tundis valu. Siis kui kannatanu tema käe lahti lasi oli mingi oie. Ta tõusis püsti ja viskas noa kraanikaussi. Seejärel istus ta diivanile ja kannatanu jäi põrandale. Ta ei saanud aru, et võib olla torkehaav, tal ei olnud kavatsust kannatanut noaga lüüa. Ta võttis noa kannatanu hirmutamiseks, et K. K ei lööks teda rohkem, kui kannatanu temast kätega haaras. Ta mäletab, et enne seda, kui P. G diivanilt püsti tõusis, ütles kannatanu P. Gle, et kutsu politsei. P. G võttis oma telefoni, hüppas sõbrast üle ja jooksis ära. Kogu selle aja, kui ta oli K. Kga põrandal, oli A. S tualetis. Naine väljus tualetist alles siis, kui P. G ära jooksis. Kui A. S tualetist välja tuli, siis P. Gt enam korteris ei olnud, naine sündmust pealt ei näinud – tualettruumi uks oli kinni. Tunnistaja P. G sõnul olid nad pärast K. K saabumist veidi aega kõik koos korteris. Mingil hetkel küsis R. Novikov tema ja A. S käest seda, kes on K. K. A. S selgitas, et tegemist on tema eksmehega. Selle peale reageeris R. Novikov ebaadekvaatselt, oli häiritud ja tõukas K. Kt, toimus mingi sõimlemine. R. Novikov hakkas K. Kt solvama ja see kulmineerus tema arvates sellega, et R. Novikov lõi jalaga K. Kt nii, et viimane kukkus põrandale. K. K kukkus selili 10 diivani ja köögilaua vahele. Sõimlemise ajal istusid nemad koos A. Sga diivanil, K. K ja R. Novikovi tõuklemine toimus nende ees. K. K kukkus selili, kannatanu jalad jäid välisukse poole. Kohe, kui K. K maha kukkus, istus R. Novikov kannatanule peale nii, et üks jalg ühel pool ja teine teisel pool kannatanu keha. R. Novikov hakkas K. Kt rusikatega keha piirkonda lööma. K. K üritas ennast kaitsta, kuid vastu ei löönud. Seejärel tõusis R. Novikov kiiresti püsti, võttis köögilaualt musta värvi käepidemega kitsama teraga noa ja istus tagasi K. K peale. R. Novikov hoidis ühes käes nuga ja teisega nagu üritas K. Kt kas kägistada või toetas rindkerele või lihtsalt hoidis kannatanut oma parema käe käsivarrega tagasi. Ta ei näinud täpselt, mis seal toimus, kuid ühel hetkel hakkas K. K karjuma, et kutsuge politsei, kutsuge kiirabi. Ta haaras oma telefoni ja jooksis korterist välja. Verd ta ei näinud, aga K. K oli ikka maas, kannatanu käed olid rinnaku ees nagu kaitseks, R. Novikov istus ikka K. K peal. A.S andis ütlusi selle kohta, et tema, R. Novikov ja K. K jäid kolmekesi ja ta otsustas mingil hetkel minna õue suitsetama. Ta on aeglane suitsetaja ja tõmbab ühte sigaretti 5-6 minutit. Ta ei jõudnud tervet suitsu lõpuni teha, kui kuulis karjumist. Ta läks tuppa tagasi, avas korteriukse ja nägi, et K. K seisab seljaga tema poole ja karjub. Ta ei saanud aru, mis juhtus. R. Novikov oli kusagil eemal, arvatavasti istus diivanil. Ta läks K. K ette ja nägi, et kannatanu hoiab kätega oma soolestikku, vaatab selle peale ja karjub. Ta hakkas ka karjuma, et mis juhtus. K. K karjus, R. Novikov vaikis. Ta tahtis K. Kt aidata, proovis kannatanu kõhtu ja soolikaid hoida, kuid kui ta tundis neid raskeid ja sooje soolikaid, siis ta ehmus ja ei suutnud hoida. Ta käed said veriseks ja ta sai aru, et on vaja kiirabi kutsuda. Kui kiirabi saabus, siis K. K seisis vist veel püsti. Köögilaual pidi olema kaks nuga, mida ta oli enne kasutanud ja mille R. Novikov ära pesi: üks oli üleni metallist, hõbedast värvi suurem kööginuga ja teine oli mõõtmetelt väiksem, musta värvi käepidemega nuga keraamilise teraga, rohkem nagu seenenuga. Kohus märgib, et süüdistatava R. Novikovi ja kannatanu K. K ütlused on seega