Obsah (6)

§ 121§ 68§ 74§ 75§ 16§ 56

1-17-8187 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2018, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides 09.-

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Kõrgmaa Süüdistatav M.U ringkonnaprokurör Jaanika Elukoht: xxx; isikukood: XXX; Venemaa Föderatsiooni kodakondsus; keskharidus; emakeel – vene keel; ei tööta Kriminaalkorras karistamata Tõkendit pole kohaldatud Kaitsja Vandeadvokaat Oleg Gorškaljov (asenduskaitsja) RESOLUTSIOON Tunnistada M.U süüdi

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust. Arvata

§ 68

lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 31.12.2016 kuni 01.01.2017, s.o 2 (kaks) päeva ning mõista lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta, 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 1 1-17-8187 Kohaldada

§ 74

lg 1 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele kui M.U ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg -s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt kohustub ta: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. ning

§ 75lg 2 p 2 ette nähtud kohustust: - mitte tarvitama alkoholi.

Katseajaks määrata 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. Katseaja algus - 16.02.2018. Mõista M.U-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 750 (seitsesada viiskümmend) eurot sundraha ja 1104 (üks tuhat ükssada neli) eurot muu kriminaalmenetluse kulu katteks. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada M.U osaliselt menetluskulude tasumisest. Mõista M.U-lt riigituludesse välja menetluskuluna 1662 (üks tuhat kuussada kuuskümmend kaks) eurot. Ülejäänud osa menetluskuludest jätta riigi kanda. Määrata, et M.U on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1662 (üks tuhat kuussada kuuskümmend kaks) eurot ühe aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700006054 ning selgitus „M.U , 1-17-8187, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 ja 319 alusel 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest esitada kirjaliku apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg -le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtulahendist teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtulahendi teinud kohtule. 2 1-17-8187 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu M.U ´t süüdistatakse selles, et tema, viibides 30.12.2016 kella 23.45 paiku alkoholijoobes xxx asuvas korteris, lõi tekkinud olmetüli käigus oma abikaasat N D rusikaga näkku nina piirkonda ja haaras viimasel jõuga kätest. Löögi tagajärjel hakkas N D ninast verd jooksma. Sellise tegevusega tekitas M.U tahtlikult kannatanule füüsilist valu. Samuti süüdistatakse M.U ´t selles, et tema varasemalt kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuna, viibides 24.03.2017 kella 23.00 paiku xxx asuvas korteris, lõi oma endist abikaasat N D rusikaga näkku nina piirkonda, mille tagajärjel hakkas N D ninast verd jooksma. Sellise tegevusega tekitas M.U tahtlikult kannatanule füüsilist valu ja kehavigastuse – turse ja punetus nina piirkonnas. Sel moel pani M.U toime teisele inimesele valu ja kehavigastusi tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes ning korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Kohtuistung Süüdistatav M.U ei tunnistanud ennast süüdi talle inkrimineeritavates kuriteoepisoodides. Süüdistatav andis kohtuistungil ütlusi. Kannatanu arvas, et alkohol on põhiline põhjus. M.U tarvitab alkoholi rohkem kui räägib, viimasel ajal tarvitab ta alkoholi rohkem, peaaegu iga päev peale tööd. Kannatanu leidis, et alkoholi tarvitamise keeld peab kindlasti olema. Prokurör leidis, et süüdistatava süü on uuritud tõenditega kinnitust leidnud. Prokurör taotles M.U-le karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 68

alusel lugeda kahtlustatavana kinnipidamise aeg 31.12.2016-01.01.2017, s.o 2 päeva karistuse hulka. Lugeda ära kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Arvestades aga süüdistatava isikut ning asjaolu, et tegemist on ikkagi varasemalt täiesti karistamata isikuga leiab prokurör, et on võimalik kohaldada karistust tingimisi. Samas kuna tulenevalt kuriteo asjaoludest on M.U probleeme alkoholi tarbimisega ning kannatanu sõnul on just see põhjuseks, miks M.U muutub vägivaldseks, siis leiab prokurör, et M.U suhtes tuleks kohaldada

§ 74

ning mitte pöörata ka ristust täitmisele juhul kui M.U ei pane toime katseajal uut kuritegu ja täidab

§ 75

märgitud kohustusi ning lisakohustusena määrata M.U-le keeld mitte tarvitada alkoholi katseaja jooksul. Katseajaks määrata 18 kuud. M.U-lt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud: sundraha teise astme kuriteo eest 750 eurot ning menetluskulud seoses riigi õigusabi osutamisega, milleks siis kohtueelses menetluses on olnud 192 eurot ning millele lisanduvad ka riigi õigusabi kulud kohtumenetluses osutud riigi õigusabi eest. Kaitsja leidis, et esimeses episoodis 30.12.2016 M.U tuleb õigeks mõista kuriteo tõendamatuse tõttu. Kui kohus otsustab, et süü on tõendatud, siis on otstarbekas rakendada