diametraalses vastuolus. Kannatanu ütlustest nähtub, et: 1) R. Novikov ja A. S läksid mingil põhjusel tülli, miks nad riidu läksid, ta ei tea; 2) ühel hetkel, kui A. St näha ei olnud, astus R. Novikov tema juurde, nad seisid näod vastakuti ja süüdistatav lõikas tal noaga kõhu lõhki; 3) pärast R. Novikovi tegu tõukas ta süüdistatava põrandale nii, et viimane kukkus selili. Ta istus kaksiratsi süüdistatava peale ja röökis, et P. G kutsuks kiirabi. Nuga jäi R. Novikovi kätte ja ta hoidis süüdistatava kätt selle pärast kinni. P. G lahkus korterist. Süüdistatava ütlustest nähtub, et: 1) tema ja K. K vahel tekkis tüli: ta palus korduvalt, et kannatanu lahkuks, kuid viimane seda ei teinud. Ta jäi hetkeks tukkuma ja märkas ärgates, kuidas K. K võttis A. Sl käest; 2) A. S märkas, et ta nägi seda ning naine läks tualetti suitsetama. Pärast naise lahkumist hakkas K. K ropendama ja teda solvama, ta sai aru, et tuleb kaklus; 3) ta lõi K. Kt jalaga, põlvega vastu õlga. K. K kukkus diivani ja laua vahele põrandale. Ta istus K. K jalgadele, kannatanu hakkas teda lööma; 4) ta võttis köögilaualt noa, siis lõpetas K. K löömise ja haaras kahe käega sellest käest, kus ta hoidis nuga. Ta hoidis teist kätt diivani vastas enda tasakaalustamiseks. K. K lõi teda tema enda käega, kus oli nuga. Esimene lõige oli vasakusse õlga, ta tõmbas käe ära ja teine lõige oli käe alla; 5) ta tõmbas valust käe ära ja sai aru, et kannatanu käed enam tema kätt ei hoia; 6) kannatanu ütles P. Gle, et kutsu politsei, kuid tunnistaja võttis oma telefoni, hüppas kannatanust üle ja jooksis ära. A. S midagi ei näinud, naine väljus tualetist alles siis, kui 11 P. G oli juba korterist lahkunud. Kohtu hinnangul ei ole kannatanu K. K ütlused õiged. Esiteks nähtub nii P. G kui R. Novikovi ütlustest tüli ajend - R. Novikovi armukadedus ning see, et noa kasutamisele eelnes tüli süüdistatava ja kannatanu vahel. Kannatanu ütlustest saab järeldada, et R. Novikov lõikas tema kõhu lõhki ilma mingi nähtava põhjuseta. Teiseks on K. K ütlused selle kohta, kuidas sündmus aset leidis, vastuolus nii süüdistatava kui tunnistaja P. G ütlustega. Vaatamata sellele, et kohtu arvates oli tunnistaja märkimisväärses joobes, on P. G üldjoontes rääkinud sama, mida süüdistatav: esmalt süüdistatav ja kannatanu sõimlesid, tõuklesid, siis lõi R. Novikov K. K jalaga ning viimane kukkus selili. Seejärel istus R. Novikov tunnistaja sõnul kaksiratsi K. K peale ning ühel hetkel võttis R. Novikov noa. Tunnistaja ütlused riimuvad süüdistatava ütlustega ka selles, et pärast seda kui K. K karjus, et ta kutsuks politsei ja kiirabi, võttis ta oma telefoni ja lasi korterist jalga. Ainukesed vastuolulised detailid süüdistatava ja kannatanu ütlustes puudutavad seda, kes keda maas olles lõi – süüdistatava ütluste kohaselt lõi kannatanu teda, P. G märkis, et R. Novikov lõi maas lebavat kannatanut. Samuti võib P. G ütlustest järeldada seda, et sündmust nägi pealt ka A. S. R. Novikovi sõnul A. St sündmuse toimumise ajal vaateväljas ei olnud – naine tegi tema sõnul tualetis suitsu. Viimane on kohtu hinnangul ka tõendatud (vt sellest edaspidi). Kolmandaks ei toeta kannatanu ütlusi sündmuskoha vaatlusel ja täiendaval vaatlusel tuvastatu. Sündmuskoha esmasel vaatlusel (kd I tlk 9-25) tuvastati, et korteris olid verekahtlased määrdumised riidekapi lähistel (markeering nr 6, fotod nr 18-19), sanitaarruumi ukse lähistel (markeering nr 7, foto nr 20), riidekapil (markeering nr 8, foto nr 21-22). Köögiosas olid verepritsmed köögi töötasapinna all paikneval minikülmiku uksel, valamukapi uksel (markeeringud nr 9 ja 10, fotod nr 23-25). Lisaks olid verekahtlased määrdumised olid diivanvoodi kohal olnud seinapeegli all seinal (markeering nr 11, fotod nr 31-32). Sündmuskoha täiendaval vaatlusel (kd I tlk 28-65) märgistati seintel, põrandal, mööblil, köögimööblil, tuelettruumi ustel olevad veresarnase määrdumise pritsmed – punast värvi nooletähisega pritsmete suund ja musta värvi nooletähisega pritsmete suund, mida ei määratud ning/või veresarnaste määrdumiste pritsmete kogum (foto nr 44). Kohus nendib, et sündmuskoha vaatlusel talletatud tähelepanekuid ja tehtud fotosid vaadates tuleb neid kõrvutada nii kannatanu ütlustega kui politseiametniku rinnakaamera videost nähtuga: kannatanu selgitas, et ta liikus pärast noalööki (kannatanu võimet seda teha kinnitas ekspert – vt eksperdi arvamuse p 2 02.09.2021 ekspertiisiaktis nr xxx kd II tlk 205, samuti helistas kannatanu kiirabisse ning tema telefon, mis oli verekahtlase määrdumisega, leiti sündmuskoha vaatlusel diivani pealt), politsei ja kiirabi saabumisel hakati K. Kle esmaabi osutama ning paratamatult kaasnes sellega ning kannatanu hilisema liikumise ja liigutamisega verekahtlaste määrdumiste levik seal, kus seda varem võib-olla ei olnud – eelkõige esikus (vt nt foto nr 19 kd I tlk 36 pöördel on näiteks kujutatud koht kus lebas kannatanu esmaabi osutamise hetkel). Süüdistatava kui tunnistaja P. G ütluste kohaselt lebasid süüdistatav ja kannatanu maas diivanvoodi ning köögimööbli vahelisel alal. Nimetatud alalt (vt foto nr 10 kd I tlk 34 ning foto nr 18 ja 20 kd I tlk 18 pöördel ja tlk 19) ning sellega külgnevalt alalt leiti nii verekahtlast määrdumist kui verepritsmeid. Viimaste kõrgus põrandapinnast on näha näiteks fotol nr 25 (kd I tlk 20) ja fotodel nr 50-58 (kd I tlk 44-46). Arvestades kannatanu selgitusi selle kohta, et ta 12 oli noaga lõikamise hetkel püsti, pidanuks verepritsmed paiknema kohtu arvates märksa kõrgemal. Prokurör juhtis kohtu tähelepanu õigesti asjaolule, et sündmuskoha vaatlusel leiti ja võeti kaasa kannatanu verega määrdunud süüdistatava hallid dressipüksid (vt sündmuskoha vaatlusprotokoll kd I tlk 9-25, asitõendi vaatlusprotokoll kd I tlk 113-149 ja fotod nr 99-110 ning kd I tlk 203-218 eksperdi arvamus ekspertiisiaktis nr xxx – eksperdi arvamuse p 2) ning verekahtlaste määrdumiste paiknemine annab alust arvata, et kannatanu lamas, mitte ei seisnud hetkel, kui R. Novikov teda noaga lõi. Neljandaks ei ole kannatanu sõnagi rääkinud sellest, et neil oli R. Novikoviga süüdistatava kirjeldatud vastastikune rüselus, mille käigus kannatanu tõenäoliselt haavas R. Novikovi. Kriminaalasjas on tõendatud, et R. Novikovi kahtlustatavana kinnipidamisel (kd II tlk 109-110) märgiti mh üles tema tervisekahjustuste kirjeldus. R. Novikovil olid lõikehaavad vasaku kaenla all (ca 3 cm) ja vasakul õlal (ca 3 cm). Lisaks fikseeriti tervisekahjustused isiku läbivaatuse protokollis (kd II tlk 119-126). R. Novikovi riiete vaatlusel tuvastati nii särgil kui jopel kangast läbivad vigastused märgitud kohtadel (kd I tlk 66-69 ja tlk 101-103) ning DNA ekspertiis kinnitas, et riietelt leiti peale kannatanu vere ka R. Novikovi verd (kd I tlk 204-216). Kohtu hinnangul on kannatanu K. K ütlused selle kohta, kuidas sündmus toimus, seega ebausaldusväärsed ning tuleb tõendite kogumist kõrvale jätta. Kohtu arvates on R. Novikovi ütlused usaldusväärsed