§-i

1. Mis puudutab menetluskulusid, siis süüdimõistva otsuse langetamisel kaitsja märgib, et asendab selles asjas kaitsja advokaat Vladimir Rogulskit, kes juba arvatavasti varem esitas dokumente tasumiseks asja ettevalmistamise eest. Ka asenduskaitsja on sunnitud esitama sellise taotluse, kuna tutvus asjaga juba vahetult kohtus. Seetõttu need summad, mis figureerivad asjas 3 1-17-8187 asja läbivaatamise ettevalmistamise eest, kaitsja palub jätta riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud palub kaitsja ajatada 1 aasta jooksul. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § -le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kriminaaltoimikus olevaid tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et süüdistatava poolt talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemine on tõendamist leidnud mõlemas kuriteoepisoodis ning süüdistusaktis õigesti kvalifitseeritud. M.U poolt kehalise väärkohtlemise toimepanemine 30.12.2016 kella 23.45 paiku xxx asuvas korteris – kannatanu N D Kehaline väärkohtlemine on koosseisutüübilt alternatiiv -aktiline süüteokoosseis. Valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Löömine ja peksmine on näited sellistest kohtlemistest, samuti kuuluvad siia käe väänamine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine jne (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-48-04 p 8). Nimetatud kuriteo toimepanemises süüdistatav M.U ennast süüdi ei tunni stanud. Tema ütluste kohaselt oli ta kannatunuga abielus 38 aastat.
2. aasta lõpus ta elas koos kannatanuga ühes korteris. Ta väga hästi mäletas sündmusi, mis toimusid korteris 30.12.2016, kuna sellel päeval ta käis poes, tegi endale õhtusöögi, ostis viina pudeli, jõi 4 pitsi viina 20 grammi pits, siis N D tuli tagasi ja hakkas skandaalitsema. Abikaasa jooksis vatitampooniga, aga see ei olnud verine, lihtsalt vesine ja rääkis: „Vot vot, et ta lõi mind“. Mingeid verejälgi kannatanul kuskil ei olnud. Ta ei näinud mingeid verejälgi korteris. Politseitöötajad küsisid tema käest, mis juhtus, ta vastas, et tavaline pereskandaal, elunähtus, mis kestab terve elu nii. Ta väljendas rahulolematust, et kannatanu oli kusagilt tulnud ja edasi läkski. Selle skandaali käigus ta ei kasutanud mingit füüsilist vägivalda kannatanu suhtes, ta ei haaranud teda käest, ta ei visanud mingeid kruuse. Kuna ta läks mööda, kannatanu avas külmkapi ukse ja lõi teda sellega. Kannatanu lõi teda külmkapi uksega mitte juhuslikult, vaid spetsiaalselt, kurjuse pärast nagu tavaliselt. Teda mitte näha oli võimatu, ainult kui ta oleks hiilinud, aga ta lihtsalt tuli. Mis puudutab seda, et tal seisis alkohol laual kannatanu midagi ei öelnud. Edasi läks kannatanu oma tuppa ja ta sai aru, et edasi tekib skandaal. Ta pani jope selga ja tahtis ära minna. Tal segas seda teha võti ukse väljaspoolel. Ta ei näinud seda hetke, kui abikaasa lahkus korterist. Mitte esimest korda ta puutub sellega kokku. Ta teadis, et kannatanu kutsub välja politsei ja kõik algab uuesti. Kannatanul ja tunnistaja N on rohkem kui enam põhjust laimata teda. Mõnikord tema endine abikaasa käis N juures tasuta süste tegemas ja seetõttu mõnikord kutsuvad nad kannatanut teed jooma ja tulles tagasi rääkis endine abikaasa, et nad vihkavad teda mõlemad. Temal ei ole mingeid suhteid ei halbu ega häid tunnistaja O N , nad on lihtsalt naabrid. Lõhutud kruusi tema ei näinud. Ta istus diivanil ja sinna baarileti juurde enam ei läinud. Eeltoodud süüdistatava ütlustega on vastuolus kannatanu N D ütlused. Nimetatud ütluste kohaselt oli esimene juhtum
3. detsembril
4. Oli õhtu. Hommikul ta viis lapselapsi tütre juurde Jõhvi. Ta tuli koju, süüdistatavat kodus ei olnud. Hiljem tuli endine abikaasa ja oli napsitanud. Ta oli 4 1-17-8187 kodus aadressil xxx. Süüdistatav haaras teda kätest kinni, tal olid verevalumid. Ta oli vastu ja hüppas korterist välja sussides, kui süüdistatav läks suitsu tegema. Süüdistatav lõi ja veri hakkas jooksma, veel sülitas talle näkku. Süüdistatav lõi ninajuure piirkonda. Varem süüdistatav teda näkku ei löönud, võis jalgadega vastu jalga, aga viimane kord lõi näkku. Pärast löömist hakkas veri jooksma, tilkus verd põrandale. Ta avas ukse ja jooksis naabri N juurde. Naaber osutas esmaabi, pani jääd ja määris kreemi, et ei oleks sinikaid. Ta ei mäleta, kes politsei kutsus. Ta tundis löömisest valu ja kartis, et tekivad sinikad. Ta töötab lapsehoidjana, töötab lastega. Ta ei pöördunud meditsiinilise abi saamiseks kuhugi. Ta ei arva, et see on selline tõsine trauma. Süüdistatav viskas