osaliselt. Kohtu hinnangul üritas R. Novikov oma süüd vähendada. Esiteks hämas süüdistatav selle kohta, miks tal K. Kga sõnavahetus tekkis. Kohtueelses menetluses rääkis R. Novikov jala silitamisest, kohtus möönis süüdistatav, et võib nii jääda, et ta märkas kuidas K. K silitas A. S kätt. Lisaks täheldab kohus, et süüdistatava ütlused olid vastuolulised selle kohta, kas ta lõi K. Kt tüli alguses jalaga või tõukas. Samuti puterdas süüdistatav küsimuses miks ta haaras noa – esmalt väitis R. Novikov, et tegi seda kannatanu rahustamiseks ja eesmärgil, et P. G teda ei ründaks, seejärel avaldas R. Novikov, et nuga oli mõeldud K. K hirmutamiseks. Kohtu hinnangul saab sündmuse rekonstrueerida P. G ja R. Novikovi ütlusi kasutades, kuid üksnes osas mis need on riimuvad. A. S ütlustest nähtub, et tema vahejuhtumit pealt ei näinud, ta sisenes sündmuskohale siis, kui R. Novikov oli kannatanut juba noaga löönud. Fakt, et A. S sündmust pealt ei näinud, on tõendatud lisaks A. S ütlustele ka süüdistatava ütlustega. Tunnistaja märkis, et ta läks õue suitsetama. Kohus selles sügavalt kahtleb: esiteks oli R. Novikov kindel, et A. S suitsetas tualettruumis. Süüdistatava ütluste õigsust kinnitab fakt, et sündmuskoha vaatlusel leiti sanitaarruumi valamust suitsukoni (foto nr 38). Politsei rinnakaamera salvestiselt nähtub, et ajal mil politsei A. St tualettruumis küsitles, tunnistaja ei suitsetanud. Teiseks on kohtu hinnangul tõendatud, et P. G lahkus ummisjalu korterist. Olukorras kus A. S tegi õues suitsu ja ta ei suitsetanud sigaretti lõpuni, sest kuulis karjumist, pidanuks korterist põgenev P. G temast mööduma. Seda A. S ega P. G ei täheldanud. Arvestades seda, et üldjoontes oli tunnistajate mälupilt õhtu selles osas juba rahuldav, on kohtu arvates usutav, et emb-kumb oleks midagi mäletanud. Tunnistaja P. G ja süüdistatava R. Novikovi ütlustega on tõendatud, et konflikti ajendiks oli R. Novikovi armukadedus. Viimase kohta andis ütlusi ka A. S. Naine kirjeldas meest armukadeda ja kontrollivana. A. S ütlustes kohus ei kahtle – jah, sündmuse ajal oli tunnistaja ebakaine ja üht-teist ei mäleta, kuid oma elu kohta R. Novikoviga rääkis A. S kohtu arvates tõtt. Tunnistaja P. G märkis, et R. Novikov reageeris ebaadekvaatselt A. S selgitusele, et K. K on naise eksmees. Süüdistatava R. Novikovi ütlustest nähtub, et lisaks oli tema jaoks probleemiks kannatanu poolt A. Sle tehtud lähenemiskatse. 13 Kohtu hinnangul on P. G ja R. Novikovi ütlustega tõendatud, et esmalt tekkis K. K ja R. Novikovi vahel verbaalne tüli. Esimesena lõi kohtu arvates süüdistatav: P. G märkis, et ühel hetkel lõi R. Novikov K. Kt jalaga nii, et viimane kukkus. Kannatanu jalaga löömise võttis pika hambaga omaks ka süüdistatav. P. G ja R. Novikov kinnitasid riimuvalt, et löögist kukkus K. K selili maha, köögilaua ja diivani vahelisele alale. Tunnistaja ja süüdistatava ütluste kohaselt istus süüdistatav kaksiratsi kannatanu peale. Järgnevalt selgitas P. G, et R. Novikov hakkas kätega kannatanut peksma, R. Novikov selgitas, et kannatanu peksis teda. Kohus märgib, et R. Novikovil tuvastati kahtlustatavana kinnipidamisel küll paremal kulmul haav (vt kd II tlk 109-110 ja 119-126), kuid kohtus vaadeldud politseiametniku rinnakaamera salvestuselt on näha, et süüdistatava näol vigastused puuduvad, sh ajal mil ta toimetatakse politseiautosse. Arvestades seda, et süüdistatav muutus pärast autosse paigutamist agressiivseks, on kohtu hinnangul tõenäoline, et