teda kruusiga. Kohus, kõrvutades kannatanu ja süüdistatava ütluseid, leiab, et süüdistatav on andnud ebausaldusväärsed ütlused seoses kannatanu kehalise väärkohtlemisega, kuna ka alltoodud tõendid kinnitavad kannatanu ütluste tegelikkusele vastavust ning kohtuliku uurimise käigus ei selgunud ühtegi põhjust, miks kannatanu peaks andma tegelikkusele mittevastavad ütlused. Kohtule annab aluse asuda seisukohale, et süüdistatav on andnud tegelikkusele mittevastavad ütlused ka see, et ta on kohtueelses menetluses ja kohtuistungil andnud ütluseid, mis ei ole omavahel kooskõlas ning ta ei ole usutavalt ja arusaadavalt selgitanud nende erinevate ütluste andmise põhjuseid. Nimelt rahuldas kohus prokuröri taotluse ja avaldas KrMS § 293 lg 1 ja § 289 alusel süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud järgmised ütlused: „ “. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt tuli tema naine koju
5. õhtul ja enne seda ei olnud kaks päeva kodus olnud. Süüdistatav on selgitanud seda vastuolu tema kohtueelses menetluses ja kohtuistungil antud ütluste vahel sellega, et seal on midagi segi aetud, sest kannatanu sõitis kaks päeva tagasi ja ta ei võinud öelda, et kannatanu oli kodus sel päeval. Ta ei olnud kodus mitte
6. kuupäeval, vaid varem. Kodus ei olnud kedagi peale tema. Võib -olla uurija kirjutas valesti. Ta ei saanudki öelda, et abikaasa oli
7. kuupäeval kodus, sest teda ei olnud. Kuidas ta võis seda öelda. Kui abikaasa tuli kohale
8. kuupäeval, siis sõitis tütre juurde
9. Ta ei jätnud meelde kuupäevi. Ka süüdistatava edaspidisel ülekuulamisel esitas prokurör taotluse KrMS § 293 lg 1 ja § 289 alusel paludes avaldada seoses vastuoluga süüdistatava kohtueelsel ülekuulamisel antud järgmised ütlused: „ “. Samas kohtuistungil teatas süüdistatav, et põhjus, miks ta tahtis korterist väljuda oli see, et ta tahtis skandaali ära hoida. Süüdistatav selgitas seda vastuolu enda erinevas menetlusstaadiumis antud ütluste vahel sellega, et tema jaoks on see üks ja sama. Ta helistas K ja küsis, kas viimane on kodus. Ta oli kodus, siis pani süüdistatav riidesse ja tahtis ära minna. Kohus ei nõustu süüdistatavaga selles, et viimane on toonud sama põhjuse välja selle kohta, miks ta hakkas korterist väljuma. Kannatanu ütluste tegelikkusele vastavust tõendab ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 5), mille kohaselt oli kontrollile allutatud isikuks M.U ning 31.12.2016 kell 01:03:59 kasutati indikaatorvahendit Alcoquant nr A409821, mis oli kalibreeritud kuni 24.05.2017 ning indikaatorvahendi reaktsioon oli 1, 01 mg/l. Samuti esinesid kontrollile allutatud isikul mitmed joobele viitavad tunnused (määrdunud välimus, silmade punetus, reaktsioonikiirus häiritud, kõne arusaamatu, kõnelemise kiirus aeglane, kerged häired koordinatsioonis, käitumises unisus). 5 1-17-8187 Samuti tõendab kaudselt OÜ Sillamäe Kajaka arstiabikeskuse vastus nõudekirjale 01.04.2017 (tl 8-11), et süüdistatav on andnud tegelikkusele mittevastavad ütlused seoses kannatanu kehalise väärkohtlemisega ning kannatanu ütlused vastavad tegelikkusele. Nimetatud vastusest nähtub, et N D alates 07.02.2001 tervisekaardis ei ole andmeid, et vererõhk patsiendil oli madal. Neuroloogiline haigus ei saa olla nina verejooksu põhjuseks. Seda, et kannatanu on andnud tegelikkusele vastavad ütlused tõendavad ka tunnistaja D S ütlused, mille tegelikkusele vastavuses kohtul ei ole alust kahelda ja mille kohaselt oli ööl
10. vastu
11. detsembrit 2016 väljakutse aadressile xxx . Väljakutse sisuks oli see, et mees lõi abikaasat. Kannatanu oli naaberkorteris naabrinaise juures korteris nr xx. Naabrinaise nimi on vist O . Mees oli oma korteris nr xx. Väljanägemise järgi oli M.U purjus. Talle tehti test, mis näitas 1, 01 millegagi, aga ta oli rahulik. Kannatanu korteris oli puhas, ainult et kruusi killud vedelesid, aga muidu puhas ja põrandal olid punased laigud vere moodi. Ülevaatusel nad nähtavaid kehavigastusi ei tuvastanud. Kannatanu ütles, et teda löödi ja tal oli valus. Ta mäletab, et põsed olid punased. Loomulik olukord, kui inimesel on palav või ta on nördinud. Naine rääkis, et seekord lõi mees teda vastu nagu ja veel viskas tema poole kruusiga. Nagu ta sai aru pihta ei saanud. Ta ei näinud trepimademel, põrandal ega seintel mingisuguseid jälgi. Ka tunnistaja O N ütlused haakuvad kannatanu ja tunnistaja D S ütlustega ja tõendavad seda, et süüdistatava ütlused ei vasta tegelikkusele ning süüdistuses toodud ajal ja kohas toimus kannatanu N D kehaline väärkohtlemine. Nimelt tuleneb tema ütlustest, et see oli ööl