kulmu piirkonnas tuvastatud vigastus tekkis sinna pärast süüdistatava kahtlustatavana kinni pidamist. Kohtu hinnangul on usaldusväärsed P. G ütlused: arvestades süüdistatava ja kannatanu paiknemist ning R. Novikovi poolt esimesena füüsilise jõu kasutamist ja süüdistatava meelestatust on ilmne, et süüdistatav ei istunud kannatanule peale ehk ei muutnud kannatanut maksimaalselt vastupanuvõimetuks päris ilmaasjata. Samas ei saa välistada, et kannatanu üritas ennast R. Novikovi löökide eest kaitsta – P. G küll eitas lööke, kuid tunnistaja ütlustest on aru saada, et maas toimuvat ta väga hästi ei näinud. Fakt on see, et ühel hetkel võttis R. Novikov noa – seda kinnitasid nii süüdistatav kui tunnistaja P. G. Kohtu jaoks ei ole süüdistatava ütlused selle kohta miks ta noa võttis usaldusväärsed, selleks esitas R. Novikov liigagi palju erinevaid põhjendusi. Küll oli selleks vajadus kannatanut rahustada või hirmutada või kaitsta end P. Gst lähtuva ohu eest. Kohus leiab erinevalt süüdistatavast, et R. Novikov võttis noa eesmärgiga kannatanut lüüa. Kohtu hinnangul ei ole usaldusväärsed R. Novikovi ütlused selle kohta, et ta ei saanudki aru, mis edasi toimus, s.o kuidas ja mil viisil tekkis kannatanule eluohtlik tervisekahjustus, mis päädis viimase hospitaliseerimisega. Kohtu arvates on kriminaalasjas tõendatud fakt, et kannatanu K. K üritas ennast aktiivselt kaitsta: süüdistatav R. Novikov selgitas, et K. K haaras tal kinni sellest käest, kus oli nuga. Kohus on varasemalt käsitlenud seda, et R. Novikovil tuvastati lõikehaavad vasaku käe all ja õlapiirkonnas. R. Novikovil seljas olnud T-särgil ja jopel olid läbivad kangavigastused lõikehaavadega kattuvates kohtades. Eksperdi arvamuse järgi võisid kangavigastused (sh kannatanu seljas olnud riietel) olla tekitatud sündmuskoha vaatlusel leitud noaga Masterclass, ekspert ei välistanud vigastuste tekitamist noaga, millel oli valge keraamiline tera (kd I tlk 183198). Kannatanu aktiivset vastupanu võis kohtu hinnangul soodustada ka asjaolu, et R. Novikovil on käevigastus, mis takistab jäseme normipärast toimimist (vt kd II tlk 155). Kohtu hinnangul leidis kannatanu tõrje, mille tagajärjel sai R. Novikov õla- ja kaenlaaluse vigastused, aset enne seda, kui R. Novikov kannatanut noaga lõi. Tunnistaja P. G ütles, et ühel hetkel hakkas K. K karjuma, et kutsuge politsei, kutsuge kiirabi. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ta jooksis seejärel kohe korterist välja, kuid enne väljumist nägi ta seda, kuidas K. K käed olid rinnaku ees kaitseks, s.o igasugune tegevus oli selleks hetkeks läbi. Arvestades seda, et R. Novikov võttis noa, üritas K. Kt sellega lüüa ning viimane suutis noalöögid nö pöörata süüdistatava vastu, ei ole kohtu hinnangul paslik hakata arutlema selle üle, millele viitas kaitsja – s.o R. Novikovi hädakaitsele. R. Novikov oli antud juhul selgelt 14 ründav, mitte kaitsev pool. Ühel hetkel õnnestus R. Novikovil kohtu hinnangul kannatanut noaga kõhtu torgata. Kannatanu riiete vaatluse pinnalt (lõike suund) järeldab kohus, et torge oli suunatud kannatanu alakõhule ning seejärel tehti lõige suunaga alt üles. Olukorras kus kannatanu osutab vastupanu ning süüdistatav sai ise seeläbi lõikehaavu, on uue löögi asemel märksa turvalisem jätta nuga kannatanu kehasse ja vedada see üle kannatanu kõhu (vt siinkohal kannatanul seljas olnud riiete vaatlus kd I tlk 88-100, 113-149). Kohtu hinnangul on R. Novikovi tegu õigesti kvalifitseeritud