12. vastu
13. detsembrit umbes kell 23:45, täpsemalt ei saa öelda, kui N D mees kasutas viimase suhtes füüsilist vägivalda. Koputati uksele, ta avas ukse. Seisis N (N D ). Kannatanu näo peal oli veri, palju verd, hästi löödi, aga inimene töötab lasteaias, kus lapsed. Ta hakkas kannatanut puhtaks pesema ja salviga määrima, et ei tuleks sinikaid. Kannatanu selgitas, et Volodja (M.U) jälle kakleb, et mida tuleb teha, et kutsu välja politsei. Politsei koputas kõigepealt N uksele, aga ta kuulis seda, avas ukse ja ütles, et kannatanu on tema juures. Nad alguses sisenesid korterisse ja vaatasid, kus on verejäljed. Talle tehti märkusi, et ei pidanud ära koristama, aga kuidas ta seda jätab. Kui ta ütles, et N D on tema juures, siis sisenesid liikusid mööda koridori umbes 10 meetrit, nägid verd, võtsid N ja läksid ära. Riietel oli ka v erd. Kõik oli veres kui veri nii moodi voolab. Kannatanul olid koduriided. Ta ei saa täpselt mäletada, mis riided N D seljas olid. Ta pühkis verest riided puhtaks, aga loomulikult ei pesnud. Veri tilkus kui liikus mööda korterit koridorist ja liikus kööki. Veel oli kätel sinikad nagu oleks tugevalt jõuga keegi võtaks kätest kinni. Ta pühkis kõik verejäljed korteris ära enne politsei tulekut, aga öeldi, et seda ei oleks pidanud tegema. Veri oli üldkoridoris ja trepimademel. Kannatanu tuli pannes käterätikuga nina kinni, aga see voolas läbi. Väljaspool tema korterit olid verejäljed. Seda kohta ei pühkinud puhtaks enne politsei tulekut. Kuidas politsei seda ei näinud, nad ju fikseerisid kõike. See, et N ei riietunud ümber seda kindlasti, võib -olla nad ei fikseerinud seda. See oli kõik näha. Ta pakkus N kutsuda välja kiirabi, aga neil ei olnud, millega sinna jõuda, sest nende rajoonis pole traumapunkti. Kannatanu vastas, et ta ei saa, et tal on häbi, et ta ei saa ennast näidata. Kannatanul oli alati häbi. Sündmuskohal käis politseiametnik S
14. vastu
15. detsembrit. Politseiametnik tuli kohale ja ütles, et M.U lahutage juba. See tähendab, et abielu oli veel lahutamata. Tunnistaja D S ei ole kinnitanud enda ütlustes seda, et üldkoridoris olid mingid verejäljed, samas täheldas ta kannatanu korteris punaseid laike, mis olid vere moodi ning kohus leiab, et nimetatud asjaolu ei muuda ei kannatanu ega ka kummagi tunnistaja ütluseid ebausaldusväärseks, sest ülejäänud osas on nende ütlused kooskõlas ka väikestes detailides. Tunnistaja D. S nähtavaid kehavigastusi kannatanul ei tuvastanud, mis on kooskõlas kannatanu ja tunnistaja N. D poolt välja 6 1-17-8187 tooduga näo puhastamise ja salvi kasutamise kohta ning ta ei ole ütluseid andnud seoses sellega, kas kannatanu riietel olid vereplekid. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu, mida tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-50-13 p 12). Riigikohtu otsuse kriminaalasjas nr 3-1-1-29-15 kohaselt valu organismi kaitsefunktsioonina on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesandeks on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima. Üldtuntud on asjaolu, et valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik tunneb valuna, on subjektiivne nähtus. Valu subjektiivsust silmas pidades tuleb valu tekitava kehalise väärkohtlemise tuvastamiseks kõigepealt kannatanu ülekuulamisel küsida, kas ta tundis valu. Kui vastus sellele küsimusele on eitav, siis tuleb üldjuhul asuda seisukohale, et valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis on tuvastamata. Ei saa aktsepteeritavaks pidada seda, et tervel inimesel aistingu olemasolu loetakse tuvastatuks tema enda ütlusi arvestamata jättes. Kui kannatanu kinnitab valu tundmist, siis tuleb täiendavalt hinnata, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb eitada ka valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu olemasolu. Sellise lisanõude eesmärk on vältida isiku alusetu süüditunnistamine kuriteos olukorras, mil nn sõltumatu kolmanda isiku objektiivne hinnang isikutevahelisele füüsilisele kontaktile eitab karistusõiguslikult relevantse valu tekkimise võimalikkust. Kohus leiab, et kannatanu ütlustega on tõendatud see, et ta tundis M.U poolse kehalise väärkohtlemise tõttu valu ning kohus leiab, et kannatanule valuaistingu tekitamine on süüdistatavale tema teo tagajärjena ka objektiivselt omistatav. Tahtluse tuvastamiseks tuleb kohtul hinnata, kas süüdistatav teadis (intellektuaalne külg) ja tahtis (voluntatiivne külg) koosseisupäraste asjaolude esinemist (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-13-07, p 12). Kohus leiab, et süüdistatav pani

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et süüdistatava poolt kuriteo subjektiivse koosseisu täitmine on tõendatud kannatanu ütlustega, mille kohaselt süüdistatav lõi tahtlikult nina piirkonda rusikaga ja haaras ka jõuga kätest. Süüdistatava poolt välja toodu, mille kohaselt kannatanu lõi teda külmkapi uksega ei kinnita kannatanu ütlused, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda. Kohus leiab, et arvestades süüdistatava poolt nii kannatanu näkku löömist kui ka jõuga kätest haaramist, sai ta aru, et nimetatud tegevusega põhjustab ta kannatanule valu ja tahtis seda. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. M.U poolt kehalise väärkohtlemise toimepanemine 24.03.2017 kella 23.00 paiku xxx asuvas korteris – kannatanu N D Nimetatud kuriteo toimepanemises süüdistatav M.U ennast süüdi ei tunni stanud. Tema ütluste kohaselt ei kasutanud ta kannatanu suhtes vägivalda

1. märtsil
2. Ta ei saa öelda, kas kannatanul ja tunnistajal on alus laimata teda, sest sellest episoodist sai ta teada ainult uurijalt. 7 1-17-8187 Uurija ütles, et kutsuti välja politsei. Ta tuli jaoskonda politseitöötaja juurde, sest tal oli kulm katki ja spordisärk oli veres. Ta tahtis kirjutada kannatanu peale avalduse. Jaoskonna politseitöötaja K keeldus tema avaldust vastu võtmast ja teatas, et
3. märtsil kutsuti välja politsei. Nimetatud süüdistatava ütlustega on vastuolus kannatanu N D ütlused. Nimetatud ütluste kohaselt teises episoodis oli nina turses, oli hirmus nägu, kui teda pildistati politseijaoskonnas. Seal oli verd väga palju ja veri oli naabrinaise juures ja kõik oli verega üle valatud. See oli
4. märtsil 2017 hilja õhtul. Ta mõtleb seda sama korterit, mis eelmise episoodi puhul. Ta läks külmkapi juurde, tegi seda lahti, aga külmkapi peal süüdistataval on esemed, mida viimane kasutab suitsetamiseks. Endine abikaasa seisis külmkapi kõrval ja tegi endale sigareti. Ta avas külmiku ukse ja nagu lõi süüdistatavat sellega. Süüdistatav kõikus, kuid mitte ei kukkunud ja ütles, et ta on vigastanud endise abikaasa jalga ja lõi teda. M.U lõi teda ninajuure pihta. Seekord oli löök tugevam, verd jooksis rohkem. Süüdistatav ehmus, hakkas kannatanut rahustama ja puhastama verd ja ise oli ka verega koos. Ta ütles, et kutsub välja politsei. Süüdistatav võttis mobiiltelefoni ära. Ta läks vannituppa ja hakkas end pesema, verd tilkus põrandale ja seda oli palju. Ta kasutas käterätikut vere puhastamiseks ja läks naabrinaise juurde. Naabrinaine ei avanud ust, tuli tagasi, siis naabrinaine tuli tema juurde ja kutsus välja politsei. Süüdistatav läks ära. M.U oli hirm, sest nägi tulemust: teist korda, et tuleb politsei ja jooksis sussides. Naabrinaise all ta mõtleb O N. Nina oli paistes ja sinine oli ka. Ta tundis sellest löögist muidugi valu. Nina kaua valutas ja peavalud ka olid. Kui tal oleks vihavaenu, siis oleks ammu süüdistatavaga lahku läinud. Tal oli süüdistatavast kahju, päästis, abistas, ilma temata jääb ta hätta ja M.U on ju nende laste isa. Tema poolt ei olnud vägivalda. Kohus, kõrvutades kannatanu ja süüdistatava ütluseid, leiab, et süüdistatav on andnud ka selles kuriteoepisoodis tegelikkusele mittevastavad ütlused ja kohus jätab need kui mitteusaldusväärsed tõendikogumist välja selles osas, mis nad on vastuolus kannatanu ütlustega. Kohtule annab aluse asuda sellisele seisukohale ka see, et süüdistatav on andnud kohtueelses menetluses ja kohtuistungil ütluseid, mis ei ole omavahel kooskõlas ning ta ei ole usutavalt ja arusaadavalt selgitanud nende erinevate ütluste andmise põhjuseid. Nimelt rahuldas kohus prokuröri taotluse KrMS § 293 lg 1 ja 289 alusel ja avaldas süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud järgmised ütlused: „ “. Kohtuistungil vastas süüdistatav aga, et
5. märtsi ööl vastu
6. märtsi ta kodus ei viibinud. Süüdistatav selgitas seda vastuolu erinevas menetlusstaadiumis antud ütluste vahel sellega, et enne seda vaidlesid uurijaga selles, mis kuupäeval see toimus, tavaliselt käib ta naisel vastas. Just nimelt
7. kuupäeval ta ei olnud kodus. Teema on selles, et ta veenis uurijat, et käis sel päeval abikaasal vastas, sest ta ei teadnud just täpset kuupäeva, lihtsalt mäletas, et abikaasa helistas talle ja ta käis teda kohtamas bussile vastu. Ta mõtles, et see on 24., aga arvatavasti oli see üks nädal enne või pärast, sest ta käis ju uurija juures mitte kohe. Ta sattus sinna juhuslikult. Uurijaga jõudsid selleni, et ta ei teadnud kuupäeva ja ütles uurijale, et käis naisel bussil vastas, aga tuli välja, et see oli teine kuupäev. Kohus leiab, et süüdistatav pole usutavalt selgitanud enda erinevate ütluste andmise põhjuseid. Süüdistatava ütlused ei ole kohtu hinnangul ka eluliselt usutavad selles osas, et kui ta sai uurija käest teada, et tema abikaasa suhtes kasutati füüsilist vägivalda, siis ta läks viimasega metsa jalutama ja küsis, kas viimane kutsus politsei välja ning ta ausalt öeldes ei mäleta, miks kannatanu politsei välja kutsus. Kohus leiab, et saades politseilt teada, et tema suhtes on esitatud alusetult avaldus kehalise väärkohtlemise toimepanemise kohta ning küsides avalduse esitajalt selle esitamise põhjust, siis sellises olukorras ei saa kuidagi pidada usutavaks seda, et süüdistatav ei mäleta neid selgitusi. 