§ 118lg 1 p 1 järgi.

Objektiivne teokoosseis on täidetud: süüdistatav põhjustas kannatanule tervisekahjustuse, mille tagajärjel kaasnes oht K. K elule. Lisaks eksperdi arvamusele nähtub kannatanu ravidokumentidest (kd II tlk 27-41) et K. Kle tehti mitu operatsiooni, kannatanul oli märkimisväärne verekaotus ning ta viibis pikemat aega intensiivravil. Kohtu hinnangul tegutses R. Novikov vähemalt kaudse tahtlusega: kannatanut noaga (ala)kõhupiirkonda torgates ning kõhtu seejärel lahti lõigates pidi süüdistatav pidama võimalikuks, et ta tekitab kannatanule vigastused, mis võivad olla eluohtlikud. Kokkuvõtvalt tuleb R. Novikov talle esitatud süüdistuses

§ 118lg 1 p 1 järgi süüdi mõista.

Karistus: Karistuse mõistmisel

§ 56

lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 118

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on karistuseks ette nähtud 4-12 aasta pikkune vangistus. Käesoleval juhul nõustub kohus riikliku süüdistaja poolt taotletud karistusega vaatamata sellele, et R. Novikov oma tegu ei tunnistanud ning sellest tulenevalt ka ei kahetsenud. Kohtu hinnangul tuleb asjas arvestada ka kannatanu K. K käitumisega. Kriminaalasjas on tõendatud, et K. K ja A. S suhtlesid edasi vaatamata sellele, et nende suhe oli läbi. Eeltoodu tõttu ei ole kohtu hinnangul usutav, et K. K ei teadnud midagi R. Novikovi ja A. S kooselust, eelkõige seda, et süüdistatav oli aeg-ajalt armukade. Kannatanul puudus mõistlik põhjus keset ööd süüdistatava poole minna isegi siis, kui seda soovis A. S. R. Novikov ei teadnud midagi sellest, et öösse veninud koosviibimisele mis toimus tema kodus on kutsutud K. K. Kriminaalasjas on tõendatud, et kannatanu ilmus süüdistatava koju ja tegi seejärel R. Novikovi elukaaslasele lähenemiskatseid. Süüdistatava ütlused selle kohta, et ta palus K. Kl kohe lahkuda, kuid viimane keeldus, on kohtu hinnangul usaldusväärsed. Märkimist väärib asjaolu, et K. K andis ebaõigeid ütlusi, s.o kohtu arvates sündmusi tegelikult mäletav kannatanu on pidanud mingisugusel talle teadaoleval põhjusel tõtt varjata. Süüdistatav on küll varem kriminaalkorras karistatud, kuid tema ankeetandmetest nähtub, et vaatamata varasemale elukäigule ta töötas ning ta oli võimeline üürima omale eluaset, s.o pärast vabanemist suutis R. Novikov võrdlemisi edukalt sotsialiseeruda. Kohus nõustub prokuröriga selles, et R. Novikovi puhul on kõige suuremaks riskifaktoriks alkohol, mille tarbimise kontrolli alla saamise korral on prognoos uuteks samaliigilisteks kuritegudeks pigem väike. Eeltoodu tõttu on kohtu arvates mõistlik ja põhjendatud, et süüdistatav vabaneb vanglast pärast mõningat sealviibimist ning pikaajalisest reaalsest vangistusest võib märksa edukamaks osutuda osaliselt täitmisele pööramata jäetav vangistus ning pikem katseaeg. 15 Kohus korrigeerib prokuröri karistusettepanekut üksnes osas, mis see puudutab katseaja pikkust: valitseva arvamuse kohaselt ei saa katseaeg olla lühem, kui inimesele mõistetav karistus ning viimase puhul võetakse arvesse selle pikkust enne vähendamist KrMS § 238 lg 2 alusel. Eeltoodu alusel leiab kohus, et R. Novikov tuleb

§ 118

lg 1 p 1 järgi süüdi tunnistada ja teda tuleb karistada vangistusega 4 aastat ja 6 kuud. Kriminaalasi lahendati lühimenetluses ja seega tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada süüdistatavale mõistetud karistust 1/3 võrra. Süüdistataval jääb seega kanda 3 aasta pikkune vangistus. R. Novikov peab talle mõistetud vangistusest

§ 74lg 1, 2 ja 3 alusel kohe ära kandma 1 aasta pikkuse vangistuse.

Ülejäänud osa karistusest – 2 aastat vangistust – tuleb jätta tingimisi kohaldamata, kui süüdistatav ei pane 4 aasta ja 7 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KrMS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseajaks tuleb süüdistatavale panna KrMS § 75 lg 2 p 2 alusel lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. Kooskõlas

§ 78p 1 hakkab R.

Novikovi katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 16.03.2022.

§ 68lg 1 järgi tuleb R.