8 1-17-8187 Süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist tõendab ka isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (tl 12-16), mille kohaselt on see protokoll koostatud 25.03.2017 Narvas, Vahtra 3 ning uurimistoimingu alguseks on kell 02:00 ning kannatanul tuvastati nina selja piirkonnas turse ja nahal punetus, mis allpool läheb üle sinakuseks. Kaudselt tõendab süüdistatava poolt kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu täitmist ka lähisuhtevägivalla infoleht (tl 17), mille kohaselt laekus teade 24.03.2017 kell 23:00 ja väljakutse aadressiks oli xxx ning vägivallatseja M.U oli nähtavalt alkoholijoobes ning kannatanul esines tervisekahjustus. Samuti teine lähisuhtevägivalla infoleht (tl 18), mille kohaselt 24.03.2017 kell 23:20 xxx joobes endine abikaasa M.U skandaalitseb ja kakleb. Kannatanuna on ära märgitud N D . Ka tunnistaja O N ütlused tõendavad seda, et kannatanu ütlused vastavad tegelikkusele ning süüdistuses toodud ajal ja kohas toimus kannatanu N D kehaline väärkohtlemine. Nimelt tuleneb tema ütlustest, et teist korda nad kutsusid politsei
8. märtsil 2017 ja ka oli hilja õhtu, võib -olla kell 23:00 paiku, võib-olla kell 24:
9. Samuti jooksis kannatanu kohale ja samuti oli nägu katki löödud. Ta ei saa inimest niimoodi jätta kui verd tilgub. Politsei ei jõua väga kiiresti kohale. Verd tuli täpsemalt ninast. Ta ei mäleta, milline kord, aga oli ka veel huul katki löödud. Kui kannatanu tuli tema juurde, siis palus, et kui süüdistatav praegu läheb ära, siis kannatanul ei ole võtmeid kaasas, aga uks läheb kinni ja siis ta ei saa tuppa. Nad läksid ja kutsusid politsei. Süüdistatav kuulis seda, et ta kutsus välja politsei, viskas endale selga jope ja viskas veel N kruusiga, aga ei saanud pihta ja jooksis toasussidega minema. N on temast kahju, aga ta nägi, kuidas süüdistatav peksis enda last jalgadega. Tema arvates oli see just
10. märtsil, kui M.U viskas N D kruusiga, sest
11. ja
12. tuli ta juba politseiga sisse, aga
13. kuupäeval sisenesid nad kahekesi. Ta ei tea, kas see oli tavaline, et süüdistatav viskab kannatanut. Ta nägi seda esimest korda, aga sõimas ja sülitas näkku seda ta nägi. Tal ei ole M.U-ga absoluutselt mitte mingisuguseid suhteid, varem teretasid. Nüüd süüdistatav tere ei ütle, jookseb kiiresti mööda. Tunnistaja poolt välja toodu, mille kohaselt tema arvates viskas M.U N D kruusiga
14. märtsil, mida ei kinnita teised kriminaalasjas kogutud tõendid, ei muuda nimetatud tunnistaja ütluseid ebausaldusväärseks, kuna ka tunnistaja on ise kahelnud selles, millal täpselt süüdistatava eeltoodud tegevus aset leidis ning kohtu hinnangul on eeltoodu selgitatav ka sellega, et kannatanu on enda ütluste kohaselt erineval ajal näinud kannatanut pärast süüdistatava poolset kehalist väärkohtlemist. Ka tunnistaja S L ütlused, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, tõendavad seda, et süüdistatav täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Ta ei saa öelda täpselt aega, mil oli väljakutse seoses kannatanuga. See oli üsna ammu. Ta võib ainult täpsustada, et see oli 2017.a kevad. Ta korterit täpselt öelda ei saa, aga see oli täpselt mitte esimene ega teine korrus ja aadressiks oli xx. Ta täpset väljakutse sisu öelda ei saa, kaua aega möödas, aga see oli see, et endine abikaasa peksab oma naist ja ta palub abi. Nad sõitsid kohale ja jõudsid 10 minuti jooksul. Korteris oli kannatanu ja tema naabrinaine. Tema paarimees N K vaatas korteri üle ja peale kannatanu ja naabrinaise kedagi ei olnud. Naise kehal olid kehalised vigastused, oli veri näol, oli näha, et ta nuttis. Koridoris välisukse juures ja põrandal olid näha vereplekid. Naine selgitas, et tal jooksis ninast verd pärast seda, kui teda lõi abikaasa. Nii kannatanu kui naabrinaine selgitas, et süüdistatav jooksis ära, kui kuulis, et kutsutakse politsei. Kannatanu ütles, et kui ta tuli kohale, mees oli alkoholijoobes ja hakkas teda peksma. Pärast seda kui nad küsitlesid, naine selgitas, et ta on juba esitanud avalduse oma abikaasa peale kehaliste vigastuste tekitamise kohta. Väljakutse keskuse kaudu oli välja kutsutud operatiivtöötajad ja nende poolt oli koostatud infoleht 9 1-17-8187 lähisuhetes vägivalla kohta. Kannatanu ja naabrinaine jäid korterisse. Samuti neile selgitati, et nad ei koristaks jälgi, et veretilgad olid ja ei muudaks korteri olustikku enne operatiivtöötaja kohaletulekut. Kohus leiab, et eeltoodud usaldusväärsete tõenditega kogumis on tõendatud see, et süüdistatav täitis enda tegevusega talle süüdistuses inkrimineeritud ajal ja kohas kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu. Kannatanu ütlustega on tõendatud see, et ta tundis M.U poolse kehalise väärkohtlemise tõttu valu ning kohus leiab, et kannatanule valuaistingu tekitamine on süüdistatavale tema teo tagajärjena ka objektiivselt omistatav. Süüdistatav pani