Novikovile mõistetud ja koheselt kandmisele kuuluva 1 (ühe) aasta pikkuse osavangistuse kulgemist arvestada alates 27.05.2021. Süüdistatava suhtes kohaldatud tõkend vahistamine muutmata ja tühistada see kohtuotsuse jõustumisel või osaliselt täitmisele pööratud osavangistuse ära kandmisel. Tsiviilhagi: Kannatanu K K esitas R. Novikovi vastu tsiviilhagi ja nõuab 470,68 euro välja mõistmist süüdistatavalt. Hagiavalduse järgi seisneb kuriteoga tekitatud kahju alljärgnevas: 1) raviarve statsionaarse ravi eest 25 eurot; 2) valuvaigistite maksumus 22,15 eurot; 3) plaastrite maksumus 25,53 eurot; 4) korteriüür 400,00 eurot. Kannatanu märkis hagiavalduses, et talle esitati haiglast statsionaarse ravi eest arve, ta pidi ostma valuvaigisteid ja plaastreid. Lisaks üürib ta suulise lepingu alusel xxx asuvat korterit. Korteri kuuüür on 200,00 eurot. Üürileandja võimaldas tal tasuda juuni- ja juulikuu üüri hiljem, kuid ta oli haiglas ja ei saanud tööl käia. Üüri maksmiseks tal seega raha ei ole ja kahe kuu üüri peaks maksma R. Novikov. Kohus märgib, et kannatanu hagiavalduses esitatud faktilised asjaolud kattuvad süüdistuses märgituga ning kohus tunnistas R. Novikovi süüdi selles, et ta lõi kannatanut 27.05.2021 noaga, mille tagajärjel tekkis kannatanul eluohtlik tervisekahjustus, mida tuli ravida (vt kiirabikaart ja haiglast laekunud vastus kd II tlk 21-24 ja 27-41). Kannatanu on esitanud tõendid, mis kinnitavad tema väiteid statsionaarse raviarve esitamist haigla poolt ning valuvaigistite ja plaastrite ostmist. Kannatanu kulu kokku on 70,68 eurot. Kohtu hinnangul tuleb K. K nõue selles osas rahuldada: kannatanul tekkinud kulutused olid vajalikud ning need on põhjuslikus seoses R. Novikovi teoga. Kooskõlas VÕS § 1043 peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 127 16 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Eeltoodu alusel tuleb R. Novikovilt K. K kasuks välja mõista 70.68 eurot. Kohtu hinnangul tuleb jätta rahuldamata K. K taotlus mõista R. Novikovilt välja 400,00 eurot, mis on kannatanu väidetav üürivõlg. Kohus märgib, et kriminaalasja esmakordsel tagastamisel juhtis asja arutanud kohus K. K tähelepanu asjaolule, et ta saaks süüdistatavalt nõuda saamata jäänud töötasu ning sellisel juhul tuleks tal oma nõuet tõendada, s.o esitada tõendid selle kohta, et tal oli olemas töö, mille eest maksti palka. K. K tähelepanu sellele, et oma nõuet tuleks korrigeerida, juhtis kohus tähelepanu eelistungil, kuhu kaasati kannatanu. K. K hagiavaldust ei korrigeerinud. Lisaks eeltoodule puuduvad kohtul igasugused tõendid, mis kannatanu väiteid kinnitaks. Prokurör palus hagi rahuldada märkides, et kannatanu ütluste usaldusväärsuses kahtlemiseks alus puudub. Samas tunnistas kohus kannatanu ütlused märkimisväärses ulatuses ebaõigeks. Eeltoodu alusel tuleb jätta rahuldamata K. K nõue R. Novikovilt 400,00 euro üürivõlgnevuse kompenseerimiseks. Prokurör taotles R. Novikovi kinnipidamisel ära võetud ja Rahandusministeeriumi arveldusarvele kantud sularaha 107,54 euro kandmist tsiviilhagi katteks. Kohus märgib, et sularaha ei arestitud tsiviilhagi katteks vaid võeti süüdistatavalt ära. Raha arvelt tsiviilhagi hüvitamine oleks võimalik, kui R. Novikov esitanuks sellekohase taotluse. Kirjeldatud soovi süüdistatav ei avaldanud ja seega tuleb otsuse jõustumisel tagatiskontole kantud summa R. Novikovile tagastada. Menetluskulud ja asitõendid: Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas ekspertiisitasu, määratud kaitsjale makstud tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 2,5 kuupalga alammäära ehk 1635,00 eurot. R. Novikov mõisteti süüdi esimese astme kuriteo toime panemises, järelikult tuleb temalt välja mõista sundraha 1635,00 eurot. R. Novikovile oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 3153,60 euro riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. Kohus leiab, et kaitsjatasu tuleb osaliselt jätta riigi kanda. Käesolev kriminaalasi oli varasemalt juba ühe korra maakohtu menetluses: kohus andis R. Novikovi 15.09.2021 kohtu alla ja võttis kohtu alla andmisel menetlusse K. K tsiviilhagi (kd III tlk 1-2). Kriminaalasja eelistungil pidasid prokurör ja kaitsja võimalikuks üldmenetluses kohtusse saadetud asja lahendamist lühimenetluses. Kohus määras uue eelistungi 24.11.2021 võimalusega minna üle põhiistungile ja lahendada kriminaalasi lühimenetluses (kd III tlk12-13). Kohtuistung toimus 24.11.2021 ning asja arutati veidi üle 4h kestnud istungil lühimenetluses (kd III tlk 20-27). Maakohus tagastas 20.12.2021 määruse alusel kriminaalasja prokuratuurile põhjusel, et kriminaaltoimiku materjalid ei ole asja lahendamiseks piisavad, hagis esitatud nõudes on ebaselged (kd III tlk 3738). Maakohus märkis, et kannatanu hagi ei ole nõuetekohane: esiteks ei ole kannatanu nõue korteriüüri kompenseerimiseks käsitletav vahetu kahjuna VÕS § 37 lg 1 mõttes, kannatanu 17 võiks nõuda saamatajäänud töötasu hüvitamist; teiseks selgitas kohus, et kannatanul tuleb oma nõuet tõendada. Kohus märgib, et KrMS § 263 ja § 2631 lg 1 ei kohusta kohut hagiavaldust menetlusse võtma enne eelistungi korraldamist. KrMS § 259 lg 3 annab kohtule võimaluse korraldada eelistung mh hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks või tsiviilhagi läbivaatamise ettevalmistamiseks. Hagiavalduses puuduste ilmnemisel teeb kohus määruse, milles annab hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. RKKKo on oma lahendis nr 1-20-1975 märkinud, et tsiviilhagi menetlemisel tuleb kohtul ka kriminaalmenetluses järgida TsMS § 328 lg 2, § 329 lg 1 p 1-3 tulenevat selgituskohustust, sh kohustust selgitada kohtumenetkuse pooltele, missuguseid asjaolusid peavad pooled nende seatud materiaalõiguslike eesmärkide saavutamiseks tõendama ja milline on nende asjaolude tõendamise koormus. Kohus ei tohi tsiviilhagi menetlemisest keelduda pelgalt põhjusel, et nõue on ebaselge. Kohus märgib, et tsiviilhagi edastatakse kohtule koos süüdistusaktiga ning seda, et hagis ilmnevad puudused, mis takistavad selle lahendamist, s.o kannatanu nõue on ebaselge, pidanuks kohus märkama süüdistatava kohtu alla andmisel. Hagi menetlusse võtmise asemel võinuks kohus kutsuda kannatanu eelistungile ja täita kohtule pandud selgitamiskohustust. Käesolevas asjas seda ei juhtunud ning see tingis kohtulikult arutatud kriminaalasja tagastamise prokuratuurile. Viimasega kaasnes süüdistatavale temast olenemata põhjusel kahekordne kaitsjatasu. Eeltoodu tõttu tuleb R. Novikovilt kaitsjatasu välja mõista üksnes osaliselt, s.o 1683,60 eurot. Kaitsjatasu 1470,00 eurot tuleb jätta riigi kanda. Kriminaalasjas viidi läbi isiku kohtuarstlik ekspertiis, mille kulu oli 84,00 eurot (kd I tlk 171175); jäljeekspertiis, mille kulu oli 314,00 eurot (kd I tlk 183-198), DNA-ekspertiis, mille kulu oli 4503,00 eurot (kd I tlk 204-218); kiuekspertiis, mille kulu oli 200,00 eurot (kd I tlk 223226); isiku kohtuarstlik (täiend)ekspertiis, mille maksumus oli 97,00 eurot (kd II tlk 205-207). Süüdistatavalt tuleb välja mõista ekspertiisikulu osaliselt, s.o DNA-ekspertiisikulust 2508,00 eurot tuleb kooskõlas kohtupraktikas kinnistunud põhimõtetega jätta riigi kanda. Süüdistatav peab seega kandma ekspertiisikulu kokku 2690,00 eurot. Eeltoodu alusel tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulu kokku 6008,60 eurot. Kohtumenetluses esitas kaitsja taotluse menetluskulude riigi kanda jätmises ning ajatamises. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumis väljavaateid. Juhul, kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda, kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohtu arvates ei ole põhjendatud süüdistatavalt välja mõistetavate menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmine: R. Novikov töötas enne kinni pidamist ning kohtule ei ole esitatud tõendit selle kohta, et süüdistatav oleks osaliselt või täielikult töövõimetu. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas põhjendatud menetluskulude ajatamine - arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Kohus leiab, et süüdistatav võib välja mõistetud menetluskulu tasuda ositi 12 kuu jooksul. Igakuise makse suurus on mitte vähem, kui 500,50 eurot, viimase osamakse suurus on mitte vähem, kui 503,10 eurot. Menetluskulude tasumiseks vajalik makseinfo on käesoleva kohtuotsuse lahutamatu lisa ja see edastatakse süüdimõistetu e-posti aadressile. Samuti on makseinfo kättesaadav e-toimikus. 18 Kriminaalasja juurde on asitõenditena võetud järgmised esemed: K K sokid, jalatsid, katkine särk; Roman Novikovi püksid, jope, jalatsid, aluspüksid, sinist värvi teksapüksid, triibulised aluspüksid, musta värvi spordipluus, halli värvi dressipüksid, 12 puuteproovi, musta värvi fliis, nuga Masterclass, valget värvi tera ja musta käepidemega nuga. Kohus nõustub prokuröriga, et esemed tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel otsuse jõustumisel hävitada. /allkirjastatud digitaalselt/ 19