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et süüdistatava poolt kuriteo subjektiivse koosseisu täitmine on tõendatud kannatanu ütlustega, mille kohaselt süüdistatav lõi tahtlikult nina piirkonda rusikaga. Kohus leiab, et arvestades süüdistatava poolt kannatanu rusikaga löömist nina piirkonda, sai ta aru, et nimetatud tegevusega põhjustab ta kannatanule valu ja tahtis seda. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. M.U poolt toime pandud kuriteo kvalifikatsioon Kehalise väärkohtlemise kvalifikatsioon sisaldub lg 2 erinevates punktides: p 2 eeldab seda, et tegu on toime pandud lähi - või sõltuvussuhtes. Lähisuhe on kahe või enama inimese vaheline pere-, sugulus-, põlvnevus-, hõimlus- või armastussuhe, sõltumata sellest, kas suhte osapooled jagavad elukohta. Lähisuhtes õigusvastaste teo toimepanemine on kohtu hinnangul tõendamist leidnud nii kannatanu, süüdistatava kui ka tunnistajate ütlustega. p 3 eeldab seda, et tegu on toime pandud korduvalt. Korduvus (lg 2 p 3) on kehalise väärkohtlemise varasem toimepanemine, sõltumata kas selle eest on karistatud või mitte. Arvestades seda, et kohtuliku uurimise tulemusena leidis tõendamist M.U poolt kahel korral kehalise väärkohtlemise toimepanemine, siis on täidetud korduvuse kvalifikatsioon. Seega tuleb M.U poolt toime pandud kuritegu kvalifitseerida

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi.

IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel juhindub kohus

§-st 56 ning arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 10 1-17-8187 Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsus nr 3-1-199-06). Seejuures tuleb toonitada, et

§ 56

kohaselt tuleb karistuse mõistmisel kohustuslikus korras pidada silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et karistuse mõistmisel tuleb võtta esmaseks aluseks konkreetse sanktsiooni keskmine määr, mida siis vastavalt kas kergendavate ja/või raskendavate asjaolude esinemisel nihutada edasiselt kas üles- või allapoole (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11).

§ 56

lg 2 kohaselt vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus leiab, et süüdistatavat ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, kuna selline karistus ei võimalda saavutada karistuse eripreventiivset eesmärki. Karistuse liigi valikul ei saa jätta tähelepanuta ka seda, et 07.07.2014 Viru Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega (tl 6-7) lõpetati kriminaalmenetlus süüdistatava suhtes

§ 121

järgi ning kohustuseks määrati M.U-le mitte tarvitada N D suhtes füüsilist ja psühholoogilist vägivalda. Käesolevas kriminaalasjas leidis tõendamist süüdistatava poolt kahe kehalise väärkohtlemise toimepanemine kannatanu N D suhtes. Arvestades seda, et käesoleval juhul puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud ning varasemalt ei ole M.U karistusregistri andmete kohaselt (tl 24) karistatud ei kriminaal- ega ka väärteokorras, siis peab kohus põhjendatuks karistada teda alla keskmäära jääva karistusega, s.o 1 aasta ja 2 kuud vangistust. Kohus peab põhjendatuks sellise karistusmäära mõistmist ka tulenevalt sellest, et kannatanule tekitatud kehavigastused ei olnud rasked ning tegemist ei olnud intensiivse kehalise väärkohtlemisega, millega kaasneb väga tugev valu. Tulenevalt isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (tl 1-4), mille kohaselt oli M.U kinni peetud 31.12.2016-01.01.2017 tuleb

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva arvata karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik M.U karistusest tingimisi vabastada allutades ta käitumiskontrollile, arvestades süüdistatava isikut (varasemalt karistamata), keda on võimalik kohtu hinnangul mõjutada õiguskuulekale käitumisele ka tingimisi karistust kohaldades. Kohus kohaldab

§ 74

lg 1 ja 3 sätestatut ning jätab vangistuse täitmisele pööramata kui M.U ei pane 1 aasta ja 6 kuue kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, mille kohaselt leidis kannatanu ütlustega ja indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (tl 5) tõendamist see, et süüdistatav pani toime kannatanu kehalise väärkohtlemise alkoholijoobes ning ka kannatanu poolt välja toodut, mille kohaselt alkoholi tarvitamise keeld peab kindlasti olema, peab kohus põhjendatuks mõista M.U-le 11 1-17-8187

§ 75

lg 2 p 2 ettenähtud lisakohustus - mitte tarvitada alkoholi käitumiskontrolli ajal, sest kohtuliku uurimise tulemusena leidis tõendamist see, et just nimetatud vedeliku tarvitamine kutsub esile süüdistatava vägivaldsust. V Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasu. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub M.U-lt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemise s süüdimõistmise tõttu summas 750 eurot, milline summa vastab 1, 5 kuupalga alammäärale. Kohus peab tulenevalt KrMS § 175 lg 1 p-st 4 ja §-st 180 põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt ka määratud kaitsjale väljamakstava tasu kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest ja kriminaalasja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. Nähtuvalt riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrusest 31.01.2017 (tl 20) on kaitsja Vladimir Rogulski taotlus (tl 19) rahuldatud ja otsustatud hüvitada 120 eurot. Samuti on 12.07.2017 riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrusega (tl 22-23) kaitsja Vladimir Rogulski taotlus (tl 21) rahuldatud ja otsustatud hüvitada 72 eurot. Kohus rahuldas ka kaitsja Vladimir Rogulski 14.09.2017 taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks summas 216 eurot (kt tl 14) ning kaitsja Oleg Gorškaljovi 10.01.2018 taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks summas 696 eurot (kt tl 52-54). Tulenevalt riigi õigusabi osutamise ajal kehtinud justiitsministri määruse „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 6 lg-st 3 määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses, sealhulgas kaitseakti koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 240 euro ühes kohtuastmes. Arvestades seda, et kohtuistungil osales asenduskaitsja Oleg Gorškaljov, kes esitas enda 10.01.2018 taotluses riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks kohtuasja etteva lmistamise tasu kokku summas 240 eurot ja kaitsja Vladimir Rogulski esitas enda 14.09.2017 taotluses riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks ettevalmistamise tasu summas 160 eurot, siis kohus leiab, et eeltoodud määruses kehtestatud ülemmäära ületav osa, s.o 192 eurot (sh käibemaks) väljamõistmine süüdistatavalt ei ole põhjendatud, kuna asenduskaitsja osalemise kriminaalasja arutamisel ei tinginud temast lähtuv asjaolu ning mõistes nimetatud summa välja süüdistatavalt kaasneks sellega tema ebavõrdne kohtlemine võrreldes teiste süüdistatavatega, kellelt eeltoodud ülemmäära ületavat summat üldjuhul välja ei mõisteta. Kohus jätab nimetatud osa kaitsjatasust riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus, et M.U on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud kogusummas 1662 eurot (sundraha 750 eurot + 912 eurot kaitsjatasu) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. Kohus peab põhjendatuks anda süüdistatavale võimalus kriminaalmenetluskulude hüvitamiseks ositi arvestades menetluskulude kogusumma suurust. Otsuse tegemisel juhindub kohus ülaltoodust ja KrMS §-dest 311-315. 12 1-17-8187 /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 13